esmaspäev, 24. juuli 2006

Ise väike ettevõtja

Leidsin tänu Sevenline Priidule huvitavat lugemist päris mitmeks minutiks. Keegi välismaa mees Steve Palvina on pähe võtnud, et igapäevaselt tööl käimine on ainult argadele ja lollidele. Selles arvamuses polekski niiväga midagi erilist kuna igalühel on õigus oma arvamusele, olgu see siis missugune tahes. Huvi pakkus see mulle vaid sellepärast, et ma juba mõningat aega tagasi olin ise praktiliselt samadele järeldustele jõudnud oma peas, mida siis Steve oli oma kodulehele ilusasti kirja pannud.
Siinkohal toongi välja mõningad punktid Steve artiklist millest ma end puudutatuna tundsin ning praegusel ajahetkel justkui mõistlikuks pidasin. Mõninga aja pärast saab siis näha kuidas elu mu mõtlemist väänanud on ning kuhu ma oma arusaamadega välja olen jõudnud.

Steve Palvina kirjutab:
It’s funny that when people reach a certain age, such as after graduating college, they assume it’s time to go out and get a job. But like many things the masses do, just because everyone does it doesn’t mean it’s a good idea. In fact, if you’re reasonably intelligent, getting a job is one of the worst things you can do to support yourself.

Ma arvasin, et kooli kõrvalt tööl käimine on hea võimalus teoreetilisi teadmisi kinnistada praktilise poole pealt. Natukene on tõesti abi olnud. Koolis vaatad kuidas uus räägitav teema võiks tööasjadega kokku sobida ning tööl vaatad kuidas koolis õpitut saaks kasulikult rakendada. Niimoodi võib mingi aja jooksul päris hea spetsialist sirguda.
Kui aga peaks mingil imekombel juhtuma, et pea natukenegi lõikab siis ma ei näe põhjust miks ma peaks tulevikus oma aega kulutama kellegi teise teenimisele kust mulle siis vaid kaduvväike osa tulust pudeneb, kui võiks ise üht teist ette võtta ning rohkem aega panustada täitsa oma tegemistesse ning teha täpselt seda mis kõige rohkem meeldib ning selle pealt ka vastavalt väärtusele natukene kasu võtta.
Teiste peale loota ning uskuda, et keegi teine aitab sul elus hakkama saada oleks ka justkui natukene naiivne. Suurem osa oma ärkvel oleku aega kellegile teisele kasumi teenimise nimel ohverdada oleks ka justkui natukene raiskamine kui endal natukenegi ettevõtlikust ja julgust on.


Who cares how many hours you work? Only a handful of people on this entire planet care how much time you spend at the office. Most of us won’t even notice whether you work 6 hours a week or 60. But if you have something of value to provide that matters to us, a number of us will be happy to pull out our wallets and pay you for it. We don’t care about your time — we only care enough to pay for the value we receive. Do you really care how long it took me to write this article? Would you pay me twice as much if it took me 6 hours vs. only 3?

See käib küll vist rohkem nende inimeste pihta kellelt nõutakse kellast kellani kohal olemist, kuid siiski oluline on see mida sa selle kohal oldud aja jooksul korda saadad. Tõenäoliselt oleks ma endaga õhtul rohkem rahul kui välismaise taustaga ettevõtte tulekahjude kustutamise asemel oma isikliku ettevõtmise käekäiku suunates otseselt oma enda otsuste tulemusi katsuda saaksin ning seeläbi tunda rahulolu õigetest otsustest ning õppida ise enda vigadest. Kui ma teen seda mis mulle tõsiselt meeldib, siis ei ole ka vahet kaua ma seda teen, sest ma naudin seda niikuinii koguaeg. Milleks teenida raha vaid 8 tunni töö eest kontoris, kui sa võiksid oma äri ise juhtida 24/7 või täpselt siis kui sulle endale sobib.


You might think it’s important to get a job to gain experience. But that’s like saying you should play golf to get experience playing golf. You gain experience from living, regardless of whether you have a job or not. A job only gives you experience at that job, but you gain ”experience” doing just about anything, so that’s no real benefit at all.
In fact, ask yourself what the experience you’re gaining right now will be worth in 20-30 years? Will your job even exist then?

Minu töö ei ole nagu matemaatikaõpetajal. Õpid korra kõik valemid selgeks ja võid elu aeg oma tarkusi teistele edasi anda. Võibolla ma teen matemaatikutele liiga aga ma leian, et matemaatika on üks lihtsamaid õppeaineid. Seal on mõningad põhireegid ja kui sa neid mõistad siis ülejäänud on juba vaid reeglitekohase tuletamise küsimus. Vähemalt keskkool ja peaaegu ülikooli matemaatika ja füüsika sai küll vaid suhteliselt vähese vaevaga läbitud.
Mulle läheb ühe vähem korda, et ma olen mingi kitsa spetsiifilise ala spetsialist, eriti veel kui on teada, et see valdkond mida ma enamvähem hästi tunnen on vaid paar aastat turul olnud ning keegi ei tea kaua ta veel kestab. Lõputu ümberõppimine ja kohanemine, et oma hea spetsialisti staatust ka mõne aasta pärast õigustada. Vana rasva peal liugu lasta ei õnnestu nagu kuidagi.

Many employees believe that getting a job is the safest and most secure way to support themselves.
Does putting yourself in a position where someone else can turn off all your income just by saying two words (i.e. “you’re fired”) sound like a safe and secure situation to you?
You can’t have security if you don’t have control, and employees have the least control of anyone. If you’re an employee, then your real job title should be professional gambler.

Ma küll ei näe põhjust miks head töötajat peaks keegi tahtma vallandada kuid kui tõesti mingil põhjusel selline situatsioon peaks tekkima, kas siis kellegi teise halva õnne korral kaotad sa kogu oma sissetuleku juhul kui sa tõesti naiivselt oled arvanud, et töölkäimine on tõesti hea võimalus oma sissetulekut kindlustada.
Ettevõtted luuakse kasumit teenima ja kui ettevõtte juhtkond leiab, et nüüd oleks paras aega mingi osa ettevõttest kinni panna ning hoopis midagi uut proovida siis kitsa ala spetsina on sul väga raske hoobilt ühelt alalt teisele valdkonnale spetsialistiks hüpata. Kohanemisraskused saavad seda suuremad olema mida kauem oled ühe koha peal end sisse kaevanud.
Millegipärast hakkab üha enam kripeldama aastaid tagasi tehtud erialavalik mis üha enam tundub sinnapoole tüürima, et see ei ole ikka päris see mida ma oma ülejäänud elu kavatseksin teha. Kooli küll pooleli sellepärast ei jäta ja magistri teeb ka ära aga rohkem ei tahaks enam selle valdkonna peale väga aega kulutada vaid võiks miskit muud proovida. Mingi baas peab olema kust edasi minna ja selleks kõlbab vast mistahes kõrgharidus päris hästi. Peaasi, et mõtted liikuma hakkaksid.

Stevel on oma kodulehel veel mõningaid päris huvitavaid mõtteterasid mida ta enda kogemuste põhjal lugejatega heameelega jagab. Väidetavalt maksis tema kodulehe käivitamine omalajal kõigest 9 dollarit domeeninime registreerimiseks. Kuna talle kirjutada niikuinii meeldib, siis miks mitte kirjutada teemadest mis talle niikuinii südamelähedased on, ning tulemuseks ongi see, et tal on kodulehe näol juba väikene sissetulekuallikas, mis ajajooksul on end tõestanud, kui ärina mis ka väikese stardiraha ning natukese kirjatööga on kasvanud päris arvestatavaks sissetuleku allikaks.

Viide: 10 Reasons You Should Never Get a Job
Viide: Steve Palvina - Personal Development for Smart People

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

100% nõus selle kõigega :)

Mulle meeldib inimesi lahterada nõnda: ettevõtjad ja palgatöölised.

Jagasin õnneks varajases nooruses ära, et ainuke mõistlik viis õnnelikult elada on ise otsustada palju, millal ja kuidas tööd teha.
Eks sellel ole omad riskid, aga kellast kellani kontoris olemine... see pole elu!

Anonüümne ütles ...

"Vähemalt keskkool ja peaaegu ülikooli matemaatika ja füüsika sai küll vaid suhteliselt vähese vaevaga läbitud."

mis kooli, kui see saladus ei ole? võibolla said lihtsalt liiga kergelt läbi, umbes, õppisid entsüklopeediast ainult esimese lehe. kerge, eks

Oliver ütles ...

Ei, saladust pole siin midagi. Mitte et mul matemaatika 5 oleks olnud. Selleks olin ma liialt laisk. Koduseid töid oli vaja teha vaid sinnamaani kuni asjast aru said kuidas lahenduskäik käib. Edasine oli vaid rutiin. Siis kui kontrolltöö oli, siis tulid ikka vähesest lahendamisest hooletusvead sisse. Mingi hetk kui ma koju arvuti sain siis tabasin ära, et matemaatika on küllaltki palju vaid protseduuride järgimine ja siis oli geniaalne plaan teha iga ühesande tüübi jaoks väikene programmijupp mis koduseid ülesandeid lahendab. Üldjuhul olid ju teemade kaupa kodused ülesanded kõik ühesugused, ainult arvud olid teised. Mingile maale ma isegi tegin neid lahenduste templatesid vastavale sellele kui koolis uusi asju juurde õppisime, aga siis kadus see tuhin ka ära, et eeskujulikult kõiki ülesandeid lihtsalt tuimalt läbi lahendada.

Koolid siis altpoolt ülespoole: CRJG -> ITK -> TTÜ