kolmapäev, 30. august 2006

Sony Ericcsson W950i

Nädalapäevad tagasi sai korra pilk peale visatud „kõndija mehe"
uusimale mudelile Sony Ericsson W950i. Tegu on siis W, nagu Walkman sarja telefoniga mis järjekordselt proovib esile tuua rohkem Walkmani kui muusikamängija funktsionaalust, jättes helistamise võimaluse tahaplaanile.

 

Esmapilgul telefoni vaadates võib tekkida hetkeks imestus, et mis
veider klots see jälle on, sest tavapärase telefoniga jääb ühiseid
jooni järjest vähemaks. Kõigepealt jääb silma telefoni kohta üüratult
suur ekraan ning ekraani all väikene osa kuhu on numbrid peale
joonistatud. Uueks trendiks on saanud teha siledaid nuppe, ehk
selliseid mille vajutamisel on väga raske aru saada ja ära tunda
millise nupu peale sa parasjagu vajutasid.

Tegemist on aparaadiga mis tõsisemal kasutamisel vajab kindlasti kahte kätt. Eelnevalt mainitud suur ekraan on nimelt puutetundlik ning PDA'dele omaselt on korpusesse mugavalt ära peidetud ka puutepulk mis võimaldab väga mugavalt telefonis ringi toimetada. Ühe käega hoiad telefoni ja teisega opereerid puutepulka käes hoides. Võimalik on puutepulga asemel oma enda näppe kasutada ekraanil toimingute
juhtimiseks, aga kuna tekst ja nupud on küllaltki väikesed siis läheb
tarvis omajagu osavust ja pikki küüsi, et ekranil täpselt õige koha
peale vajutada.
Puutepulk on peale mõneajast kasutamist uskumatult mugavaks muutunud, et tekib küsimus, miks meil siiamaani veel nii vähe puutetundliku ekraaniga seadmeid on kasutusel või miks ma neid ise pole siiamaani eriti kasutanud?

Vasakukäelisena leidsin aga omale veelgi parema, kiirema, rohkem käe järgi oleva telefonis navigeerimise võimaluse. SonyEricsson nimetab seda ise JogDial nimeliseks kermisnupuks. Telefoni vasakus käes hoides jääb kerimisrullik täpselt pöidla alla ning võimaldab sellega korda ajada kõik igapäevasemad telefonis vajaminevad toimingud. Rulli kerides liigud kiirelt läbi menüüde ning vajutus rullile on sama funktsionaalsusega mis arvutiklaviatuurilt tundud Enter klahv.
Rullikust kohe natukene allapoole, kuid siiski pöidla alla jääb ka pao
klahv juhuks kui sa oled liialt sügavale menüüdesse sisse kaevanud
ning tahaksid sealt sügavustest välja pageda. Minu jaoks tõeline
kasutusmugavuse hitt taskutelefonide klassis, kui see aparaat peaks
veel sinna mahtuma.

Sisulise poole pealt on telefonis jooksmas Symbiani
operatsioonisüsteem mis on tuttav ka varasematest SonyEricssoni P
seeria telefonidest. Tunda on, et läbi on tehtud väikene
värskenduskuur, kuid siiski on endiselt menüüd lihtsalt ja
intuitiivselt kasutatavad ka esmakordsele sedalaadi
telefonioperatsioonisüsteemi kasutajatele. Kui juba menüüdes liikumine on käppa saanud ja tead juba peast kus miskit asub ja kust muuta saab ning tahad soovitud kohta kiirelt kohale jõuda, siis võib aga kärsitumatele häirivaks saada kohatine menüüde avamise väikene viivitus.
Kuna operatsioonisüsteem toetab ka multitaskingut ehk võimaldab mitut programmi korraga samal ajal töös hoida ja kasutada siis selleks, et telefon alati kiirelt reageeriks tuleks siiski võimalikult
minimaalselt programme korraga lahti hoida. Õnneks on Task managerile lihtne ja kiire ligipääs igast menüüst ning Close All võimalus kiirelt kõik kogemata lahti jäänud programmid sulgeda.

Lisaks kõiksugustele valuutakonverteritele ja mitme erineva ajavööndi kellaaegade näitamisele, kalendrile, ülesannetele ning märkmete tegemise võimalusele tasuks Walkman telefoni puhul esile tuua just muusikamängimise omadust mis selle telefoni puhul peaks olemagi just see kõige olulisem müügiargument.
Telefonis on kohe sisseehitatud 4Gb flash mälu millest peaks järjest
kuulates ikka päris mitmeks mitmeks akulaadimise tsükliks jätkuma.
Walkman muusikamängija kasutajaliides ning kasutusmugavus on oma tuntud headuses. Kõik on lihtsalt navigeeritav ning lood esitaja,
albumi, loo nime või kasvõi sinu enda tuju järgi leitavad. Nimelt on
muusikamängimise ajal ekraani all ääres kuvatud väikesed värvilised
ringikesed millele vajutades saad sa käimasolevat lugu hinnata
vastavalt sellele milline meeleolu sul parasjagu on ning hiljem
võimaldab pleier mängida näiteks kõiki neid lugusid mis sinus väga
head meeleolu tekitasid ;)

Lisaks suurepärasele muusikapleierile on ka olemas täiesti arvestatav
RDS raadio. Tallinnas leidis kõik popimad ja enim kuulutavad jaamad
üles ja esmapilgul ei osanud küll millegi üle kurta. Tundus täitsa
toimivat. Raadio kuulamiseks on vaja vaid peakomplekt järgi ühendada mis toimib antennina. Peakomplekti ühe osana on ka funktsionaalne juhtimispult mis võimaldab helitugevust muuta ning lugusid edasi-tagasi kerida ja valida.

Ühendatavuse ning ühildavuse poole pealt pakutakse võimalust andmeid telefonist üle kanda kas infrapuna, bluetoothi või USB kiire andmeside kaabli kaudu. Küll aga isiklikult tundsin väga puudu WiFi traadita internetiühenduse võimalusest mis nii hea ja suure ekraaniga seadmega võimaldaks veelgi odavamalt netis surfata. Kuigi tegemist on 3G seadmega mis toetab kiiret andmesidet ning interneti lehed avavad end väga kiiresti siis võiks siiski olla natukene taskukohasem võimalus oma e-maile, RSS uudistevooge ning kodulehti vaadata. Eelmainitud toimingute läbiviimiseks on telefoni juba eelnevalt kõik vajalik tarvara paigutatud. Isegi e-maile ei pea enam numbriklahvistikult toksima nagu tavaliselt telefonil sõnumeid, vaid on võimalik kasutada kas käekirjatuvastust tähtedele mida sa kirjutad puutepundlikule ekraanile või siis ekraani alla äärde tekkivat puutetundliku klaviatuuri. Kuigi liikuvas sõidukis on küllaltki raske väikesel virtuaalsel klaviatuuril asuvatele tähtedele pihta saada ning tekib oht lihtsalt õigetest klahvidest mööda vajutada.

Kasutusjuhendi järgi on võimalik tekitada Bluetooth PAN (Personal Area Network) mis idee järgi peaks võimaldama minu bluetoothi ja
internetiga ühendatud sülearvuti ja telefoni vahel tekitada sellise
võrgu, et minu sülearvuti oskaks üle bluetoothi telefonile internetti
jagada. Proovisin, ühendus loodi, bitid ja baidid liikusid, kuid
telefoni internetilehitseja ei suutnud ühtegi lehte esile manada. Kuna
kell oli palju ja aeg hiline, siis ei olnud enam mahti selle PAN'iga
möllata jätsin asja sinnapaika. Polnud ka otsest vajadust kuna üle
GPRS'i ja 3G võrgu proovisin eelnevalt kõiki elektroonilisi andmeside
võimalusi juba kasutada ja kõik toimis.

Lisaks WiFi puudumisele ei ole ka sel telefonil isegi mitte kõige
väiksematki fotosilma küljes, ilma milleta enam tänapäevaseid telefone hästi ettegi ei kujutaks.
Telefon oli küll lühikest aega tutvumiseks, kuid ööpäev oli piisav
selleks, et täiesti täis laetud aku täiesti tühjaks kasutada.

Kümnest punktis annaks antud mudelile ehk 7 kuna on tahetud teha
midagi suuremat, paremat, ja võimsamat kui senised Walkman telefonid kuid välja on kukkunud midagi mis päris PDA mõõtu veel välja ei anna, telefonina pole just kõige mugavam kasutada ning muusikamängijana on natukene kobakas kaasas kanda. Samas kõik see mida ta võimaldab on väga mugavalt kasutatav. Telefoni kasutajaliides saab küll oma kasutusmugavuse eest plusspunkte.

Kui sellele telefonile puuduvad osad juurde panna (kaamera, wifi) siis
saame juba Sony Ericsson P990i ja sellest funktsionaalsemat kombaini on tänapäeval juba raske leida.

Viide: Sony Ericsson W950i

1 kommentaar:

busse ütles ...

see, et fotokat pole, on minu arvates postiivne, pole vaja igale mobiilile seda fotokat toppida kah, nagunii digiseebid tegelt sellises hinnas, et 6px eest ei pea enam eriti üle 2k välja käristama.

muidugi, see nupustiil tundub olema motorola järgi tehtud. ka motol hakkasid nupud muutuma tasapinnaliseks, ainuke vahe on motol on nuppudel kummiriba, et suvalisel momendil näpp ei libiseks teiste klahvide peale, sellel aga see puudub.

ise ei ostaks :P aga nagunii linnapilt varsti seda ka täis :)