pühapäev, 17. september 2006

SEB Ühispanga 9. Tartu Rattamaraton

Pikem rada - rohkem elamusi!

Hommikul +4'C toast nina välja pistes oli küll tunne, et pigem pikem rada - rohkem kannatusi. Mitte ei tahtnud õue külma kätte ronida. Seda enam, et rajameistrid olid seekord ka väga huvitava rajalegendi kirjutanud. Mõned nopped 87km rajalegendist:

Kuna sel aastal on rada oluliselt pikem ja tehnilisem, siis siinkohal mõned üldised tähelepanekud ja näpunäited:
* aja läbimise aeg on sel aastal ca 50 - 80% pikem kui eelnevatel;
* raja raskusaste nii füüsilises kui tehnilises mõttes on suurusjärgu võrra kõrgem - pingutus on võrreldav talvise suusamaratoni läbimisega;
* raja raskeim osa algab alates 40. km-st. Seega ei tasu stardist kohe suurima kiirusega minema panna;
* rada läheb üsna kõrvalistele metsaradadele, mistõttu ei pruugi vajadusel abi (ei tehniline ega meditsiiniline) kuigi kiiresti kohale jõuda! Palume kaasvõistlejate suhtes käituda mõistvalt ja tähelepanelikult. Vajadusel abista!
* vahemaad TP-de vahel on pikemad. Seetõttu ei tasu tehnilise abi saamisel lootma jääda sealstele jõududele. Võta rajale kaasa esmane rattaremondikomplekt (varukumm, kummiheeblid, pump, võtmed jne). Samuti hoolitse selle eest, et jooki jätkuks.
* vihma korral muutub rada libedaks, eriti heinamaalõikudel ja
metsa/põlluteedel, kus ei ole kruusakatet vaid tavaline pinnas - teatavasti on
Lõuna-Eestis savipinnas. Seega pole paljudel laskumistel (just laskumise keskel või lõpul suure kiiruse juures) libeduse tõttu võimalik efektiivselt pidurdada (rattad lihtsalt jooksevad alt). Sel aastal lisatud uued lõigud on tehnilselt oluliselt keerukamad kui harjumuspäraselt. Seda ka laskumistel. Paljudele laskumistele järgneb „üllatusi” (takistused, ojade ületused, raja suubumine sohu, kurvid)



Läksime tegelikult juba laupäeval Pühajärvele aklimatiseeruma. Kuna start oli varasem kui varasematel aastatel, siis hommikul tallinnast päris mitusada kilomeetrit otepääle sõita oleks ka päris tüütu olnud. Vähja Tiidul ikka veab. Kogu Pühajärve puhkekeskus oli ääreni rahvast täis. Hommikusöögilauas oli esimesena kohe otsas puder. Millegipärast südamelöögimonitore randmel kandvad meesterahvad panid kausside viisi putru hinge alla nii, et ei jõutud ettegi kanda.
Õhtul kohalikus pubis lubati söögitellimise ooteajaks vähemalt pool tundi ja tõsiseid probleeme oli istekohtade leidmisega. Vat kus sealkandis elu keeb!

Hommikul veel ratastele viimane fine tuning ja igihaljas naiste probleem, et mida selga panna. Hüpoteese ilmaprognoosiks tuli sjuukseid ja mjuukseid. Et kui praegu on +4'C ja kell on pool 9 hommikul, siis kui eile oli kell 10 hommikul juba +12 kraadi siis teoreetiliselt võiks ju täna rajal poole sõidu ajal olla umbes 14-15 kraadi mis võibolla et ei tahagi pikka dressi jne jne.


Ei ole halba ilma, on vaid halb varustus. Mul sai tänaseks päevaks päris hea kehakatte valik tehtud ning polnudki muud kui vurrdi soojenduseks Pühajärvelt Otepääle starti.


Rahvaspordiüritus nagu ikka. Fiiling missugune. Näha kõiki neid kirjusid ja värvilisi jalgrattaspordihuvilisi õhinaga stardikoridoride poole suundumas ning pühendunult stardipositsiooni sisse võtmas. See on vaatepilt omaette. See on lahe, seda peab ise kogema ja seal ise olema.


Rajaprofiil lubas päris omajagu lõuna eestile omaseid tõusunurki. Kõrva jäid aupaklikud Harimäe mainimised, justkui tegemist oleks millegi hirmsa, koleda ja ületamatuga. Kui ülevalolevat rajaprofiili tähelepanelikumalt vaadata, siis võiks tõesti välja lugeda, et see peab vast sein olema millest üle ronida.
Piinlik küll tunnistada, aga ise rajal olles ma panin alles siis tähele, et ma olen Harimäe tipus, kui üks hetk märkasin, et wow, milline pirakas vaatetorn mul otse ees laiutab. See oli vist see sama Harimäe vaatetorn mis seal kõige kõrgema mäe tipus oli.
Kui Kiigemäe laskumisel oli ligi 70km/h sees siis Harimäe laskumisel kuskil 50km/h õnnestus jällegi kiivri kandmise vajaduses veenduda. Minust üle eelmine eesolev sõitja, ehk siis see kes oli minust ees oleva sõitja ees, otsustas suure hoo pealt lihtsalt kurvis natukene libiseda ja pikali käia ning otse loomulikult tema taga sõitev rattur ei jõudnud selle peale muudmoodi reageerida kui sõitis põmpsti üle just vahetult enne kukkunud ratturi pea. Selleks, et ise mitte sama eeskuju järgida ja veelkord kannatanust üle sõita olin lihtsalt sunnitud võssa keerama. Ei olnud suuremat häda. Ka kukkunu jäi ellu ja minu kiire järelpärimise peale vastas, et ei ole väga hullu midagi. Juhtub ikka.

Kes tahab natukene rohkem teada miks sellised asjad kipuvad vahetevahel juhtuma, siis Urmas Sander on sellest päris hästi oma blogis kirjutanud. Mitte just päris samast asjast aga teema ja mõte jääb samaks. Seda enam, et Tartu rattamaraton oli seekord 87km pikk ning nii mõnigi võibolla pingutas kummirõhuga natukene üle, mis otseselt väljendub ka kurvis teel püsivuses.

Ühesõnaga radas oli tore. Hirmus kimamine. Mitte üldsegi nii hull kui rajameistrid lubasid ning kes vähegi on enne Elioni läbi sõitnud, siis neile päris titekas. Ole vaid mees ja kihuta kuis torust tuleb. Muidugi mõistuse piires. Ohu olukordi vältides jne nagu ikka.

Stardinumber: 1622
Nimi: Ojamaa Oliver
Eluokoht:Tallinn

Esimene vahefinish (12,5 km): 0:32:25.7
Koht esimeses vahefinishis: 1249
Kommentaar:Päris palju koperdajaid oli alguses ees. Rada paksult veel rahvast täis. Mööda ei mahu.

Teine vahefinish (23,1km): 0:58:36.3
Koht teises vahefinishis: 1186
Kommentaar: Esimesed hakkasid juba geeli sööma. Tõstsin tempot mis selgus, et oli tulutu ettevõtmine. Sõitsin koos samade tüüpidega kes Elionil 400-500 vahele sõidavad. Tuttavad näod juba.

Kolmas vahefinish (36,9km): 1:31:18.2
Koht kolmandas vahefinishis: 1178
Kommentaar: Sööki ega jooki polnud veel vist eriti vaja. Rahulikult omas tempos. Ummikud hakkavad raja pealt juba vaikselt ära kaduma.

Neljas vahefinish (51,4km): 2:07:53.3
Koht neljandas vahefinsihis: 1147
Kommentaar: Kaotasin oma sõbra ära kellega ma olin algusest peale koos sõitnud samas tempos. St ei jõudnud talle enam järgmi minna. Kõht läks tühjaks juba. Üksi sõites hakkas motivatsioon vähe ära kaduma ja tekkis kiusatus lihtsalt ilusat ilma nautida.

Viies vahefinish (78,1km): 2:53:41.6
Koht viiendas vahefinishis: 1177
Kommentaar: Tiksusin üksinda ega leidnud enam pidepunkti millest kinni hakata ja mis lõpuni motiveeriks. Esimene teeninduspunkt kus tegin peatuse ja võtsin banaani ning hapukurki. Üks abivalmis tütarlaps täitis ka kiirelt mu joogipudeli samal ajal. Nälg kadus ära ja võis edasi kihutada.

Kuues vahefinish: 3:23:50.9
Koht kuuendas vahefinishis: 1171
Kommentaar: Nüüd oli kõht juba täis ja võis hakkata jälle sõitma. Nagu kohtade järgi näha siis viimases lõpus võtsin veel mõnekümnest ratturist mööda ja lõpp tuli päris ludinal. Enesetunna hea, meel rõõmus ja emotsioon üdini positiivne.

Lõpuaeg: 3:48:24.7
Koht üldarvestuses: 1131
Vanuseklass: M21

Viide: Klubi Tartu Marataon

1 kommentaar:

kenneth ütles ...

ma kurki ei maitsenud, banaani küll. leiba ja kuhjaga soola peale, seda sai kolm korda söödud.
kasutasin samu võtteid mis sina, algul rahulikult ja hiljem tempot tõstes. koht hea ja ennesetunne veel parem.