reede, 10. november 2006

Mälukaotus

Ma ei tea miks see juhtub, aga ma olen märganud oma käitumises ühte ohtlikult huvitavat asja.

Juhtum1: Ma lähen kööki. Võtan külmkapist piima. Võtan kapist tassi ning lasen kraanist vett tassi.
Juhtum2: Lähen kööki. Võtan kannust kuuma vett, lisan teepakikese ning pool tükki suhkurt. Lähen tagasi tuppa ja mõtlen, et kuhu mu tee jäi mida ma tegema läksin. Ma lihtsalt unustasin tee endaga kaasa võtta.

Selgitus juhtumile 1: Ma lähen kööki sest joogijänu on. Võtan külmkapist piima, et seda juua. Joomiseks võtan kapist tassi ning samalajal näen kapi all olevat kraani ning kuna mul on jänu siis ma automaatselt lasen kraanist vett tassi, sest vesi ju kustutab jänu. Samas olen ma selleks hetkeks juba unustanud, et ma võtsin külmkapist piima, et seda juua.
Selgitus juhtumile 2: Lähen kööki, sest tahaks sooja jooki. Tõenäoliselt on joogijänu. Teen teed. Mõtetes ma lähen kööki teed tegema. Teen tee valmis, ehk teen seda mida ma tegema läksin, ning tulen tagasi, unustades tee köögist kaasa võtta. Täiesti süüdimatult unustades tee tegemise põhjuse - joogijänu.

Kunagi telekas räägiti, et see on hea kui inimesed asju unustavad, sest sellega nad kaitsevad end ümbritseva infomüra eest ning saavad seega vaid olulisele keskenduda. Tundub, et täpselt nii ma alateadlikult käitungi. Kui mul on joogijänu, siis ei ole oluline kapist võetud piima juua ning selle ma unustan, sest kraanist saab sama hästi lonksu jänu kustutavat vett.
Täitsa veider kuidas keegi minu sees prioritiseerib asju minu eest.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

"janu", mitte "jänu" :)

Oliver ütles ...

Aitäh! Proovin end teinekord parandada.