reede, 26. jaanuar 2007

Laulev revolutsioon / The Singing Revolution


"Laulev revolutsioon" on sügava empaatiaga jutustatud dokumentaalfilm Eesti taasiseseisvumise protsessist. Film võtab ühelt poolt kokku eestlaste dramaatilise ajaloo ja tõuseb teiselt poolt hümniks meie kultuurile. See on lugu inimkonna püüdlusest vabaduse ja enesemääramise õiguse poole, terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ja kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas Nõukogude impeeriumi lammutada.

Film sai erakordselt sooja vastuvõtu selleaastase PÖFF-i avamisel – aplaus pärast filmi lõppu kestis 10 minutit.

Mul on hea meel, et neid vähestel kordadel kui ma mõni õhtu peale tööpäeva kinomajja satun, jäävad teele viimasel ajal filmid mis mulle tõesti meeldivad. Laulev revolutsioon on üks neist mis minuarust võiks vabalt olla kooli kohustusliku filmivaatamise kavas.
Foto NAGI's: SuperSonks
Tänane kinokülastus oli veel sellepoolest huvitav, et taasiseseisvunud eesti ajal ei ole ma veel varem sattunud nii suure soenguga kaasmaalase seljataha filmi vaatama. Filmi vaatama oleks võibolla isegi palju öelda, sest ega selle meeletu juuksepahmaka tagant suurt midagi ei paistnud.
Igaühel on õigus oma isikupära valjendada, kuid siiski võiks natukene aega ja kohta valida kus oma suurepärast soengut demostreerida. Muljetavaldavalt meeldejääv oli see igatahes. Muidu ma sellest siin ei kirjutaks.

Niipalju kui ma nägin, siis väga hea film oli. Soovitan jällegi kõigil vaadata. Loodan, et peagi on see film ka teleriekraanilt nähtav.

Viide: Laulev revolutsioon - Eesti iseseisvumise lugu
Viide: Mart Laari blog
Viide: Edgar Savisaare blog
Viide: Filmi teemal kirjutab ka Hannes Rumm oma blogis: Parim ravim masenduse vastu – „Laulev revolutsioon”

Eelmine nädal välismaal vaatasime Maleva filmi ja terve nädal oli põhiliseks hüüdlauseks - "Laulu aeg!". Muidugi ma teadsin, et eestlased on ajalooliselt laulurahvas ja laulupidu on rahvusliku ühtsuse sümbol, aga Laulva revolutsiooni film andis sellele teadmisele veelgi selgust juurde ning Maleva filmist kuuldud hüüdlause "Laulu aeg!" sai hoopis sügavama tähenduse.

1 kommentaar:

Aivar ütles ...

ehk pole probla mitte kaasmaalase soengu kõrguses vaid kinomaja saali põranda väheses kaldes :)