pühapäev, 29. aprill 2007

Selle Italia Thoork Gel Flow 2007

Maastikujalgratturi bling-bling mänguasi. Ma ei ole siiamaani oma ratast eriti tuuninud. Pole nagu põhjust ega vajadust olnud. Samas on mind alati huvitanud, et kuidas saaks sellest jamast lahti, et rattaga sõites pärast nädal aega tagumik ei valutaks. Poed on paksult erinevaid sadulaid täis, kuid mitte keegi müüjatest ei oska õieti soovitada milline see "kõige õigem või parem" peaks olema.

Sadula ostmine on üldse nagu "põrsas kotis" kauba tegemine, sest kust sa peaksid teadma, et üks või teine sadul on just sinu tagumiku jaoks parim? Üks võimalus on muidugi lasta poes mõnele rattale sadul peale keerata ning teha väikene tiir poe esisel platsil, kuid ka see ei ole ikka päris see, ega anna seda õiget tagumikutunnet piisavalt.
Lahenduseks olekski midagi sellist nagu teevad jooksuajaltisete tootjad Adidas ja Nike ehk annavad sulle võimaluse uute tossudega joosta ning kui meeldib. Ostad ära.

Täpselt nii ma saingi ühe maailma kõige tuntuma rattasadula tootja selle hooaja üht edevamat sadualt nädalaks testimiseks. Andsin raha panti. ID-kaardi pealt kirjutati vajalik info raamatusse ning nädal aega on võimalik oma tagumikuga tunda selle aasta uusi ja edevaid tehnoloogilisi uuendusi jalgrattasadulate maailmas.

Sadulaks on siis juba peakirjas mainitud Selle Italia Thoork Gel Flow 2007 aasta mudel. Võrreldes mu ratta originaal "stock" SCOTT Racing sadulaga näeb see Selle Italia Thoork ikka väga edev välja.

Tehnilistest lahendustest on kasutatud 7mm läbimõõduva Vanox ehk Vanaadium-Titaani segust valmistatud sadularelsse mis reklaamijutu järgi on veelgi kergemad ja tugevamad kui paljalt titaanist valmistatud relsid.

Gel Flow käsitööna valmistatud ning ehtsa nahaga kaetud pealispinna alla paigutatud miskit erilist Selle Italia poolt  patendeeritud ja väidetavalt kõige kergemat sadulageeli mida hetkel turul üldse saada on. Geeli kuju ja asukoht on paigutatud sadulale  vastavalt tohutute mõõtmiste ja uurimistöö tulemusena saadud tulemuste põhjal täpselt sellistesse kohtadesse ja sellise kogusena mis annaks just kõige parema tulemuse sõidumugavuses ja rattajuhitavuses.

Flow osa sadula juures on see pisikene sisselõige sadula keskel mis samuti on äärtest kaetud geeliga tagamaks paremat ventileeritavust ja mugavust anatoomiliselt strateegiliselt tähtsates kohtades ning seega tõenäoliselt vähendades natukene ka sadula kaalu. 

Selleks, et vähendada veelgi sadulast sõitjani tulevat vibratsiooni ja põrutusi on sadularelsside ja "shelli" ehk sadula pealmise osa vahele paigutatud jällegi miskid patendeeritud "Elastometer" lahendusega kummipuksid.

Sadul päriselus
Tegin täna väikese 65km ringi Mulgi rattamaratoni avatud rajal. Esimesena üllatas ming sadula kattematerjali ehk naha libedus. Nailonist tagumikuga püksid ei tahtnud kuidagi sadula peal püsida. Võrdluseks eelmine sadul oli tagant otsast kaetud riidega mis oli märgatavalt karedam ning hoidis paremini tagumiku sadula peal.

Tundub, et seda viga enam ei ole mis oli eelmisel sadulal ehk sadula tagumine osa on liialt jäik. See ongi vist see Selle Italia Axial Pivot System mis kohaneb sõitja profiiliga, ehk laseb vajadusel sadula tagumise otsa ääred rohkem pehmeks ja kaldu. (Axial Pivot System which allows the saddle to move and follow the rider's position.)
Kahtlustan, et just need kõvad sadula ääred tekitasid natukene valu kuna vana sadul läks liialt laiaks tagant ning sadula ääred olid liialt jäigad ega lasknud jalal korralikult otse alla liikuda.

Reaalselt on aga peale trenni olukord see, et tagumik on ikka omajagu valus ning sõiduajal oli üle juurikate minnes tunne nagu neerud oleks lahti põrutanud. Paljukiidetud elastomeeter kummipuksid tekitasid vaid tüütut kiuksuvat häält väntamisel. Raske oli tunnetada nende effekti.
Üldjuhul olen tobeda perfektsionistina eesmärgiks võtnud, et rattaga sõites ei tohiks olla kuulda muud kui vaid kummide sahinat. Ei mingit kiuksu, kolksu või loksu rattal. Täna sain aga uue sadulaga ühe kigina juurde.

Kui ikka väga raske oli ja mäest pidi ratast käekõrval üles lükkama, oli tunda, et sadulale toetudes andsid need Flow augu ääred pehmelt järgi. Justkui paindusid natukene läbi kui keharaskusega end peale toetada. Iseenesest jällegi võibolla hea, et ei ole ka see peenike sadula osa jalgade vahel nii kange ja kõva.

Sõidan näidala veel ja mõtlen mis siis edasi teha. Vahetada välja või mitte. Oma vanast SCOTTi sadulast on ta ikka päris kõva edasiminek. Hind on vaid ülemõistuse soolane kui peaks seda sadulat eestist poeletilt hankima.

Ferrigato explained to Cyclingnews that "for a pro rider, the choice of their saddle is critical. They spend so much time in the saddle that the saddle must fit well. And when a rider changes their saddle, it is a big deal."

Viide: Selle Italia koduleht
Viide: HAWAII EXPRESS - Selle Italia sadulate testimine

Kommentaare ei ole: