neljapäev, 12. aprill 2007

Valuvaigisti - HD280Pro

 Ma ei poolda absoluutselt valuvaigistite võtmist. Kui, siis ikka väga viimasel võimalusel kui valu hakkab tugevalt elutegevust segama.

Kaks aastat on mööda läinud ja ma lahendan jälle mingit tobedat probleemi valuvaigistitega sest tegelike põhjuste välja juurimine tundub liialt ülejõu käivat.

Jälle on mul vaja kõrvaklappe, et end isoleerida ümbritsevast mürast ise müra tekitamise läbi. Kahjuks ei suuda ma piisavalt keskenduda mõttetööle kui ümbritseva keskkonna mürafoon ületab teatud piiri. Telefonihelinad, vali kõne ja muu kolin tõmbab tahes tahtmata tähelepanu ning "õigele lainele" tagasi saamine võtab liialt kaua aega mida aga ei ole alati piisavalt.

Endale vaikse ja müravaba keskkonna loomine on justkui märgatavalt keerukam kui võtta hoopis  "valuvaigistit". Ignoreerida ümbritsevaid müratekitajaid ning südamerahus sulgeda end suletud mürasummutavate klappide abiga oma meelismuusika maailma.

Võtsin esimese reaalse sammu ja käisin täna poes klappe kuulamas. Tegin enne paar tundi eeltööd ning uurisin välja erinevate tootjate erinevad mudelid mis vastaks minu vajadustele. Kusjuures valik ei olegi niiväga suur kui üha täpsemalt välja selgitada millised on nõudmised kõrvaklappidele.

Kuna midagi ülimalt rõõmustavat internetist ma peale üli-taevasse-kiitvate kasutajaülevaadete ei leidnund, siis seadsin sammud Stanford Musicusse. Esmamulje on tähtis ja nende pood nägi välja professionaalne. Kaks minu poolt sõelale jäänud mudelit olid neil ka vitriinis olemas.
Esmalt proovisin tegeleda muidugi enesepettusega ehk ma küll teadsin tehnilise spetsifikatiooni ja klappde internetist loetud  omaduste kohta, et tegemist on täiesti erinevate klappidega ning nende ühiseks jooneks on vaid hea mürasummutuse võime
  Ühed on entry level, "best for buck" ehk parimad omas klassis võimalikult väikese raha eest ning teised mis mulle silma on juba aastaid jäänud on tööriistad. Seda sõna otseses mõttes. Tugevad, rasked, vastupidavad, vahetatavate varuosadega. Mõeldud igapäevaseks tihedaks kasutamiseks.
Enesepettuse osa seisnes selles, et ma alguses lootsin, et ehk mu kõrv ei tee neid kahel tiba erineva klassi klapil tegelikult vahet ja kui vahet ei ole, siis milleks maksta rohkem!?

Damn, ei läinud õnneks. Ma ei oska seda tehniliselt kirjeldada aga kõrva jaoks oli vahe päris omajagu. Mäe kõrgust kõrva järgi on küll raske hinnata kuid rohkem kui poole kallimad klapid kõlasid kuidagi realistlikumalt ning rohkem minu kõrva järgi. Räägin siis kõrva järgi kuulmisest mitte masinaga mõõdetud graafikust. 

Kindlasti on entry level mürasummutavad kinnised klapid ka väga head kui ma poleks kõrvale stuudio tööriistu pähe toppinud. Kuid lisaks helile kõrvus ei ole mitte vähemtähtis see kuidas klapid peas istuvad ning kui mugavalt sa nendega end tunned. Muidugi inimesed harjuvad kõigega, aga kui korra juba väljaminek teha, siis "õige" asja peale.
Prillikandjad peaks kasvõi näiteks sellele tähelepanu pöörama kuidas prillisangad hakkavad klapi-kõrva-pea vahele mahtuma ja kas klapi äär hakkab prillisanga peale käima või mõnd muudmoodi klappide kandmist ebamugavalt häirima. Stuudiotööriist oli selles osas küll kõvasti üle.

Arulagedalt kallid on mõlemad paarid niikuinii. Jällegi võib öelda, et "suhteliselt" kallid, sest nii kui ma proovisin mõnele natukene audiofiili kalduvusega kodanikule oma murest ja soovidest rääkida siis sain kinnitust, et ma ju vaatangi neid kõige odavamaid ja praktilisemaid mudeleid. Kogu laias kõrvaklapimudelite spektris ei ole need minu poolt väljavalitud midagi erilist, et peaks nutma liialt kõrge hinna üle. Peaasi, et nad võimalikult hästi välismüra summutaksid ning samas tublilt aastaid vastu peaks ning, et nende aastate jooksul oleks nende kandmine ja kuulamine võimalikult nauditav.

Ajades taga võimalikult väikese raha eest võimalikult head mürasummutust, siis on kindlasti kõige õigem pista kõrva need väikesed otse kuulmetorusse paigutuvad nööpkõrvaklapid ja ongi probleem lahendatud, kuid harjumatult ebamugav on kui pidevalt on tunne nagu keegi oleks nätsu kõrva toppinud. Suured klapid ümber kõrva on märgatavalt mugavamad kui näritud näts kõrvaaugus.
Koss Spark Plugid on täpselt sellised. Kõigepealt pressid vahtkummi näppude vahel pehmeks. Pistad kõrvaklapinööbi korralikult kõrva ning seejärel paisub vaht ümber klapi nii tihkelt kinni, et ükski välismüra enam sisse ei pääse.

Kui tehnoloogilistest lahendustest rääkida suurte mürasummutavate klappide puhul siis sellest, et odavalt läbi ajada vaatan ma üldse eelmist põlvkonda selles valdkonnas kuna ma ei ole millegipärast tänapäevaseid mürasummutavaid klappe eriti meie kaubandusvõrgus kohanud.
Nutikad mürasummutavad kõrvaklapid on tänapäeval varustatud mikrofonidega mis pidevalt kuulavad sind ümbritsevat müra. Teevad kiired arvutused ning toodavad sulle klappidesse vastumüra, ehk kokkuvõttes peaks ideaalis kokku tekkima vaikus. Peaaegu sama kui negatiivset arvu liita positiivsele. Heal juhul tuleb kokku null.

Siit ka üleskutse neile kes on on endas jõudnud äratundmisele, et neis on natukene tärganud perfektsionismi pisik ning neid enam ei rahulda vanad mürasummutavad kõrvaklapid ning nad on väärt paremat ja sooviksid liikuda edasi audiofiilidele valmistatud avatud klappide maailma, siis siinkohal tõttaksin appi mina ja oleksin huvitatud kasutatud kui siiski korralikest helisummutavatest kõrvaklappidest.

Link to Sennheiser USA - HD280Pro - Product Details

Viide: Sennheiser HD 280 Pro ülevaade inimeselt kes töötab igapäevaselt helistuudios.

Kommentaare ei ole: