pühapäev, 10. veebruar 2008

Tuukrikell ja liblikas

Hea film on siis kui silma märjaks saab. Emotsiooni peab olema. Olgu naer või nutt. See oli väga hea film. Pool ajast lahistasin nutta.

Hinnatud maalikunstniku ja iseõppinud režissööri Julian Schnabeli kolmas täispikk mängufilm maalib erakordse ja emotsionaalse pildi sellest, kuidas võiks maailma tajuda mees, kes jäänud pärast insulti üleni halvatuks. Ainsad lihased, mis mehe aju meeleheitlikele käsklustele alluvad, asuvad vasaku silma ümber - silma üks või kaks korda pilgutades saab ta "öelda" kas "jah" või "ei".

Kõigi sõber, võluv südametemurdja, kahe lapse isa, moeajakirja Elle toimetaja Jean-Dominique Bauby (mängib Mathieu Amalric), istub iseenda kehas lõksus nagu merepõhja unustatud tuuker - karju palju karjud, keegi ei kuule, keegi ei tule päästma. Aga ta hing lendleb vabalt nagu liblikas üle fantaasiapõldude, seikleb mälestuste metsas ja külastab soovunelmate randu.

Tänu Schnabelile, kelle eripäraks on kujunemas kannatavate (elu)kunstnike portreteerimine, innustab see film inimesi üle maailma väärtustama kõrgemalt seda, mis neil on, siin ja praegu, mitte seadma elu ennast parema tuleviku nimel ooterežiimile.

Filmi esimesed 20 minutit on - tänu Janusz Kaminski vapustavale kaameratööle, mis näitab meile vaid seda, mida näeb peategelane oma ühe väeti silmaga - juba iseenesest auhindu väärt.

Kirjeldus kino.ee lehelt

Ma vist ei ole päris ainus kellele see film hirmsasti meeldis ja hinge läks. Lisaks meeletule hulgale auhinnalistele trofeedele mida sellele linaloole on jagatud mõjus see seekordsele saalitäiele inimestele nii liigutavalt, et peale filmi lõppu kuni viimasete lõputiitriteni ei liigutanid keegi end sentimeetritki.

Julian Schnabel pälvis filmi eest tänavusel Cannes’i filmifestivali parima režissööri tiitli. Kõik filmiülevaated mida internetist leida võib on kirjutatud vaid ülivõrdes tuukri ja liblika loole.

Film on esitatud ka neljas erinevas kategoorias 2008 aasta Oscari nominendina.

Filmi tutvustav klipp nr1:

Viide: Auhinnad millele see film kandideerinb ning need mis juba erinevatel festivalidel võidetud. Neid on tõesti omajagu palju.

Viide: IMDB: Le Scaphandre et le papillon - The Diving Bell and the Butterfly

Filmilevitaja PATHE ametlik filmi tutvustav videoklipp:

Filmi visuaalne ja heliline pool moodustavad üheskoos vägagi emotsionaalselt nauditava koosluse. Üheks lõputiitrite ajal mitte lahkumise põhjuseks võib vabalt olla ka see lugu mida lõpus mängiti. Sama lugu mängib ka filmi kodulehel taustaks ("Ramshackle Day Parade" by Joe Strummer and the Mescaleros)

Viide: Elu24.ee - Alates tänasest tundeline «Le scaphandre et le papillon» («Tuukrikell ja liblikas»)

Viide: Filmi ametlik inglise keelne koduleht - The diving bell and butterfly

1 kommentaar:

Triin Toomesaar ütles ...

Et ma siis ikkagi peaksin seda vaatama minema? :)