reede, 23. mai 2008

Süsteemiarhitektuurid

Kui koolilaps käib korralikult koolis ja teeb korralikult koolitükke, siis tagantjärgi vaadates tuleb ikka meeletult aega ja energiat kulutada ühe hinde kätte saamiseks. Alljärgnevalt lihtsalt näide sellest mida üks koolilaps peab ära tegema, et ühes aines hinnet kätte saada.

Soovitatavalt tuleks kõigepealt loenguid külastada. Kui ikka teemaga pole varem elus kokku puutunud, siis pelgalt kogemuse najalt midagi ära ei tee.

Loenguteemad millega sai end ühe aines raamis kurssi viidud:

I Sissejuhatus

  • Süsteemiarhitektuuri kihid. Klient, rakendus ja andmed. Süsteemiarhitektuur ja rakendusarhitektuur.

II Rakenduskiht

  • Rakenduskiht. Rakendusserver, platvorm, rakenduse käituskeskkond.
  • Vahevara.
  • Transaktsioonilisus. Hajustransaktsioonid.
  • Rakendusserverite klasterdamine. HA (High Availability, tõrkekindlus) ja koormusjagamine. Jõudlus skaleeruvus ja käideldavus rakenduskihis.
  • Rakenduskihi (rakenduste) monitooring ja haldus.
  • Rakendus ja teenus. Integreeritud rakendus, hajusrakendus.

III Andmekiht

  • Andmearhitektuur. Andmebaasid, failiserverid, andmemassiivid.
  • Andmebaasid. Jõudlus ja skaleeruvus , rakenduse andmebaasikasutus.
  • Andmebaaside tõrkekindluse ja skaleeruvuse tagamine arhitektuursete lahendustega.Käideldavusprobleemid.
  • Andmebaaside replitseerimine.
  • Andmebaasiserverite klasterdamine.
  • Rakenduste andmekasutuse jagamine funktsionaalsuse alusel andmebaasi serverite vahel, read-only andmebaasid.
  • Andmete varundamine.
  • Andmebaasi(serveri) monitooring.
  • Muud andmehoidlad. Failiserverid. Rakenduste failikasutus.

IV Süsteemiintegratsioon

  • Veebteenuste ja ESB (Enteprise Services Bus) alusarhitektuurid.

V Tehnoloogiad

  • Virtualiseerimine

VI Töövahendid

  • Toolbox: rakenduste ja serverite jõudluse , skaleeruvuse ja turvalisuse testimise ja monitoorimise vahendid, rakendused, utiliidid.

Kõik vägagi huvitavd ja elust enesest teemad. Kui just tööalaselt sellega kokku ei puutuks, siis jääb vist ikka väga kaugeks ja arusaamatuks. Kool ongi uute teadmiste omandamiseks.

Selleks, et kogu kuulatud jutt ka kinnistuks on koduse ülesandena vajalik kõike kuuldut omal käel järele proovida. Seega tuleb valmis saada praktikaülesandega.

Praktikaülesanne:

Mitut andmebaasi ja hajustransaktsioone kasutava (veeb)teenuse realiseerimine. See ülesanne omakorda hõlmab mitmeid alamtegevusi ja punkte mis peavad korrektse lahenduse korral arvesse võetud olema.

Ülesande lahendamise käigus tehtavad alamtegevused (millest peaks jälg jääma maha ka lahendusega koos esitatavasse dokumentatsiooni)

  1. Esimeseks alamtegevuseks oleks leida hajustransaktsiooni (kahefaasilise transaktsiooni) realiseerimiseks sobiv rakenduskeskkond – rakendusserver ja vahevara.

    Java platvormi kasutajatele vihjeks järgmised sõnad/lühendid: JTA, XA, JDBC draiveri omadused, rakendusserver (application server). Vajaliku lahenduse leidmisele peaks siis järgnema ka rakenduskeskkonna ülespanek serveritesse.
  2. Hajustransaktsiooni komponendi realiseerimine, dokumenteerimine. Olulisemad UML-mudelid: klassidiagramm ja jadadiagramm + selgitav tekst.
  3. Hajustransaktsiooni komponendi testimine – töövahendite ja metoodika kirjeldus ja testimise tulemused.
  4. Veebteenuse realiseerimine ja dokumenteerimine
  5. Teenuse kui terviku testimine – toovahendid, metoodika kirjeldus ja testimise tulemused
  6. Veebteenuse klient.
  7. Veasituatsioonide töötlemine. Kuidas lahendate situatsiooni kui üks andmebaasidest või mõlemad on „maas“ (kuidas ja kuhu logite veateateid, mida näitate kliendile) või kui tekivad muud vead (SQL-exeptionid andmebaasides, timeout päringu käivitamisel)
  8. Konfiguratsiooni ja installeerimisjuhend
  9. Monitooritavus. Kas ja kuidas teie lahendusse puutuv on töötamise ajal, reaalajas jälgitav, monitooritav? Kirjeldage seda aspekti oma lahendusest (juhul kui ta on monitooritav.
  10. Hinnagud lahenduse otstarbekusele. Lahenduse loomise käigus tekkinud probleemide kirjeldamine. Mida võik paremini/edasi teha teie lahenduses

Kui end üleni praktikaülesande tegemisse mässida, siis tahes tahtmata oled sunnitud lugema meeletutes kogustes erialast kirjandust ning kuna iga õpilane suure tõenäosusega läheneb probleemile oma vaatenurgast ning oma äranägemise järgi, siis seda nägemuste ja arvamuste paljusust võiks samuti ära kasutada ning iga õpilane peab eksami eelduseks veel ka vähemalt ühe ettekande kursusel ette kandma mõnel alljärgneval küllaltki laialivalguval teemal.

  • Virtualiseerimine
  • Andmesalvestussüsteemid - andmemassiivid, SAN, NAS, iSCSI (block storage protocols over ip), block storage connectivity,block storage devices.
  • Klasterdamine - rakendusserverite ja veebserverite klasterdamine, koormusjagamine (load balancing).
  • Andmebaaside replitseerimine. Andmebaaside backup ja taastamine.
  • Andmebaasiserverite klasterdamine.
  • Rakendusserverid.
  • Konsolideerimine ettevõtte arhitektuuris. Serverite , teenuste, andmebaaside konsolideerimine.
  • Cache'imine
  • ESB - Ettevõtte Teenuste Siin (Enterprise Services Bus
  • Rakenduste, teenuste ja süsteemide jõudluse ja skaleeruvus testimine. Töövahendid, metoodika
  • Rakenduste ja süsteemide turvalisuse testimine - töövahendid, metoodika
  • Single Sign On
  • Vahevara (middleware) ja süsteemiintegratsioon ettevõttes - enterprise connectivity
  • Standardid süsteemiarhitektuuris
  • Rakenduste, toodete , teenuste sobitamine süsteemiarhitektuuriga - metoodika, näited, kogemused..
  • SOA lahendused ja arhitektuurid
  • SOA infrastruktuur ja tehnoloogiad.

Mul oli lihtsalt täna eksam ja ma eile hakkasin vaatama, et mis mul kõik eksamiks vaja teha oli ja kas kõik on saanud tehtud mis vaja. Eksam läks nagu alati.

Viide: IDU0160 - Süsteemiarhitektuurid

Kommentaare ei ole: