Kuidas parandada mobiiltelefoni aku kestvust?

Olukorras kus kõneminutid on muutunud järjest odavamaks ning juttu on jätkumas järjest kauemaks, ei saa üle ega ümber telefonide aku kestvuse teemadest. Kõik me tahame, et telefoni aku peaks vastu ilma laadimata võimalikult kaua. Paljudele on võibolla uudis, et väga palju sõltub telefoni aku kestvus sellest kuidas me telefoni kasutame. Sarnaselt sellele, kuidas auto kütusekulu on otseselt seotud sellega kui kõvasti me valgusfoori tagant lahkudes gaasipedaalile vajutame. Energiat kulub vastavalt kasutusele.

Alljärgnevalt mõningad väikesed minu poolt teaduslikult tõestamata tähelepanekud mis aitavad kaasa mobiiltelefoni aku pikemale kestvusele.

Kui sa kasutad telefoni peamiselt ainult häälkõnede tegemiseks ja SMS saatmiseks, siis on soovitatav seadistada telefon kasutama ainult 2G GSM võrku. Seal on väga palju füüsikat taga miks see just nii on, aga kokkuvõtvalt võib öelda, et telefonikasutamise seisukohalt kestab telefoni aku oluliselt kauem kui telefon on seadistatud kasutama 2G võrku 3G võrgu asemel.

Paljud jällegi võibolla ei tea, et karbist uut telefoni välja võttes on 3G võimalusega telefonid juba tehases seadistatud kiiret 3G võrku kasutama ning hiljem on kasutajad teadmatusest kurjad, sest isegi täiesti uuel telefonil ei kesta aku ootuspäraselt kaua.

Nokia toob oma kodulehel alati aku kestvuse telefonide juures eraldi välja. Märkimist vajab asjaolu, et alati on seal välja toodud eraldi aku kestvus kõneajana nii 2G kui 3G võrgus.

• Aku: Nokia aku BL-6F, 1200 mAh
• Kõneaeg: kuni 210 min (WCDMA), kuni 300 min (GSM)*

Nagu siinkohal näha, on WCDMA tehnoloogiat kasutades 3G võrgus täislaetud akuga kõneaega pea kolmandiku võrra vähem kui seda 2G GSM võrgus.

Soovitus on kasutada võrgutehnoloogiat mille eeliseid sa enim vajad ja kasutad. Telefoniga 3G võrku kasutada vaid 3G moodsa nime tõttu ei ole alati kõige mõtekam. Seda juhul, kui oluline on telefoni aku kestvus.

Kasuta raadiosidetehnoloogiaid vaid siis kui sa neid vajad. Pean silmas Bluetooth ühendusvõimalust mobiiltelefonides. Ise olen suur Bluetoothi fänn. See tehnoloogia muudab mu telefonikasutamist oluliselt mugavamaks ja turvalisemaks. Mugavamaks sellepoolest, et enam ei pea kasutaja telefoni ja arvuti ühendamiseks juhtmeid kasutama ning turvalisemaks seetõttu, et korraliku Bluetooth autovarustusega autot juhtides on telefonikõnede tegemine oluliselt mugavam, lihtsam ja seeläbi liiklusohutuse seisukohalt turvalisem.

Küll aga kui kõiki neid hüvesid igapäevaselt ei tarbi, siis jällegi taskuks oma telefonis Bluetooth raadioside välja lülitada. Vastasel juhul su telefon pidevalt siiski kiirgab 10m raadiuses Bluetooth raadiosignaali ning selle selle raadiosignaali tekitamiseks on vaja energiat mis otseloomulikult võetakse telefoni akust. Seega ilma vajaduseta Bluetoothi seeshoidmine ei ole jällegi väga kasulik aku kestvuse seisukohalt.

Mõningad uuemad äriklassi telefonid võimaldavad kasutada WiFi traadita internetivõrke. Selline võimalus iseenesest on suurepärane, kuid pane tähele, et WiFi võrkude automaatne otsimine oleks seadistatud selliselt, et WiFi võrke otsitaks ainult vajadusel. Mitte koguaeg.

Reguleeri oma telefoni ekraani taustavalgustus optimaalsele tugevusele. Enamustel telefonidel on võimalik seadistada ekraani tasutavalgustuse intensiivsust. Paljudel uutel telefonidel on lausa sensor mis ise reguleerib ekraani taustavalgust vastavalt ümbritseva keskkonna valgustugevusele. Üldjuhul jällegi uut telefoni karbist välja võttes on telefonid tehases seadistatud selliselt, et ekraani taustavalgus oleks heledaim ja kirkaim. Igapäevaselt aga piisab juba sellest kui vähendada tasutavalgustust ligi 60% peale maksimaalsest ning üldjuhul on see täiesti piisav. Jällegi väikene energia kokkuhoid.
 

Kasuta telefonis olevat ekraanisäästjat. Osadel uuematel telefonidel on võimalus kasutada ekraanisäästjat. Samas on seal võimalus seadistada aega mitme sekundi pärast peale telefoni nuppude vajutamist kustub ekraani taustavalgustus. Üleliia pikalt ei ole vast mõtet lasta telefoni ekraani taustavalgusel põleda.  Muuda taustavalguse kustumise aeg nii lühikeseks kui see sinu jaoks tundub mõistlik olevat.

Kasuta telefonis rakendusi mida sa tõesti hetkel vajad. Uuematel nutitelefonidel on võimalus, et mitu programmi saavad ja võivad töötada telefoni mälus üheaegselt. Uskumatult hea ja vajalik võimalus, kuid siinkohal tuleks jällegi arvestada sellega, et kui üheaegselt hoitakse töös mitut programmi ja nad kõik kasutavad taustal natukene telefoni protsessorivõimsust või mõnd muud telefoni ressurssi, siis selle jaoks vajavad nad samuti energiat. Seega soovitus sulgeda kõik taustal töötavad programmid telefonis, kui neid parasjagu ei kasutata ega vajata.

Ehe näide on Nokia Step Counteri kasutamine. Nokia Step Counter on programm mis loeb telefonis kõnnitud samme. Programm käivitub telefoni käivitudes ning istub vaikselt telefoni mälus. Pidevalt lugedes ja kokku liites kasutaja poolt astutud samme. Sammude lugemiseks on telefonis pidevalt sisse lülitatud üks eraldi sensor. See sama sensor mis proovib aru saada kuidaspidi sa telefoni käes hoiad ning siis vastavalt sellele ekraanil olevat pilti keerata. Väikene tore sensor, mis muudab meie elu mugavamaks, aga teisalt jällegi tegutsemiseks vajab pidevalt natukene lisaenergiat mille peale me võibolla alati ei mõtlegi. Seega kui sulle ei ole väga oluline mitu sammu sa päevas astud, siis pikema aku kestvuse saavutamiseks ei tasuks sammulugeja programmil paluda taustal su samme lugeda.

GPS kasutamine telefoniga tehtud piltidele geograafiliste koordinaatide lisamiseks. Uuemad GPS mooduliga mobiiltelefonid võimaldavad A-GPS’i abiga lisada telefoniga tehtud fotodele geograafilisi koordinaate. Väga äge võimalus, kuid kas sa seda reaalselt iga päev vajad? Selle eelised tulevad esile eelkõige juhul kui pilte pidevalt internetti laadida ning seal neid interaktiivsel maailmakardil kuvada. Loomulikult saab seda infot piltidega oma arvutisse laadida ning tarkvaralisele gloobusele oma pildid paigutada.

Aku seisukohast on GPS’i ja A-GPS’i kasutamine vägagi energiamahukas tegevus. Koordinaatide saamiseks A-GPS’i vahendusel luuakse esmalt GPRS andmesideühendus, et saada Nokia serverist juhiseid selle kohta millise taeva osas peaks telefonis olev GPS vastuvõtja tähelepanelikumalt GPS sattelliite kuulama. GPS satelliitidelt tuleva informatsiooni püüdmiseks ja signaalide ümberarvutamiseks vajatakse aga hulgaliselt lisaenergiat. Vajab ju GPS vastuvõtja täpse asukoha määramiseks signaale vähemalt kolmelt erinevalt saatjalt ning kõigi nende saatjate poolt saadetud signaalid tuleb läbi rehkendada ja selle põhjal telefoni asukoht määrata. Pole just kõige kergem ülesanne.

Seega kasuta telefonis olevat GPS’i ja GPS’i tööd nõudvaid rakendusi vajadusel. Pea meeles, et võõras linnas jalgsi liikudes GPS navigatsiooni kasutades oleks nutikas igaks juhuks telefoni laadija seljakotti pista. Pidevalt tundide viisi GPS’i kasutada oma asukoha määramiseks ja navigeerimiseks võtab telefoni niivõrd võhmale, et tänapäeval veel üle 4-5 tunni telefoniakud sellises reziimis kesta ei taha. Ilma telefonilaadijata suurlinna seiklema minnes võib juhtuda kurb lugu kus hotellist väljudes ninapidi telefoni ekraanilt linnakarti ja navigatsioonijuhiseid jälgides mingil hetkel linna teise otsa jõudes aku lihtsalt tühjaks saab. Tehnoloogiat liigselt usaldades ja navigatsioonitarkvara usaldades ei pruugi alati piisavalt ümbritsevat keskkonda tähele panna, ning võibki juhtuda, et navigatsioonitarkvara juhatas sind soovitud sihtkohta, kuid ise enam ilma telefoni abita sealt tagasi tulla ei oska.

Mõistliku kasutamist!