pühapäev, 8. veebruar 2009

Murdmaasuusatamine algajatele, osa 2

Veel päev tagasi olid mõned suusaliigutused ikka täielik müsteerium, siis täna ei jätnud jonni ja proovisin teha nii nagu YouTubes tehakse. Alati ei pruugi YouTube järgitegemine kõige parem idee olla, aga allolevas videodes näidatavad harjutused oli mulle väga abiks. Päeva lõpuks suutsn juba täitsa enamvähem ilma suusakeppide abita edasi liikuda.

Alustasingi sellega, et sirge maa peal järjekindlalt proovisin ühe suusa peal libiseda. Aega ja kannatust on vaja. Ülioluline on suusal libisemise tunnetuse kättesaamine. Sealt edasi hakkasin proovima jalalt jalale pikalt libisemist. Tuues teist suuska tugijala juurde.
Küllalt palju saab üle tuua analoogiat rulluisutamisest. Vähemalt tundus, et nagu uisutamiseski, tuleb jõud suunata suuska läbi kanna. Tundus, et tänu sellele hakkas iga tõukega oluliselt hoogu juurde tulema. Väiksemate tõusunukkide peal sama tehnikat katsutades oli juba peaaegu, et võimalik vaikselt mäest üles sõita. Astumise asemel.

Tänane hirm oli veel suusasoones laskumiste ees. Sooned on üldjuhul küllaltki raja ääres ning hoog mis seal sõites kasvab on esialgu küllaltki hirmutav. Seda enam, et rajaäärsed puud sust nii lähedalt mööduvad. Turvalisem tundus suusasoonte kõrval sõita, sest siis oli võimalik vähemalt hirmu kasvades natukene suusad sahka lükata. Suure hooga suusasoonest välja astumine/hüppamine on veel samuti küllaltki tricky ettevõtmine. See kas õnnestub või mitte.

Endiselt olen ülientusiastlik murdmaasuusatamise suhtes. Saaks vaid veel harjutada. Veelgi parem kui keegi targem ja kogenum oskaks juhendada. Kindlasti on veel mustmiljon väikest nippi mida tähele pannes saab suusatamist veelgi nauditavamaks muuta. Minu huvi on neid nüüd avastama hakata.