Märg dermatiit ehk maakeeli hot spot

Oh jah, headus saab kuhjaga tasutud. Käisime täna  loomakliinikus Nixoniga. Tahtsime vaid korraks kaelaalust arstile näidata. Ära tulime üle tuhande kroonise arvega.

Meil on koeral pindmine märg dermatiit ehk loomaarstid ja muidu koerainimesed ütlevad selle kohta hot spot. Nimekiri põhjustest millest see tekkida võib on suhteliselt pikk. Peamiselt siiski peetakse tekkepõhjuseks tiheda ja pikakarvaliste koerte kasuka vähest "tuulutatavust". Palju pole vaja. Väljas on soe. Koer käib kas ujumas või on nahk pesemisest märg. Nahk on niiske ja pehme. Kui õrna piirkonda mõni kriimustus veel tekib, siis on põletik niiskes ja soojas kerge tulema.

Dermatiidiga on see hirmus/veider/kohutav lugu, et ta levib kui kulutuli. Haigus algab järsku ja areneb kiiresti – kui hommikul võis olla märgatav väike, mõnesentimeetrise läbimõõduga laik, siis lõunaks võib ravita jäänud haiguskolle olla juba mitu korda suurem.

Kusjuures üleeile märkasime, et kaelaall on nahk kuidagi imelik. Eile olid pühad ja käisime maal. Ülevaloleval pildil on näha, kuidas dermatiidi põletikuliselt kohalt (kaela alt) on karv natukene märg ja määrdunud. Täna saime arstile ja karvade alt oli asi päris kole.

Esmaabina ongi vast kõige efektiivsem haiguskolde kohalt karvad eemaldada. Staphylococcus intermedius ei armastab väga kuiva. Niisketes karvades oli tal siiani hea ja  soodne pinnas laienemiseks.

Seejärel tuleb põletikulist kohta puhastada. Soovitatavalt antibakteriaalse shampooniga. On ka veel hulgaliselt alternatiive nagu kaaliumpermanganaadi roosa lahus, vesinik, kloorheksidiin, kuid loomaarst soovitas võtta spets desinfitseerivat shampooni (Hexocil).

Mis me loomaarsti juures tegime, oligi see, et puhastasime kaelaaluse karvadest puhtaks ning ülejäänud raha eest saime shampooni, tablette, konsultatsioonitasu ning teenustasu maksta.

Meie 33 kilone koer peab nüüd kaks korda päevas tsefaleksiini 1140mg tablette (Relixine 600) võtma 7 päeva jooksul. Samuti tuleb 2-3 korda päevas põletikulist kohta pesta ning seejärel see ilusasti kuivatada.

Hetkel tegeleme sellega, et koer ei kratsiks end katkise kohat pealt. See ajaks veelgi mustust ja baktereid sisse.

Pesime Hexocil’iga kaelaaluse puhtakse. Leotasime ja loputasime ning andsime pärast Rilexine tableti sisse. Niisama lihtsalt see koerale küll süüa ei sünni. Singi sisse keeratult läks tablett väga kiirelt kõhu suunas liikvele.

Kaelarihma enam mõningat aega ei kanna. Õpime koonurihmaga käitumist ja kõrval kõndimist.

Viide: Hot spot - tekkepõhjused, kliiniline pilt ja ravipõhimõtted.

Nixon läks internetti

Ei, ta ei jooksund ära.

Lugu adopteeritud koerast avaldati www.koer.ee koerteteemalisele portaali esilehel.

Viide: Adoptatiivkoer Nixon – koer.ee
Viide: Eesti informatiivseim koerateemaline portaal – koer.ee

Adoptatiivkoer Nixon

Me oleme need õrnahingelised, kes hakkavad ennast vabatahtlikult halvasti tundma, kui näevad, et mõnele armsale koerolevusele natukene vähe armastust pakutakse.
Meil on nüüd kolm päeva olnud adopteeritud kasukoer. Üks suhteliselt ilus elajas, kes väidetavalt igapäevaselt on oma suurusele mittevastavalt  sunnitud olema toakoer. Väiksena oli ta tupsununnu hästi armas, kuid volaskiks sirgudes ei jõudnud pererahvas temaga enam väga tegeleda. Prioriteedid ja elu ümberringi muutus. Üks hetk ei olnud enam inimesi kes koeraga väljas käiks ja tegeleks. Nii temast saigi aja jooksul peaaegu, et toakoer.
Kahju hakkas.
Nüüd kui Viljandisse satume, siis võtame ta enda juurde ja viime sotsialiseeruma. Näitame teisi koeri, kasse ja inimesi. Viime kontserdile ja kohvikusse. Autoga sõitma ja vanaema juurde.
Tegelikult on ta tore koer. Vajab vaid rohkelt armastust ja teisi (inim)loomi  enda ümber.
Käitumisega oli/on veel natukene raskusi. Arusaamad on tal natukene vastupidised soovitule. Kuna rihmaotsas jalutamist polnud ta veel väga hästi selgeks saanud, siis alguses oli tuline tahtmine kõigest jõust kuhuiganes jooksu panna. Niipalju oli huvitavaid lõhnasid. Rihmast sikutas nii tugevalt, et tal endal tahtis vahepeal hing kinni jääda ja ajas köhima. 
Tähelepanu saada oli väga raske. Õue saades enam nimele absoluutselt ei reageerinud. Tihtilugu varasemalt lausuti koduseinte vahel valjuhäälselt koera nime just siis, kui ta mittesoovitavalt käitus. Väga raske on koera nimejärgi enda juurde kutsuda, kui siiani on nime hõike järel pigem saabunud karistus.
See kõik vajas ümberõpetamist. Palju aega ja kannatust. Nüüdseks on meil natukene juba tähelepanu. Esimest korda julgesime ta rihma otsast lahti lasta. Järjepidevalt samal ajal proovides tähelepanu enda peal hoida.
Natukene nagu hirmu ja närvilisust on veel koeras sees. Ta on mega õnnelik on, kui keegi temaga tegeleb. Samas rahulikult veel võõras kohas olla ei oska või julge.
Harvad on veel need juhud, kus ise maha istudes ka koer pikali viskaks ja end vabalt tunneks. Pigevalt kontrollib ümbrust.
Kolm päeva oleme pea hommikust õhtuni õues olnud. Annel on sammulugeja kaasas. Koertega on igapäevaselt käidud keskmiselt 17-18tuhat inimsammu. Siiamaani on kõik õnnelikud.
Et postituse mitte liialt koerateemaliseks ei läheks, siis meil on kodus praktiliselt kassid toodud kandikul lauale.

Õigemini kass küll ise on leidnud, et see on talle suurepärane pesa, kust ümbritsevat tegevust jälgida ning vahepeal silm looja lasta.

Firmaspordi suvemängud 2009

Tagantjärgi logimine-blogimine. See vast oli juba mõned nädalavahetused tagasi, kui sai vapralt Võrus võistlemas käidud. Vapralt sellepoolest, et ilm oli võimas. Väljas oli külm. Väljas oli tuul. Väljas sadas laupäeval väga tugevalt vahelduva eduga paduvihma. Hambad ristis liivastel metsadeedel rattaga ringi uhades, läbi vettinud ja mudaste raiesmike joostes ning mööda vana sõjaväeosa angaaridest kontrollpunkte otsides jäi kõlama vaid kibemagus hüüdlause “Peab meeldima!”.
Tegelikult asi algas oluliselt positiivsemalt, kui algusest kõik ausalt ära rääkida. Olin optimist. Reede õhtupoolik algas meie jaoks maastikujalgratta spindiga. Ei hakanud oma rattalt semislicke alt ära keerama. Eeldasin miskipärast, et ega see spindietapp  nüüd väga liivane, mägine ka olla ei saa. Ei olnudki. Oli hoopis mudane ja märja murune.
Rõuges oli päevajagu peenet vihmasabinat tulnud ning mullapinnasele planeeritud spindiraja magusalt tatiseks muutnud. Minu semislickidega polnud seal suurt midagi teha. Muster oli mulda täis ja ratas käis all ringi. Suutsin mahedalt külje maha panna.
Kõik läks hästi. Ainult head sportliku tulemust ei tulnud.
Õhtul oli mälumäng. Seal olime tublid. Suhteliselt. Endalegi üllatuseks kambapeale teadsime üldarvestuses ikka tubli tulemuse jagu vastuseid.
Õhtu-õhtu oli veel mälumängu ja maastikurattaspringi afterpary. Kohalikus öölokaalis. Kohalikud alaealised külastajad olid omamoodi humoorikad kohata. Küll prooviti võltsitud dokumentidega tuvameestest mööda pääseda ja oskuslikult end kosmeetikaga maskeerides natukene vanem välja paista. Klubi oli uskumatult ääreni rahvast täis.
Diskotants on kui sport. Ainult natukene veidramas formaadis ja sportimiseks veelgi sobimatust riietuses. Magama saime  siis, kui hotelli kokad tulid hotelli hommikusööki ettevalmistama.
Paari tunni pärast algas mäkkejooksusprint Suure Munamäe otsa. See oli karm. Nii mõnelegi osalejale. Vaprad olid kõik.
Nii kui jooks lõppes oli aeg alustada ranna- jalg ja võrkpalliga. Väljas kallas paduvihma. Tuul tahtis mütsi peast puhuda. Peab meeldima! Kangelased proovisid vihmas läbimärgadena võrkpalli mängida. Vist õnnestus. Ise olin rannajalka tiimis. 2:3 kaotasime.

Suvemängude kõige kuulsusrikkam ala. See mille pärast ma sinna eriti minna soovisin ja mille pärast ma seda üritust eriti ootasin. Seiklusretk. Eelmisel aastal oli see ülilahe. Sellelt aastalt ootasin midagi veelgi lahedamat. Stardi ajaks jäi vihm järgi. Mega rahvas pani ratastega ajama. Esimene punkt oli juba poole kilomeetri kaugusel. Tamula järves. Mõnikümmend meetrit kaldast. Ujuvpunkt/poi. Sumaki-sumaki pani rahvas järve sisse esimese punkti järgi. Kaameramehed olid kohal. Peale punkti võtmist andsin samas kohapeal pisikese intervjuu telemeestele. Järgmiseks jooksime juba mööda raudteed. Kuskilt kruusateelt olime liialt vara maha keeranud, et järjekordset punkti raudtee ligidalt leida. Kõik põõsad ja põõsastetagused olid hämmingus orienteerujaid täis.
Osavamad leidsid lõpuks punkti üles. Kõigest mõnedsajad meetrid sealt, kus me ise arvasime seda olevat.
Mingil hetkel jõudsime päris metsa. Liivastele ja pehmetele radadele. Orienteeruda tuli legendi järgi mille järgimiseks tuli vahekaugusi meetrites lugeda. 50m paremale, siis 250 otse ja vasakule jne. Punktid olid kohati ikka väga hästi pandud küllalt raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse. Jooksutossud olid selleks ajaks juba mudast süsimustad. Sääred okstest kriibitud. Mõned punktid olid väga vesistel raiesmikel.  Muidugi keset raiesmiku, mitte kuskile niisama kergelt ligipääsetavas ääres. Jalgrattaga metsatraktori suurtes ja kohati vett täis jälgedes ei ole samuti just kõige lihtsam sõita. See eest tagantjärgi aga vägagi huvitav.
Peab meeldima!
Rattad seljas sai jõge ületatud, sest kui seal kuskil oligi purre, siis me ei jõudnud ega viicinud seda otsima minna. Sumaki sisse ja edasi.
Nii ta läks. Vahepeal jällegi legendi järgi jooksuetapp, kus vahepealsed punktid tuli kõik joostes võtta ning siis jälle ratta selga, et mõnikümmend km jälle Võru poole tagasi saada. Meil tuli rattakilomeetreid vist vähe alla 50. Osadel kuulu järgi ligi kümne jagu rohkem.
Lisaks oli veel rulluisu etapp päris lahedal mägisel rulluisurajal. Mul ei ole väga kogemust mägisel rajal rulluisutamisel. Korduvalt tabasin end mõttelt, et kas tõesti on võimalik sellise hoo pealt eesolev kurv läbida. Nibin-nabin läks seekord. Ei olnud kõige lihtsam rada esmakordselt läbimiseks.
  Kokkuvõttes võimas. Salamahti ootasime, et ehk tuleb ikka mõni ronimine või köieatribuutika ka sisse, aga ei olnud seekord. Üks punkt mida ei hakanud võtma oli keset väikest järve. Osad käisid üleni ujumas ja seda puntkti toomas. Meil oli tol hetkel tarvis aega rohkem säästa, et mitte kontrollaega ületades miinuspunkte koguda.
Õhtul saun ja järjekordne diskoteeka. Spordimaraton.
Pühapäeval läks asi veel edasi. Arvasin, et köievedu on selline vahva jaanipäeva sport. Seda ikka võib teha. Dziis! See oli karm. Ülikarm. Strateegiad ja taktikad. Hoia-hoia-tõmba-hoia-väsita.
Kõik peavad olema paljajalu. Osalejad kaevasid maasse auke, et jalgasid paremini vastu maad suruda. Valus võitlemine käis. Käed tudisesid hiljem tubli mitu minutit.
Kojusõites käisime Tartust läbi ning külastasime 4D kino. 5 minutiline seanss, mis kokku tegi kinokülastamise ajaks 7 minutit.
3D pilt, liikuv põrand/toolid/ ruumiline heli ning korraks piserdati vett näkku. Kinokülastajad pidi end enne filmiseanssi turvavöödega kinotoolide külge aheldama. Kogemus omaette.
Tagantjärgi jällegi nädalavahetus mida meenutada. Peab meeldima! Meeldiski väga!

Arvuti kaugjuhtimine Sony Ericssoni telefoniga

Kaugjuhtimine sellesmõttes, et võid näiteks telefon käes diivani peal lösutada ja arvutis mängivaid lugusid edasi-tagasi vahetada. Vahepeal pausi peale panna või hoopiski helitugevust reguleerida.

Võimast PowerPointi ettekannet tehes võid telefon käes kuulajate ees jalutada ning salamisi telefoni klahvistikult ekraanile näidatavaid slaide edasi liigutada.

Telefonist saad teha arvutile kasvõi juhtmevaba hiire. Liigutad telefoni juhtnupuga arvutiekraanil hiirekursorit ja toimetad seal ringi nagu tavalise hiirega.

See kõik on võimalik ning enamustele Sony Ericssoni telefonidele kohe sisseehitatud. Kõigil on võimalus seda funktsionaalsust kasutada, kui nende (süle)arvutil on olemas Bluetooth ühenduse võimalus.

Kõigepealt tulebki telefon ja arvuti omavahel üle Bluetoothi suhtlema saada. Sõltuvalt arvuti operatsioonisüstemist on see küllaltki lihtne ja muretu ettevõtmine.

Telefonis peab olema Bluetooth sisse lülitatud. Arvuti tuleb panna Bluetooth seadmeid otsima. Sisestada telefonisse arvutiga ühendamiseks pääsukood ning lubada arvutiga telefonil ühenduda.

Kui sa oled arvuti ja telefoni juhtmevabalt ühendatud saanud, siis polegi muud, kui valida telefoni menüüst “Meelelahutus/Entertainment” alajaotus “Kaugjuhtimine/Remote control” ning võtta juhtmevabalt arvuti juhtimine üle.

 

 

Vastavalt kaugjuhtimise tüübile, kuvab telefon sulle koheselt ekraanile, mida parasjagu kaugjuhtimise puhul nupud telefoniklahvistikul hakkavad arvutis tegema.

 

 

 

 

Presenter valik on mugavaim kaugjuhtiminse võimalus Microsoft PowerPointiga ettekandeid tehes. Telefoni nuppudest saavad PowerPointi juhtnupud.

 

 

 

 

 

MediaPlayer tasub valida, kui on soov kasutada telefoni juhtpuldina Windows Media Playeri juhtimiseks. Telefoni nuppudest saavad muusikamängija tarbeks septsiifilised juhtnupud.

 

 

 

 

 

Desktop valik teeb sinu telefoni juhtnupust arvutihiire. Selle abil saad liikuda üle terve arvutiekraani. Samas teistele telefoni klahvidele on antud funktsionaalsus, mis abistavad kasutajat paljude erinevate programmide käsitlemisel.

 

 

 

Antud viisil üle Bluetoothi arvuti juhtimine seab mõningad piirid vahemaale, mis võib jääda arvuti ja telefoni vahele. Üldjuhul peaks telefon ja arvuti omavahel olema võimelised Bluetoothi vahendusel üksteisest kuni 10 meetri kaugusel infot vahetama. Slaidiesitlusi tegema hakates tasuks enne proovida, kas toa kaugematest nurkadest signaal arvutini jõuab.

Sony Ericsson Themes Creator

Kõigile kaunite kunstide armastajatele, kes oma telefoniks valinud Sony Ericssoni, on valmis tehtud programm omanäoliste “Teemade” loomiseks. Teemad, ehk inglise keeles Themes ehk see kuidas telefoni taustapilt, menüüd ja ekraanisäästjad üheskoos välja näevad.

Sony Ericsson Themes Craetori abil on võimalus väga isikupäraselt oma telefoniekraanilt nähtav omanäoliseks muuta.
 
Võimaluste valik, mida kõike seal muuta saab on väga lai. Hea värvitunnetusega inimese jaoks on seal mänguruumi hulgaliselt. Iga nähtav tekst ekraanil on võimalik ise värvi joonistada. Kasutusmugavust lisab kindlasti võimalus pärast iga värvimuudatuse tegemist kohe järgi vaadata, kuidas see üldist menüüde väljanägemist mõjutab.
Sony Ericssoni Themes Creatori kodulehel on üks väikene programmi tutvustav video üleval, mis annab kiirelt hea ülevaate mida kõike selle programmiga teha saab.

Asi mida ehk tasuks tähele panna on see, et kui esmakordselt Themes Creatorit käivitad, siis vali kindlasti programmi ülevalt paremast nurgast oma telefonimudel.

Vastavalt valitud telefonimudelile kohandab programm funktsionaalsust selles osas, millises mahus lubatakse kasutajal teemades muudatusi teha. Uuematel telefonidel võrreldes vanematega on teemade muutmise kohalt oluliselt rohkem lisavõimalusi.

Viide: Sony Ericsson Themes Creator

Orkut 1.0.0

Sotsiaalvõrgustikud justkui võistlevad omavahel, kes saab tehtud kõige vingema mobiiliaplikatsiooni. Kõik noored ja muidu tublid ning ilusad peavad võimalikult mugavalt saama mobiilselt kursis olla oma sõprade käekäiguga. Aastapäevad tagasi tegid nii Orkut kui Facebook oma mobiilsed veebilehed. Mõned päevad tagasi tuli Facebook välja uue aplikatsiooniga spets puutetundliku ekraaniga Nokia 5800 XpreMusicu tarbeks. Ühel uuel Samsungil oli juba tehasest Facebooki ikoon menüüsse pandud.

Täna teatasid Google arendajad, et nad tegid valmis Javat toetavatele telefonidele Orkuti aplikatsiooni. Paigaldad selle telefoni ning Orkuti kasutamine mobiilis muutub oluliselt lihtsamaks ja mugavamaks, kui kunagi varem.

Mida uut selles uues Orkuti aplikatsioonis?

- Saad telefoni fotokaga teha pildi ja selle koha sealt samast Orkuti programmist Orkuti albumisse üles laadida. Mõne sekundi pärast on see pilt nähtav kõigi su Orkuti sõprade jaoks.
- Albumis olevaid pilte saab kõigi telefoniraamatu kontaktidega jagada. Saates SMS’iga viide pildile.
- Helista või saada SMS orkuti sõbrale ilma orkuti aplikatsioonist väljumata. Valid kontaktides sõbra ja nimel klikkides saad valida, kas tahad sõbrale koheselt helistada või sõnumit saata.

Loomulikult on endiselt võimalus orkuti aplikatsiooniga teha kõike muud mida varemgi on võimalik olnud teha orkuti kodulehelt. Saad uuendada oma olekut, vaadata teiste kasutajate profiile, pilte, albumeid, kirjutada teateid jne.

 

 

 

 

Orkuti aplikatsiooni paigaldamiseks telefoni, mine telefoni veebilehitsejaga aadressile m.google.com/orkut. 

Kui leht peaks Eesti keeles teatama “Kahjuks on Orkut teie seadmes toetuseta”, siis proovi lehe allosas olevale “Vaheta keelt”  lingile vajutades muuta lehel kuvatavat keelt. Valides keeleks “English” hakkab Orkuti aplikatsioon kohe sinu telefoni toetama. Tõenäoliselt, kuna Google server saab aru, et sa tuled Eesti võrgust, siis ta proovib sulle pakkuda Eesti keelset Orkut programmi, aga seda hetkel veel ei ole. Keele muutmise tulemusena antakse sulle Inglise keelne aplikatsioon allalaadimiseks.

Viide: Introducing the orkut Mobile App

Vargus Eesti Infotehnoloogia Kolledžist

Minu rahakotivaras/pätt on vabaduses. Üks teine pätt on veel vabaduses. Üks vabaduses olev varas käis eile ITKs ja viis sealt tehnikat niipalju kui kanda jõudis.

Siim annab teada:

Täna päeval (neljapäeval 04.06.2009) umbes 12:30 paiku toimus ITK majas vargus, mistõttu palun teie abi allpool piltidel näha oleva isiku tuvastamisel.

Meil on piisavalt videomaterjali, mis tõestab,  et piltidel oleval tegelasel õnnestus majast lahkuda koos ITK-le kuuluva MacBook laptopi ja JVC videokaameraga. Asjaga tegeleb politsei, aga loomulikult on igasugune abi teretulnud.

Lühidalt äraviidud tehnikast, juhuks kui midagi sellist peaks soodsa hinnaga kuskilt „välja ujuma“:

* MacBook Intel Core 2 Duo 2GHz, 2 GB RAM, 160 GB HDD,  MAC Address 00:23:32:b5:37:30, Serial Number W88441X41B0, toiteplokk jäi maha.

* Kõvakettaga kaamera JVC GZ-MG505E koos musta värvi kotiga, milles toide ja mõned juhtmed.

Parimat,

Siim Kruusmaa
IT süsteemide juht
siim.kruusmaa@itcollege.ee
Skype: siimkr
Tel +372 6285 823
GSM +372 5055 119