Nokia 6710 Navigator näpuvahel

Hommikuti kontori poole sõites on millegipärast üha rohkem hakanud silma jääma autoga ummikus seisjate tuuleklaasidel rippumas auto navigatsiooniseadmeid. Tööjuures arutlesime, et mis seda küll võiks tingida, et neid nüüd kohe nii massiliselt on tekkinud? Hüpoteese tekkis nii mitmeidki.
Suviste kampaaniate käigus on lihtsamate seadmete hinnad lõppkasutaja jaoks suhteliselt mõistlikule tasemele tulnud. Kõige lihtsamad Garminid ja TomTom’d on kättesaadavad pea igale autoomanikule.
Seltskonnas on autoomanike seas järjest enam juttu sellest, kuhu ühe või teise tegelase navigatsiooniseade on teda proovinud juhatada. Hasartselt räägitakse lugusid, kus ühe või teise tootja navi palus ühes või teises justkui absurdses kohas teha märkide järgi lubamatut manöövrit. Suhteliselt igav.
Selleks, et natukenegi jututeemadega kursis olla, sain nädalvahetuseks proovimiseks uue Nokia 6710 Navigator’i. Mobiiltelefoni, mille müügiargumendiks on mugav navigeerimisvõimalus nii jalgsi kui autoga sõites.
Sisu poolest on ta moodne Nokia Symbian S60ga telefon, millel on küljes kõik vinged vidinad ja võimalused, mida tänapäevastelt telefonidelt vähegi küsida oskab. Puudub vaid puutetundlik ekraan, mis viimasel ajal hakkab paljudegi jaoks üheks telefoni valikukriteeriumiks saama.


Nokia 6710 Navigatori teeb teistest samalaadsetest Nokiatest vast eriliseks tema müügipakendi sisu. Lisaks väikestele telefonikorpuse modifikatsioonidele on sellel mudelil karbis kaasas iminapaga telefonihoidlik auto tuuleklaasile. Sisuliselt samasugune nagu need, mis tavapäraste autonavidega kaasa tulevad. Keerad klõpsti hoidja auto tuuleklaasi külge ja hiljem saad hoidikus veel telefoni kaldenurka reguleerida.

Müügipakendi sisu

• Nokia 6710 Navigator
• Nokia stereopeakomplekt HS-48
• Nokia telefonihoidik CR-111
• Nokia hoidiku kiirkinnitusjalg HH-20
• Nokia micro-USB-ühenduvuskaabel CA-101D
• Nokia laadija AC-8
• Nokia aku BL-5F
• Nokia 4 GB microSD-mälukaart MU-41 (koos eelinstalleeritud regionaalsete kaartidega)
• DVD (koos rakendusega Ovi Suite) + lühike kasutusjuhend
• Nokia autolaadija DC-4

Autolaadija on kaasas. Lisaks tavalisele seinalaadijale. Tuuleklaasile paigaldaval telefonihoidjal on spets kinnitused, kust autolaadija läbi pistes, hoiab hoidik seda laadijat telefonihoidja küljes kinni ja nii saab telefoni panna tuuleklaasi küljes laadima.
Korpuse eripäradest niipalju, et telefon on liugklapiga ning esipaneelile on pandud spets Navi nupp, mis käivitab Nokia kaardirakenduse. Hea ühe nupuga ligipääs navigatsioonivõimalustele, kui telefon on juba hoidikusse asetatud.  Telefon ise on uutele 6xxx seeria Nokiatele iseloomulikult kumer. Korpuse tagumine külg pehmemast ja mugavamast plastist, kui seni telefonidel kasutatud.
Tänu sensorile, mis suudab tuvastada kas telefon on käes pikkupidi (vertikaalselt) või laiupidi (horisontaalselt), saab telefoni navigatsiooniseadmene tuulekaasile paigutada samuti pikkupidi või laiupidi. Telefoni hoidjas keerates, keerab pilti ka navigatsiooniprogramm. Isiklikult meeldis rohkem, kui telefon oli hoidjas laiupidi (horisontaalselt). Nii nagu enamus autonavisidki on klaasile kinnitatud.
Nokia Mapsi või õigeminie nüüd uue nimega OVI Mapsi üks lahe võimalus on kaardiandmete sünkroniseerimine OVI veebikeskkonnaga. Esimene asi, mida uue Navi telefoni saades tegin, oligi huviväärsuste äramärkimine internetis. OVI kaartide veebilehel saab otsida välja kohad, kuhu plaanid sõita. Koostada valmis juba eelnevalt teekonnad ja need salvestada. Telefonis kaardiprogrammi esmakordselt käivitades, küsitakse kas soovid kaardiprogrammi sünkroniseerida OVI keskkonna. Kõik varem salvestatud kohad ja teekonnad tõmmatakse üle mobiilse andmesideühenduse telefoni. Ei pea enam kõigi punktide aadresse käsitsi telefoni sisestama ja ükshaaval otsima ning teekonnale lisama. Pikema reisi planeerimisel säästab niiviisi arvuti abil reisiplaneerimine vast päris mitu minutit.
Sõltuvalt auto lisavarustusest saab telefoni navigatsioonijuhiseid panna lausuma läbi auto helisüsteemi. Tehnoloogiaks bluetooth ja piisab auto bluetooth käedvaba seadme olemasolust, mis on ühendatud auto helisüsteemiga. Mul oli see olemas ja kõik antavad juhised olid puhtalt ja selgelt arusaadavad. Kui telefoni bluetoothiga ühendatud ei ole, siis lausub ta juhiseid läbi telefoni kõlari, kuid siis on teinekord raske juhiseid kuulda, kui autos parasjagu muusika mängib. Bluetooth käedvaba süsteemi kasutades üldjuhul navijuhiste ajaks süsteem vaigistab raadioheli, ning hiljem peale teadaannet paneb ise raadio tagasi mängima.
Funktsionaalsusest vast võibki kirjutama jääda. Mida kõike näeb sõidu ajal ekraanil ja milliseid eraldi vaateid saab vahetada. Minu jaoks olid kohati tänu telefoni ekraani suhteliselt väikesele läbimõõdule (2,6 tolli) halvasti nähtavad mõningad numbrid kaardivaate kõrval.
3D naviekraani vaatel on funktsionaalsus, kus lubatud kiirust ületades ilmub ekraanile kiirusepiirangu märk, koos lubatud piirkiirusega. Samal ajal tekkis vahepeal kiusatus vaadata, et mis kiirust see navi mulle siis hetkel näitab. Kiirusenumber on niipalju väike, et väga hästi seda silmaga ei haara. Sain teada, et auto spidomeetri ja GPS’i kiiruse vahel on umbes täpselt 5km/h. Auto sõidab 100ga, Navi näitab, et 95km/h. Lihtsalt see 95 on sinna ekraanile suhteliselt väikesel alla nurka kirjutatud. Samas see ei ole vast ka nii oluline teave, mida sealt peaks koguaeg vaatama. Auto spidomeetril on juba niigi suured ja selged numbrid. Pealegi Navi alati ütleb suusõnaliselt, kui möödasõitu tehes kiirus natukene suuremaks läheb.
Telefoni on valgustugevuse andur. Reguleerib sellega ekraani taustavalgust. Navi programmi kasutades reguleeritakse sellega maakaardi ja menüüde värvust. Kui päeval on kaardil kõik erksavärviline, siis õhtul hämaras muutuvad kõik värvid tumedamaks. Kui õhtul oleks värvid sama heledad ja kirkad, kui päeval, siis öösel sõites kriiskaksid nad häirivalt silma. Hämaras läksid kaardivärvid silma jaoks oluliselt pehmemaks ja mahedamaks.
Kui mul oleks kindel X summa raha ja ma peaks valima, kas võtta reisile eraldi auto Naviseade + eraldi telefon, siis ma pigem võtaks selle kombo seadme. Nokia 6710 Navigatori.
Ta on hea, sest lisaks tavapärasele Navi võimalusele tuuleklaasil, on sul Navi võimalus kompaktselt omas linnatänavatel jalutades. Sul on telefonis WiFi olemas. Telefoni käivitades küsiti, kas mul on e-maili aadress. Sisestasin vaid oma e-maili aadressi ja parooli ning mul olid kõik e-mailid kohe telefonis. Lisaks veel suhteliselt hea fotokas (5Mpix), millega pilte klõpsida ja videokaamera videoklippide tegemiseks. Väga universaalne seade, mida tasub reisile minnes kindlasti kaasa võtta. Kaalub vähe (117g) ja mahub ilusasti taskusse. Pealegi autoga sõites saab üldjuhul autolaadijaga alati aku niipalju täis laetud, et hiljem jalgsi edasi liigedes ja navigeerides ning pildistades ei tohiks aku koheselt tühjenemise märguandeid andma hakata.
Karbis on kaasas 4GB mälukaart, koos eellaetud maakaartidega. Muusikat ja pilte mahub sinna veel lisaks ikka hulganisti. Internet on seadmes olemas. Saad reisilt koju pilte ja e-maile saata. Internetis surfata. Twitter/Facebook/YouTube, mis iganes on alati käepärast. Helistada ja tavalisi SMSw vahetada. Samuti olemas valuuta- ja mõõtühikute konverter, mis võib välismaal olles teinekord päris abiks olla. Mitme ajavööndi kellaaegade kuvamine jne.  Kaasaskantavad seadmena üks vägagi vinge aparaat.
Viide: Nokia 6710 Navigator

Ojamaad üllatati koondisekutsega

Hommikul oli kohviautomaadi külge kleebitud tähtis teadaanne.

Ojamaad üllatati koondisekutsega
Eesti U21 jalgpallikoondise peatreener Frank Bernhardt nimetas 23 mängijat, kellega arvestab septembri alguse EM-valikmängudes Gruusia ja Iirimaaga.

"Kutse üllatas," rõõmustas Ojamaa. "Mind poldud üle aasta U21 koondisesse kaasatud ja arvasin, et eelistatakse Eesti klubide mängijaid," lausus Ojamaa.

Viide: Õhtuleht - Ojamaad üllatati koondisekutsega

Hommikune kohtumine metskitsega

Hiline hommikujooks. Umbes 7AM hommikul. Järsku oli mu ees üks metskits.
Ühtlasi nägin veel viite! kepikõndijat, ühte jooksjat ja kolme seenelist.

Koolialgus

Mul on numbriliselt ainepunktid olemas, et magistri lõputööga alustada. Selgus aga, et mul on eriala valikainetest 2AP puudu. Vabaõppest oli 2AP üle. Nüüd tuleb veel võtta spetsialiseerumise ainetest midagi juurde, et need 2AP täis saada.

Vaatasin korraks üle, mis aineid kõik on koolis õpitud. Päris pikk nimekiri tuli.

Õpingukorraldus ja erialatutvustus
Sissejuhatus infotöötlusesse
Makroökonoomika
Filosoofia
Ettevõtte majandusõpetus
Ärisuhtlus ja suhtlemispsühholoogia
IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid
Inglise keel
Inglise keele grammatika
Sissejuhatus informaatikasse
Matemaatiline analüüs
Füüsika
Loogika ja algoritmiteooria
Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes
Programmeerimise algkursus Java baasil
Arvutid
Võrgurakendused I: klient-server süsteemide ehitamine
Infosüsteemide analüüs ja projekteerimine
Süsteemprogrammeerimine C keeles
Andmebaasisüsteemide alused
Digitaalloogika ja -süsteemid
Kontoritarkvara programmeerimine ja konfigureerimine
Võrgu administreerimine, marsruuterid
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine
Tarkvara õiguskaitse
Andmebaasisüsteemide administreerimine
Side alused
Sidevõrgud
Andmeturve ja krüptoloogia
Infosüsteemide projektid ja nende juhtimine
Andmebaasisüsteemide integreerimine ja optimeerimine
Intellektuaalkapitali teooria
E-kommerts ja müügisüsteemide ehitamine
Digitaalkommunikatsioon
Digitaalne heli- ja pilditöötlus
CISCO: lokaalvõrgud ja kommutaatorid
CISCO: laivõrgud
Inglise ärikeel IT spetsialistidele
Oracle: programmeerimiskeeled SQL ja PL/SQL
Loov probleemilahendus ja innovaatika
Linuxi administreerimine
Praktikatutvustus
Ettevõttepraktika
Diplomitöö
Inglise teaduskeel
Ettevõtte majandusõpetus
Ergonoomika
Infosüsteemi strateegiline analüüs
Infosüsteemi projekti juhtimine
Intelligentsed süsteemid
Tarkvara kvaliteet ja standardid
Visuaalprogrammeerimine
Sissejuhatus andmeturbesse
Infosüsteemi strateegiline analüüs - projekt
Rakendusarhitektuurid II
Süsteemiarhitektuurid 
Infosüsteemide arendustehnoloogia - projekt
Meeskonnatöö infosüsteemi arendamisel
Meeskonnatöö infosüsteemi arendamisel - projekt
Infosüsteemide arendamise tehnoloogia
Intelligentsed süsteemid - projekt
Tarkvara kvaliteet ja standardid - ainetöö
Operatsioonisüsteemide administreerimine ja sidumine
Suhtlemispsühholoogia
Väljendus- ja vaidlusõpetus
Inglise keel
Erialapraktika

Järjekordne katkine kodar

Emotsioon, emotsioon, elan välja ennast siin (8).
Täiesti pekkis! Järjekordne kodar läks. Sel suvel juba kolmas. Autojuhtidele vast umbes sama tüütu, kui suve jooksul kolm korda rehv puruks sõita. Hiljem teeninduses lappimas käia. 
Kuna mul endal tööpinki ega töövahendeid ei ole, siis jälle jooks selga ja rattapoodi. Täpselt nii nagu nädal aega tagasi.  Kumm maha, pöiapael maha, karbist uus kodar, jooks pukki ja rihtima.
Ligi pool tundi tööd töökojas ja asi korras. Tüütu!

Kohtumine punase Golfiga

Nätaki!
Põrutas jalgrattur talle risti ettesõitnud punase Volkwagen Golf GTI küljeuksest sisse. 
Ilm oli hilissuviselt ilus. Taevas pilvitu. Päike vaikselt suunda võtmas horisondi poole. Sõitsime Annekreedaga peale tööpäeva lõppu jalgratastel kergelt jooksumaratoni distantsi (42km 195m) ja natukene pealegi. Valdavalt kergliiklusteedel. Need teed, kus autodest kergemad liiklejad jagavad omavahel sõbralikult teed.
Järsku meist kümmekond meetrit eemal oli risti keset jalgrattateed seismas säravpunane Volkswagen Golf GTI. Teiselpool autot rattakummide vilisedes pidurdav, juba külg ees libisebv jalgrattur, kes autoni jõudes kerkis sujuvalt kõrgemale kui autokatus. Interts. Füüsikaseadused kehtivad endiselt.
Igivana teema.
Tallinna linn teeb head tööd. Aasta aastalt rajades linna järjest rohkem “jalgrattateid”. Üdini positiivne. Tallinna koduleht toob suure tabelina välja aastate lõikes kõik jalgrattatee lõigud, mis nad on linnas valmis ehitanud.
Viide: Tallinna jalgrattateed linnaosade lõikes
Huumor on nendes lõikude omakorda juppideks lõikamises.
Vt. näiteks seda teemat - Rattatee lõppeb ja algab kohe uuesti
On tehtud justkui jalgrattatee, mis iga 50meetri tagant lõpeb kaheks meetriks ära ning siis algab kohe uuesti. Kõik sõidavad rõõmsalt rattaga ning alati, kui kuskilt kõrvalt mõni väiksem teejupp ristub rattateega, siis sealt väikse tee pealt tulijale peab seaduse järgi rattateel liikuv rattur või uisutaja teed andma.
Täna oligi täpselt sama situatsioon. Jalgrattur sõitis rahulikult mööda rattateed ja kõrvalt põõsastega varjatud teeotsast tuli risti ette auto. Rattur andis endast kõik, et mitte end autosse kõrvalistmele sokutada.
Õigust jäi seal mõlemal osapoolel ülegi. Jalgrattur arvas, et autojuht on idioot, et ta ei vaata ja talle süüdimatult ette sõidab. Autojuht arvas, et jalgrattur on idioot ja märke ei tunne, sest märkide järgi on autojuhil eesõigus. Me ei jäänud seda vaidlust seal lõpuni kuulama. Rattur jäi füüsiliselt terveks ja autoukselt sai ratturi riietega tolm maha pühitud.
Jalgratturi seisukohast suhteliselt täbar olukord. Jalgrattatee on tee, kus võib jalgratastega sõita, aga sellegipoolest, kui sinna märkidega väikesed “augud” sisse lõigata võib anda autodele seaduse järgi õiguse ratturitele ette keerata. Mis mõtet seda rattateed on niiväga eraldi teha, kui koguaeg peab autodele teed andma? Miks väikeselt kõrvalteelt tulev autojuht ei võiks vaikselt tulla ja vaadata, et ta rattateel kellegile ette ei sõidaks? Niikuinii peab ta hetkeks seisatama, et peateel sõitvad autod mööda lasta.
Meeleldi sõidaks jalgrattaga sõidutee ääres. Sõidutempo on ühtlasem ja pidevalt ei pea jalakäijate vahel laveerima, ega iga kõrvalteega ristumisel hoogu maha pidurdama. 
Samas nagu Toomas Luhatsi kogemus näitab, siis Politsei ajab sõidutee äärest vägisi jalgratturid minema.
Viide: Toomase 104. treening ja sealne intsident politseinikega
Tegelikult oli meil täna õhtul väga tore rattasõit. Korralike ja viisakaid autojuhte oli rohkem kui kunagi varem.
Hommikul rattaga tööle sõites riskis üks väikese autoga viisakas töölekiirustaja oma eluga, kui viisakusest mind üle sebra lasi. Tagant tuli suur dziip paksu mehega, kes parasjagu roolitaga lõpetas hommikueinet ning pidurite krigisedes jättis sebra ees peatunud auto numbrimärgi ja dziibi kängururaudade vahele mõnikümmend sentimeetrit vaba ruumi. 
Jalgrattateede teemadel veel:
ebalogaalne - Jalgrattur, igipõline vaenlane
Toomas Luhats - KÜSIMUS ÕIGEST PAIKNEMISEST SÕIDU JA/VÕI JALGRATTATEEL
Postituses kasutatud pildid on illustratiivsed ega ole kuidagi seotud juhtunud sündmustega.

Tasuta 7-päevane Nokia Maps navigatsioonilitsents

Juhuks kui kellelgi on veel mõned puhkusenädalad kasutamata ja plaan autoga uusi tundmatuid teid sõitma minna. Nokia pakub oma kodulehel tasuta Nokia Mapsi navigatsioonilitsentsi 7 päevaseks kasutamiseks. Sisesta vaid oma telefoninumber ja Nokia saadab SMSiga litsentsi aktiveerimiskoodi telefoni.

Juhendid telefonis litsentsi aktiveerimiseks leiab Nokia kodulehelt.

Viide: Nokia Maps tasuta navigatsioonilitsents

Haanja singlid

Kui sa oled enamus aega aastast veetnud Põhja-Eestis ja korra päris Läti piiri äärde jalgrattaga satud, siis oleks nagu välismaal. Meil oli suu kõrvuni.
Käisime Haanjas ja Rõuge kandis singleid sõitmas. Singel on siis rattakeeles üks kitsas ja peenikene jalgrada, mis on muust looduslikust pinnasest siiski rajana eristatav. Singel sellepärast, et sinna rajale mahub sõitma korraga vaid üks rattur. Kui kaks tükki on kõrvuti, siis teine rattur on juba võsas.
Haanjamaa kant on silmapaistev oma künklikuse poolest. Metsas, kitsal rajal üle juurikate pidevalt mäest üles ja alla sõitmine on omamoodi nauding. Natukene valus, sest pulss on punases ja jalgadesse tahab tekkida piimhapet. Nina ja lõua otsast tilgub higi, sest väljas on 25+ kraadi sooja. Tõuse võttes üle puu juurikate nikerdades tahab vägisi esimene ratast maast lahti tõusta ning kõige raskemal “granny” tõusul tuleb lihasööja parm ja hammustab maitsva suutäie su tagumikust.
Kahel päeval 4+3 tundi seiklesime metsades. Kohati lenksuni heinas ja järgmiseks lenksudeni nõgesekasvandikus. Ämblikuvõrgud olid nagu marlirätik üle näo. Kohalikud joonistasid meile kaardi peale ette kohad, kust tuleb kruusateedelt metsa sisse keerata, et just nendele kõige magusmatele radadele saada. Enamuse soovitatud radadest leidsime üles. Mõned kaotasime ära ja mõned leiutasime ise juurde.

Vällämäel polnud väga ammu käinud. Seal vast olid head tõusud ja laskumised. Tsiviliseeritud, kuid selle eest piisavalt järsud, et need lameda maa peal elajaid erutaks.

Vällamägi on üks Eestimaa suurimaid looduslikke pinnavorme. Kõrgus merepinnast on 304 m. Suhteliselt kõrguselt on Vällamägi Eesti kõrgeim, ületades Suure Munamäe. Vällamäel olev matkarada kulgeb mööda Vällamäe nõlvasid, mille kalle on kohati 35-40 kraadi.

Polari spidomeetri järgi oli laskumistel suurim kiirus 58km/h. Oma silmaga jõudsin 56’te märgata.
Kodara sõitsin puruks. Mis tähendas seda, et jooks läks kõveraks. Mis tähendas seda, et tuli sel nädala minna kodarat vahetama ja jooksu rihtima. Mis tähendas seda, et meistrimees kinnitas mu kahtlusi. Sel aastal juba teine kodar. Kodarad ja jooks hakkavad väsima. Tuhanded kilomeetrid ja mitmed aastad on oma töö teinud. Varem või hiljem hakkavad need vanad kodarad järjest purunema. Üha tihedamini saab hakata neid vahetama. Metall väsib. Aeg oleks hakata mõtlema uute jooksude peale. Rummud tahaksid niikuinii puhastamise ja määrimist saada.
Kel Haanja poole minek, siis tasub jalgratas katusele tõsta. Seal on väga häid radu maastikurattaga sõitmiseks. Selliseid mida naljalt Põhja-Eestis väga ei leia.
Kui saaks vaid kuidagimoodi need head Haanjamaa rajad ühele kaardile, et enne metsa minekut välja printida. Ilma kohalike juhendamiseta oleks neid siiski suhteliselt raske olnud leida.
Selline kogu Eestit kattev matkaradade kaart võiks olla. Kust saaks vaadata, kuidas ühelt matkarajalt kõige efektiivsemalt jälle järgmise peale edasi saaks. Ilma, et vahepeal peaks asjatult palju kruusa- või asfaltteid sõitma. Kohati uhasime ikka mägist ja treppisõidetud kruusa nii, et vähe ei olnud. Kümmekond kilomeetrit vast ikka.
Vaatasin interneti jalgrattapoest uute jooksude hindasid. Praeguste allahindluste valguses on eraldi rattale juppe osta kuidagi eriti mõrvarlikult kallis. Valmis allahindlusega rattakomplekt tundub juppide hindu eraldi vaadates ikka väga soodne olevat.

Avalikud konksud

Sarjast segaseid mõtteid, mis võiksid päris elus päris lahedad olla.

Kui linnas oleks parkides ja muidu rahulikemas kohtades ühed konksudega postid. Sellised linnakujunduslikult hästi disainitud ja avaliku ruumi sobivad. Näiteks parkides olevad moodsad valgustid.

Mõte on selles, et kui oleks ühed head konksud ühtedes heades ja mõnusates kohtades olemas, siis ma tuleks peale lõunasööki oma võrkkiigega ja pistaks kiige otsad sinna konksude otsa ning seediks kookonis natukene toitu. Loeks vähe raamatut. Võibolla vaataks vähe internetis ringi. Puhkaks. Koguks jõudu.

Pärast võtaks kiige konksudest lahti. Voldiks ta kokku kandekotiks ja astuks edasi oma teed.

Igaüks tuleks oma võrkkiigega ning kui parasjagu keegi kiiges ei puhka, siis pole kõrvalt vaadates nähagi, et pargis oleks miskid ekstra puhkamise kohad.

Kui meil sooja ilma oleks rohkem, siis ideaalis ma võiksin sedaviisi kiiges õhtuti raamatut lugeda, kui posti otsast natukene valgust raamatu peale paistaks.
Kui prügikastid oleksid ilusasti lähedal, siis võiks kasvõi võrkkiiges natukene kaasapakitud lõunaeinet võtta. Peaasi, et pärast pakendid kuskile näotult vedelema ei jääks.

Linnas elamine ja olemine võiks tänu konksudele ja kaasaskantavatele kiikedele omajagu mõnusamaks ja mugavamaks muutuda.

Nii nagu on need kunstlikud ronimisseinad. Tartu Lõunakeskuses ja Lasnamäe spordihallis. Tehislikud atraktsioonid. Analoogselt võiksid olla tehislikud puhkekohad, kus asukad saavad ise neid vajadusel enda tarbeks asustada ja kasutada.

Eesti-Brasiilia maavõistlusmäng

Eesti jalgpallikoondis kaotas viiekordsele maailmameistrile Brasiiliale 0:1. Kohtumine Eestiga oli viiekordsele maailmameistrile Brasiiliale esimene pärast Lõuna-Aafrikas toimunud konföderatsioonide karikaturniiri. Värskes FIFA edetabelis on Brasiilia koondis esikohal.

Natukene nagu sigade ette pärleid visata, sest ega ole ma kunagi varem eriti poolteist tundi kestvat jalgpallimängu telekast jõudnud ühtejutti vaadata. Veelgi vähem siis ise kuskil platsiääres matši otsast lõpuni passimas käinud.

Huvitavas majandusolukorras tekib huvitavaid situatsioone ja olukordi ning üks hetk avastasin end elus esmakordselt A Le Coq Arena palliplatsi äärest. Vaatamas mängu mille kohta mõned tavatsesid öelda lausa sajandi suurmäng vms.
Isekoht oli seatud kohe esiritta värava kõrvale. Täitsa üllatas, kuidas vastastega pidevalt üks alatu nääklemine ja üksteise kiusamine ja torkimine käis. Ega need kollased kaardid päris niisama ei tulnud. See mille eest kaarte anti oli vaid jäämäe veepealne tipp. Enne seda käis ikka kõva togimine ja nääklemine. Seda oli oma silmaga lähedalt huvitav jälgida.
Meeskondade taseme vahe isegi võhikule oli nauditavalt jälgitav. Nauditavalt sellepoolest, et vastased võiks öelda, et graatsiliselt ja sujuvalt valdasid palli ja väljakut. Kuidagi mänguliselt tuli kogu see värk neil paremini välja. Teisel poolajal oli tore jälgida olukordi, kus peaaegu iga rünnaku tulemusena prooviti kombineerida ilus pealelöök väravale. Väga nagu ei pingutatud ja justkui suurema soovi korral oleks võinud kõik väravad ka väikesema vaevaga ära vormistada.
Kohapeal oli mängu isegi võhikule huvitav vaadata, kuigi alguses oli väikene eelarvamus, et eks kogu see brasiillastega kohtumine üks suur meediamull ja ülespaisutus ole. Pileti peale märgitud summat vast küll sellise meelelahutuse eest välja ei käiks, aga kui niisama vaatama lastakse, siis võib teinekordki väljakul toimuvaid intriige ja mängijate omavahelist olelusvõitlust jälgida.

Viide: ERR Sport - Luis Fabiano värav tõi Brasiiliale Eesti vastu raske võidu

Annekreeda SCOTT Contessa 30 ‘08

Annekreet tahtis hakata jalgratturiks. Selliseks hardcore tõsiseks jalgratturiks. Õigemini tahtis metsas kaasas käima hakata.

Alguses arvas nagu paljud teisedki tänapäeval, et kõige lahedam jalgratas on Cruiser. Nad on tõesti lahedad. Stiilsed ja mugavad tänaval sõitmiseks.
Annekreet sai omale kasutada kõige ehtsama jalgratta linnatänavatel uhkelt kulgemiseks. Kroomitud porilauad, küljelt valged kummid ja värki. Väga uhke.

Paarsada kilomeetrit hiljem tekkis tunne, et see Cruiser on ikka meeletult aeglane ja raske ratas. Linnas sõites ei saa väga mugavalt kõnnitee pealesõitudest üles ja kiirendada on maru raske. Ainult väga vaikselt saab sellise rattaga linnas liigleda. Selleks see ratas ju loodud ongi.

Sellise rattaga ei saa heinamaal mööda singleid sõita. Sportlik osa on praktiliselt välistatud.

Lihtsast linnasõidust oli tärganud huvi natukene huvitavamal maastikul sõidu vastu. Valida oli hübriid/fitness rataste ning päris maastikurataste vahel.  Hawaii lajatas parasjagu selga päris ahvatleva müügikampaania eelmise hooaja võistlusratastele. Head rattad läksid müügiks nagu soojad saiad. Eelmisest aastast ei olnud just palju sobiva raamisuurusega rattaid järgi jäänud.

Meeste SCOTT Scale entry level võistlusrattad olid suisa –50% soodustusega saadaval. Ei mingi “kuni” klauslit allahindlusprotsendi ees. Ratta olidki poole odavamad.

Küll aga ei ole päris mitte niisama naiste rattad natukene erineva raamigeomeetriaga, kui meeste rattad. Meeste Scale raamid olid naisterahva keha jaoks liialt suured (pikad). Eelkõige “top tube horizontal” oli justkui liialt pikk. Stemmi lühendamine ei olnud ka justkui kõige parem lahendus. Ikka jäi kuidagi natukene ebamugav.

Küll aga istus nagu valatult spetsiaalselt naistele disainitud SCOTT Contessa sarja raamigeomeetria.
Esialgu arvasime, et Contessa 50’st teoorias peaks piisama. Müügimehed muidugi tausta kuuldes laitsid mõtte maha. Soovitati ikka kraad kangemat ja kergemat varustust. Eesti on väike ja kuulujutud levivad kulutulena. Hawaii poest lekkis infot, et üks mu sõber olevat oma perre samuti hea hinnaga hea ratta, ehk ühe Contessa viinud.

Läksime külla asja uurima-vaatama. Pererahva kõrge rattaspordihuvi ning asjatundlik argumentatsioon tegi müügi ära. Annekreet sai omale Eestis viimase müügil oleva 2008 aasta SCOTT Contessa 30’ne.
Huvi korral sõidab sellise rattaga ära väga edukalt pühapäevased Elioni etapid ja ukerdab vabast tahtest kõige parematel kohalikel maastikurattaradadel.

Välismaal on inimesed internetti kirjutanud väga positiivseid lauseid ratta käitumise osas. Eelkõige kui väga hea hinna ja kvaliteedi suhtega alumise otsa võistlusratas.

Riding the eye-catchingly beautiful Scott Contessa 30, we found ourselves pleasantly surprised by top performance at a budget price. It soon became a favourite with our testers, its subtle and surprising ride begging us for more wherever we rode it.

It would make a great beginner’s bike, with the capacity to take you on to bigger and better things with a bit of well directed upgrade cash, and it never failed to raise a smile.

Komponentide tase on igapäevaseks natukene aktiivsemaks tervisespordiks esialgu täiesti piisav. Amort on lukustatav RockShox Dart2, mis kuulujärgi on jällegi esimene selline amort, mis natukenegi rattaamordi moodi võiks käituda. Kuigi teiste sõitjate ülevaated peavad teda siiski mitte just kõige eeskujulikumaks, kuid oma hinna juures siiski piisavalt tubliks.

Esimene vahetaja Deore ja tagumiseks vahetajaks Deore LX. Toimivad täiesti ootuspäraselt. Eks nõudlikuse kasvades saab siinkohal tulevikus vahetajaid parema töökindluse poole välja vahetatud.
Enda rattal ei pidanud esimene Deore vahetaja just mitte kõige kauem vastu. Samas tagumine LX teeb senini tublilt oma tööd.

The drivetrain is an effective mix of Shimano LX and Deore, which behaved impeccably throughout. It might not be the lightest kit in the world, but it offers great value for money and we really like the new two-way shifters for small hands.

Sadul olevat tõeline naistekas, ehk disainitud just naisterahvaste kehakumerusi arvesse võttes. Välimuselt valge ja lilledega.

Extra slim grips with a bulge for your palm are easy to keep a grip on, and the saddle was among the comfiest we’ve tried on any bike.

Kokkuvõttes esmapilgul üks tubli algaja maastikuratturi jalgratas, mis peaks esialgu päris aktiivse kasutamise puhul mitmeid tublisid aastaid teenima.

Viide: Top-performance women's bike at a budget price - Scott's Contessa 30

Jaan Tätte ja Udupasun Viljandi lossivaremetes

Tädi Mallet kohtasime seal. Tädi Malle kurtis, et ma ei kirjuta siia  blogi enam midagi. Ainult mingit telefoni jura vahepeal. Nüüd siis tagantjärgi mõned üritused siia kirjapandult.

Jaani kontsert oli üllatav. Minu jaoks mitte niivõrd muusikalise poole pealt, kui sellest, kui palju inimesi oli sinna kohale voorinud. Need huvilised kes end ligi tund enne kontsertit kontserdipaika sättisid, ei saanud enam istekohta. Populaarsus oli üüratu. Kontserdipaiga valik võrreldes müüdud piletite  arvuga oli küsitav.

Natukene oli kahju nendest kontserdikuulajatest, et pidid istuma seal, kust see ülalolev pilt on võetud. Midagi oli kuulda, aga mitte just kõige paremini. Kõrval on laluväljak, mis oleks mahutanud oluliselt rokhem kuulajaid. Praegusel hetkel paljud, kes olid samuti täishinnaga ostnud kontserdipileti, olid sunnitud üritust jälgima osaliselt lavaküljelt. Lavaesine oli juba niigi ääreni rahvast täis. Jäime Tartust tulemisega natukene hilja peale ning seega olime sunnitud autoga kontserdipaiga lähedusse sõitma. See ei olnud üllatus, kuid siiski olid kõikvõimalikud lähikonna suuremad parklad ääreni autosid täis. Kõik kohad oli autosid täis. Ilm oli iseenesest ilus. 

Mitte ühtegi inimest ei näinud saabumas jalgrattal. Seal polnud sellist võimalustki, et oleks jalgrattaparkla, kuhu oma ratast kontserdi ajaks jätta. Inimesed jorisesid enne kontserti omavahel teemal, et kuhugi polnud autot parkida. Viimased tulijad proovisid väevõimuga oma mootirsõidukeid haljasaladele mururibadele pressida.

Sellise ilusa ilmaga oleks ideaalis näinud, kuidas nendest mõnest tuhandest inimesest mõnisadagi rattal soodsalt ja moodsalt oleks kohale veerenud. Kui ma olekski rattaga tulnud, siis poleks olnud võimalust ratast kuhugi turvaliselt jätta. Kiirel inspektsioonil vähemalt ei tuvastanud sellist hoiukohta.

Järgmine kord võiksime selle asja juba paremini teha. Pakkudes jalgrattaga tulijatele vabaõhuüritustel võimalust jalgrattaid ürituse toimumise ajal turvaliselt hoiustada.
Kontsert oli nagu Jaan ikka. Uued lood tõid natukene värskust ja Udupasun oli huvitav. Uut plaati pole veel ise lõpuni kuulanud. Vanad lood on klassika. Inimesed laulsid kaasa.
Kontserdi lõpus oli päris lahe vaade, kui paluti kuulajatel mobiiltelefonid tagasi sisse lülitada ning telefoniekraanidel taustavalgustus põlema panna ning viimase loo ajal telefone peakohal õõtsutada. Kaugemalt ja kõrgemalt (lavalt) oli vaade kindlasti päris huvitav.

Viide: Tätte ja Udupasun tõid Kaevumäe pilgeni täis