smashr

Nädalavahetusel said ärksamad (tarkvara)arendajad Tartus kokku ja võtsid nõuks 48 tunniga kiirelt mõni asjalik rakendus valmis kirjutada. Ettevõtmise nimeks Garage48.

Garage48 on üritus julgetele ja aktiivsetele inimestele, kes soovivad end proovile panna ja ühe nädalavahetusega käivitada mõne vahva startup toote või teenuse. Me soovime näidata, et julge pealehakkamise ja tubli meeskonnaga on võimalik lühikese ajaga luua töötavaid ärisid.

Seekord saadi Tartus 48 tunniga valmis 17 erinevat projekti. Mobiilivaldkonnas või otseselt mobiilidega seotud algatusi oli 3.

GoSpot.it – Asukohapõhine teenus, mis võimaldab telefoni vahendusel ära märkida huvitavamaid objekte. Hetkel tavakasutajale on valmis vaid gospot.it koduleht, kust küll kahjuks teenuse kohta rohkemat infot eriti ei leia. Arendajad on Garage48 lehele kirjutanud oma toote kohta, et tegemist on

”A location-based service on mobile which allows you to spot and track interesting objects and persons at your location. Crowd-sourced and open platform for any kind of alert service - lost keys, beautiful girl, police-alert etc.”

Väga ei oska lühidalt kirjeldatud ideest veel vaimustuda, sest analoogseid asju on maailmas juba n+1 tehtud.

Doodle Roulette - A revolution in doodle games! Lihtne mäng mobiiltelefonidele, millesarnaseid on samuti juba varem tohututes kogustes valmis tehtud. Arendajad lubavad revolutsiooni, aga eks me mõne kuu pärast näeme, kuidas neil on läinud. Hetkel saab kodulehelt veel vaid näha ekraanipilte mängu kasutajaliidesest.

Smashr - Android App for separating men from mice! Providing a fun way to test yourself and your phone. How far are you willing to take it?

Smashr’i poisid on valmis saanud millegi käegakatsutavaga. Tänu sellele on neil võimalus kõva meediakära teha ja oma aplikatsiooni promoda. Täna õhtul on nad kuuldavasti Ringvaate saates oma eduloost rääkimas.
 
Nad tegid valmis aplikatsiooni Android telefonidele, mis tõenäoliselt kasutab telefoni “G-sensorit/kiirendusandurit/Accelerometer”, et mõõta telefoni liikumise kiirendust. Mängu idee on selles, et kõige parema tulemuse saamiseks peaksid sa telefoni täie jõuga vastu maad virutama. Mida suurema hooga sa telefoni põranda poole saadad, seda parem. Kui sa oled väga hea tulemuse saanud ja imekombel on telefon veel terveks jäänud, siis on võimalik oma tulemus saata smashr.net veebilehele, kus on edetabel kõige edukamatest telefonipurustajatest.

Oma kodulehel nad muidugi ütlevad, et smashr’i mobiiliprogramm ei ole tehtud telefonide purustamiseks vaid pigem enese proovilepanekuks, et näha kui suure hoo sa suudad telefonile sisse anda ja siis selle hoo kiirelt maha pidurdada.

Selleks, et proovida natukenegi aru saada, mis see smashr endast kujutab või miks seda peaks keegi kasutama, installisin ta telefoni. Android marketis on ta saadaval. Otsi märksõna “smashr”.

Programmi käivitades sisestad oma nime. Valid pinna, mille vastu plaanid telefoni purustada ning GO!

Olin paras memmekas. Telefon ühes käes seda vastu teist kätt põrutades just väga head tulemust ei saanud. Paar korda proovisin, aga ma ei olnud päris kindel, kas ma seda tulemust väga suureks ikkagi ajada tahaksin. Samas see ongi see koht, mis peaks smashr’i hasartseks ja atraktiivseks tegema. Võistlus tekib nende vahel, kes suudavad telefoni kõige kõvemini kuskile vastu ära põrutada. Smashr’i kodulehel on edetabel neist, kes on telefonile kõige võimsama obaduse andnud.

Ma ei soovitaks selle kodumaise päritolu mobiiliprogrammi kasutamisega liialt ülemeelikuks muutuda.

Viide: smashr.net

Retro Camera for Android

Nädalavahetuse nostalgialaks. Iga aastaga lähevad telefonide fotokad järjest paremaks. Nokia oma N-seeria mudelitega N82 ja N86 on ikka fotode osas imesid teinud. Väga head pildid on tulnud nendest telefonidest.

Nad on teinud väga häid “tavalisi” pilte. Selliseid ilusaid, kirkaid ja teravaid. Ausaltöeldes need lõputud ilusad pildid on hakanud natukene ära tüütama. Android marketist leidsin midagi neile, kellele meeldib vanu esivanemate pildistatud slaide vaadata. Midagi neile, kes on kunagi ise nooruspõlves proovinud fotokaamerat ehitada ja valgusega eksperimenteerinud. Midagi neile, kellel hakkab süda kiiremini põksuma Lomograafia terminit kuuldes. 
 
Androidi poes on Retro Camera nimeline aplikatsioon, mis võtab sinu telefoni väga heast fotokast ilusa pildi sisse ning töötleb selle telefonis kiirelt “retro” pildiks. Jättes mulje nagu just värskelt tehtud pilt oleks sisse skännitud 30 aastat vanalt kriibitud slaidilt.

Programmi valikus on neli erinevat ajalooliselt kuulsat kaamerat, mille omapäraseid efekte saab piltidele rakendada. Igal kaameral on oma iseloom ja omad nüansid, mille nad pildile jätavad. Iga kaamera juures on ka kirjeldus, millised efektid järeltöötluse käigus pildile lisatakse.
 
Loomulikult on saanud sellised eriefekte arvutis piltidele hiljem peale panna, kuid väga palju pole olnud tasuta programme mobiiltelefonidele, mis samasuguse tulemuse annaksid otse telefonis pilte töödeldes. Maitse asi, aga sedasorti pildid on vahel omamoodi huvitavamad vaadata.

Vaimustunult jalutasin nädalavahetusel  Tallinna vanalinnas ja klõpsisin uue telefoniga “vanaaegseid” pilte. Fotohuvilistele ja muiduklõpsijatele ehk huvitav programm ajaviiteks ja eksperimenteerimiseks.

Telefoniga retro pilte klõpsides peab selle aplikatsiooni puhul arvestama, et peale iga pildi tegemist võtab telefonil natukene aega, kuniks ta pildi originaalfaili töötleb.

Päris iga sekundi tagant uut pilti klõpsida ei ole võimalik. Töötlemine võtab mõned sekundud aega.

Retrotöötlusest läbi käinud pildid tehakse  originaalidest natukene väiksemaks. Ei maksa oodata 5MPix resolutsiooniga tulemust, sest tõenäoliselt niivõrd suure pildi töötlemine võtaks telefonilt terve igaviku. Pinhole kaameraga pildistades on tulemuseks  512x512 pikslit ruudukujuline pilt.  Internetis jagamiseks on see vast suuruse poolest enamvähem piisav.

Viide: Retro Camera koduleht

Mitmes täna on?

Leia pildilt tänane kuupäev. Mõlemad pildid on tehtud täna enamvähem samal ajal. Vasakul Android operatsioonisüsteemi esileht ja paremal iPhone oma.  

Nädalapäevad tagasi läksin toidupoodi. Piimasaadusi ostes üldjuhul vaatan, mis on nende “Parim enne:” kuupäev. Vahel juhtub, et läheb meelest ära, mis kuupäev just täna peaks olema. Piimaleti juures pole seda ka kunagi kuskil kirjas. Käsi sirutub taskusse telefoni järgi.

Varem iPhone kasutades olin juba ära harjunud, et telefoni kalendri aplikatsiooni ikoon kuvab alati käesolevat suurelt päevanumbrit ja ülalt väikeselt päeva nimetust. Kiirelt nägi ära tänase kuupäev. Hea mugav.

Millegipärast ootasin ja lootsin, et Androidi tegijad on olnud sama nutikad, kui Apple disainerid. Eksisin. Nädalapäevad tagasi ajas see mind veel segadusse, sest reaalselt oli 15 kuupäev just möödunud. Võttis viivu kuniks ma omaette piimaleti ääres nuputasin ja arvutasin, et kas ja kuidas saab täna  15. kuupäev olla.  Telefoni ekraanil ju kalender näitas selgelt 15.  Hiljem taipasin, et Androidi tegijad näitavad kasutajatele sõltumata kuupäevast kalendi ikoonil alati numbrit 15.

Iseenesest pisikene detail kasutajaliidese disianis, kuid igapäevase telefonikasutamise juures suutsin jube iPhone sellise väikese mugavusega ära harjuda.

Samsung Galaxy S suudab muretult mängida HD 720p Divx filme

DivX tegi pressiteate, et nad on nüüd omal nahal üle kontrollinud, et kas Samsungi Galaxy S ikka jõuab täiesti muretult 720p HD formaadis filme mängida või mitte. Suutis. Anti välja ilus märk – Divx Certified.

Divx inimesed kinnitavad, et see aparaat jõuab ilusasti suuri DivX kodeeringus filme näidata. Turundajatel on midagi mida reklaamiplakatitel säravana välja tuua.

Viide: Samsung Galaxy S(TM) is World's First DivX HD(TM) Certified Android Mobile Phone

Miks ma sellest kirjutan on see, et ma mõni aega tagasi ise samtui üllatusin positiivselt. Kuu või rohkem aega tagasi kohtasin üht Samsung Galaxy S prototüüpi. Sellist, mis oli võtnud päris telefoni kuju, kuid mille tarkvara ei olnud veel päris see, millega ta praegu on müügil.

Teatavasti on Samsung Galaxy S’il suur 4 tolline AMOLED ekraan. Suurim, mida siinkandis Android telefonide seas hetkel müüakse. Ekraan ise oli juba muljetavaldav. Proovisin tookord isegi, kas ja kuidas telefon suudab suurt HD formaadis filmi näidata. Ta tegi seda täiesti muretult. Ei olnud varem kohanud, et ilma väikese kaasaaitamiseta telefonid sellega väga muretult hakkama oleksid saanud. Seega see Divx certification pressiteade ei olegi päris niisama “soe õhk”. Tõepõhi täitsa all ja ise omal nahal järgi proovitud.

Varasemalt on tarvis olnud videoklipid arvutis eraldi telefoni jaoks väiksemasse formaati ümber arvutada. See võtab üldjuhul nõrgemad arvutid päris võhmale. Pikemate filmide puhul võtab selline tegevus ka päris omajagu kaua aega.

Samasung Galaxy S on riistvaraliselt niipalju võimas, et sa saad tõsta suure 720p HD DivX formaadis filmi telefoni nagu mälupulgale ja vaatamiseks tuleb see lihtsalt käivitada. Pole palju taskutelefone maailmas, mis sellise asjaga muretult hakkama saaksid.

Hetkel vast ühk uhkemaid Android telefone mida meie poodidest osta saab.

Viide: Samsung Galaxy S

Sports Trackeri GPS piltide joonistamise võistlus

Nädalapäevad tagasi kui Sports Tracker taas avati, kuulutas Nokia OVI blog välja väikese võistluse. Teatavasti on Sports Trackeriga võimalik GPS radasid salvestada ja neid veebikeskkonda üles laadida. Väikesest OVI võistlusest osa võtmiseks oligi tarvis võtta telefon ja minna õue GPS’iga radasi maha märkima. Hiljem tuli saata link oma salvestatud rajaga ning žürii valib parimad välja. Nipp oli aga selles, et võitsluse võitmiseks peaks maha märgitud GPS rajast moodustuma ilus pilt.

Üllatusin GPS piltides, kui neid esmakordselt nägin. Tundub, et ka žürii oli üllatunud. Igaljuhul jäid nad hätta parima GPS pildi valimisega ja panid 15 kõige potensiaalsemat rahvale hääletamiseks. Pildid räägivad enda eest. Väga lahe igaljuhul.

Allpool mõned näited tehtud töödest.

Pildi nimeks “Space invader”

Pildi nimeks “Elephant”

Pildi nimeks “Sunflower”

Pildi nimeks “Running world”
 

Pildi nimeks “Running man in New York”

Pildi nimeks “Running man in Miami”

Pildi nimeks “Girl on the field”

Viide: OVI blog - Sports Tracker competition top 15 entries announced – vote for your favourite!

Ära anda: Lonely Planet - Sicily - 3rd edition 2005

Tasuta ära anda nädal aega Sitsiilias elanud Lonely Planeti Sitsiilia teemaline raamat. Tegemist on Lonely Planeti Sitsiilia teemaliste raamatute kolmanda trükiga 2005 aastast. Enamvähem adekvaatne. Hinnad on tänapäeval vaid vahepeal kallimaks läinud raamatuga võrreldes.

Lonely Planet - Siciliy - 3rd edition, 2005

Asukoht: Tallinn, Nõmme, Hiiu.

Kuidas Androidiga mobiilset internetti jagada

Vahel ma vaimustun väga lihtsatest asjadest. Lugu elust enesest. Üks hommik pani DHCP server käed puusa ja ütles, et võtab väikese puhkuse. CAT5 kaablist enam arvutile IP aadressi antud.

Ma ei oleks iial arvanud, et vana Windows XP all võiks ilma ühtegi hiireklõpsu tegemata mobiilse interneti ühenduse saada. Seda siis mobiiltelefoni vahendusel.

USB kaabli vahendusel interneti jagamine

Antud näide on kirjutatud HTC Legendi kasutuskogemuse põhjal.

Kui sul on Android telefon, siis pole tarvis mitte muud vähematki, kui panna telefonile USB juhe sappa ja ta arvutiga ühendada. Telefon viskab ekraanile väikese valiku. Võtad “Internet sharing – Share phone’s mobile network with PC”  ja telefonist saab arvuti jaoks justkui eraldi väline võrgukaart.

Internet ongi jälle arvutis olemas.

Ei mingit eraldi modemi programmi käivitamist, eraldi PIN koodi sisestamist ja “Connect” vajutamist arvutis, nagu eraldi välise 3G modemi kasutajad peavad tegema. Ei mingit “Nokia PC Suite” või mõne muu “Suite” käivitamist arvutis, et telefoni internetti aidata. HTC Legendis on kogu see “modemitarkvara” tarkus sees ning telefon saab sõnagi lausumata ise arvutile interneti pakkumisega muretult hakkama.
 
Mis veelgi parem. Kui ma olen selliselt läbi telefoni arvutiga internetti ühendatud, siis on samal ajal võimalik teha tavalisi mobiilikõnesid. Internetiliiklus ei saa samal ajaltehtud kõnedest kuidagimoodi häiritud. Kirjutan e-posti ja samal ajal saan endiselt telefoniga rääkida.

Pikemal kasutamisel jäi mulje nagu samal ajal oleks telefon veel lisaks interneti jagamisele ka oma aku täis laadinud. Peale mõnetunnist mobiilse interneti kasutamist märkasin, et ka telefoni aku indikaator oli rohelisemaks läinud, kui ta oli seda varem.

Interneti jagamine üle Wi-Fi

HTC Desire omanikud on natukene isegi veel priviligeeritumas seisuses. HTC Desire telefonist on võimalik teha ajutiselt Wi-Fi ruuter ning  kuni kaheksale arvutile üle Wi-Fi internetti jagada.

Peale HTC Desire viimast tarkvarauuendust uuele Android 2.2 FroYo versioonile, tekkis telefoni menüüsse uus võimalus nimega “Wi-Fi Hotspot”. See on koht, kus saab telefonile öelda, et võta ühe antenniga 3G mobiilne internet sisse ja pritsi teise (Wi-Fi)antenniga see Wi-Fi signaalina telefonist välja.

Lülitades “Wi-Fi Hotspot” funktsionaalsus telefonis sisse, tekib õhku kiirelt üks “HTC network” nimeline Wi-Fi võrk. Vaikimisi on mobiilne Wi-Fi leviala loodud WPA (TKIP) turvalisusega, kuid seda on võimalik käsitsi muuta. Telefonis on DHCP server, mis jagab IP aadressi ja järgmisel hetkel sa oledki 192.168.xx.xx alamvõrgus.

Jällegi üks lihtsatest ja mugavatest võimalustest, kuidas vajadusel telefoni vahendusel väiksemale seltskonnale juhtmevaba internetiühendus tekitada.

Avatud südamega Android

Korduvalt on küsitud, et mis seal siis vahet on Androidi ja ülejäänute vahel. Minu jaoks on see laias laastus olnud usu küsimus.

Usk on alatasa kaasa toonud erimeelsusi. Mobiilitootjate vahel ei käi mitte väikene sõda. Igaüks võitleb hambad ristis oma turuosa eest. Olukorda must-valgelt lihtsustada püüdes on avatud ja suletud lähtekoodiga süsteemid. Arvutimaailma suuretst tegijatest on ajalooliselt vastandunud Windows ja Linux.

Endiselt maailma domineeriva Windowsi kõhus on programmiread, mille täpsemast tegevusest ja toimimisest ei tea keegi teine peale Microsofti arendajate. Suletud koodiga operatsioonisüsteem. Arendajad kirjutasid koodiread valmis ja panid nad lukku. Salastasid selle, kuidas nad Windowsi valmis kirjutasid. Puudub võimalus teada saada, mida see Windows sinu arvutis  teeb veel peale selle, mida sa arvad teda tegevat. Keegi ei näe tema kõhtu ega pääse lõpuni tema kõige sügavamatesse hingesoppidesse.

Samamoodi on olnud ka mobiilimaailmas. Seni on valdavalt kõik mobiiltelefonide operatsioonisüsteemid olnud suletud. Ainult suured telefonitootjad teadsid, kuidas nad on telefoni operatsioonisüsteemid valmis ehitanud ja kuidas neid erinevate telefonijuppidega koos tööle panna. Väga raske oli uutel väiksematel telefonitootjatel turule tulla. Pole just väga innovatsiooni ja uusi mobiilseid lahendusi soosiv suhtumine. Suured tootjad kaitsesid oma turuosa ja  väikestele tegijatele uue operatsioonisüsteemi loomine on omajagu suur ettevõtmine.

Paljudele on suletud süsteemide kasutamine täiesti OK, kuid on vähemuslasi, kes arvavad, et selline teguviis on kuidagi kahtlane. Mitte just kõige õigem.

Üks nendest teistimõtlejatest oli Google. Äriettevõttena nad haistsid teatavat hulka raha mobiilsel reklaamiturul ja arvasid, et nad peaksid mobiiltelefonide turule suunduma. See aga ei ole niigi suure konkurentsiga turul mitte kõige lihtsam ülesanne.  Traditsioonilise mudeli järgi peaksid nad leidma omale hunniku arendajaid ja kellegi kes hakkaks telefonide riistvara tootma. Juhul, kui nad ei taha just ise telefonide tootmiseks tehaseid ehitama hakata. Kinnise operatsioonisüsteemiga telefonide tootmine oleks kohutavalt ressursi ja seeläbi ka rahaliselt väga kulukas.

Nad otsustasid teistmoodi teha. Moodsamalt ja võibolla, et isegi kavalamalt. Tehes kõike võimalikult avatult ja läbipaistvalt. Neil oli usk, et maailmas peaks olema üks avatud lähtekoodil baseeruv mobiilsete seadmete operatsioonisüsteem, millele saaksid kõik ärksad tarkvaraarendajad oma rakendusi luua. Seda enam, et see avatud koodil baseeruv operatsioonisüsteem võiks väga laialdasel valikul mobiilsel riistvaral toimida.

Oma idee levitamiseks mõeldi välja selline katusorganisatsioon nagu Open handset Alliance.

Google võttis julguse kokku ja käis maailma suurimatele telefonitootjatele ja teistele tehnoloogiafirmadele oma mõtetest ja ideest rääkimas. Tänaseks on 78 suurimat mobiilivaldkonna tegijat mõttest kinni haaranud ja Open Handset Alliance’ga liitunud.

Googlel oli tarvis lisajõudu, kes aitaks seda platvormi valmis ehitada ja arendada. Päeva lõpuks uue mobiiliplatvormi loomisest peaksid võitma kõik osapooled.

Androidi operatsioonisüsteem on loodud silmas pidades läbipaistvust. Arendamist on alustades kasutades parimaid tänapäevaseid teadmisi vabavaraliste platvormide ehitamisest.  Operatsioonisüsteem on tehtud kohe algusest niipalju paindlikult, et võimalikud paljud seadmetootjad saaksid seda kiirelt ja mugavalt oma riistvara peal kasutusele võtta. Paljud endised telefonitootjad reklaamivad aktiivselt oma Android telefone, sest nad suudavad väga suure võimekusega telefone turule tuua senisest oluliselt soodsama hinnaga. Paljuski tänu sellele, et kulud hea operatsioonisüsteemi ehitamisele on olnud väiksemad, kui kõike seda ise omaette arendades.

Kuna Android operatsioonisüsteem on kõigile kättesaadav, siis hakatakse võistlema ka soodsama riistvara hinna osas. Kui operatsioonisüsteem on kõigile tootjatele sama hinnaga, siis kliendi võitmiseks tuleb riistvara hind odavamaks saada. Lõppkasutaja jaoks tähendab see omakorda soodsamat telefoni.

Unarusse ei ole jäetud ka tarkvaratootjaid, kes sooviksid Android operatsioonisüsteemiga telefonidele oma aplikatsioone luua. Kohe alguses on mõeldud sellele, et neil oleks seda võimalikult mugav ja paindlik teha. Mida rohkem ja paremini on arendajatel võimalik Androidile lisaprogramme kirjutada, seda enam lisandväärtust tekib lõppkasutajatele Android telefoni kasutamisest.

Kasutajad näevad kasutajaliideseid ja võimalusi, mis pole varasemalt olnud kättesaadavad nii soodsa hinnaga.  Samad võimalused, mis olid varasemalt vaid väga kallites telefonides on nüüd kättesaadavad ka oluliselt odavama riistvaraga varustatud seadmetes.

Mobiilioperaatorid rõõmustavad, et keegi on toonud värsket hingamist mobiiltelefonide turule ja lõpuks ometi on nutitelefonide turg pöördunud kasvutrendile. Mobiilse interneti kasutamine pole olnud kunagi nii suur, kui on seda täna.

Google hoiab Androidi operatsioonisüsteemi arendamisel ohjasid enda käes ja panustab sinna enim ressurssi. Nad koordineerivad, haldavad ja majandavad kogu seda avatud tarkvara arendamisee protsessi.

Kuna Google panustab küllalt aktiivselt Androidi arendamisse, siis on Androidi operatsioonisüsteemis väga hea seotus erinevate Google (pilve)teenustega. Kontaktid, kalender, e(G)-mail jne. Androidi telefonid on tuntud moodsa lähenemise poolest, kus telefonid tahavad väga paljusid asju interneti vahendusel teha.

Paljudel on usk, et piisavalt mugava kasutajaliidesega telefonidest võiksid saada seadmed, millega me tarbime tulevikus küllalt suure osa igapäevastest mobiilsetest internetiteenustest. Google varjatud huvi on kõikide nende miljonite Android telefonide kasutajatele interneti vahendusel tarvilike näpunäiteid ja soovitusi jagada. Et mitte öelda, reklaami kuvada.

Nad on nõus “tasuta” operatsioonisüsteemi arendama ja seda lahkelt kõigile soovijatele jagama, et saada võimalikult palju Androidiga telefone turule. Nad on väga huvitatud väga hea mobiilse operatsioonisüsteemi loomisest, et massid seda kasutama hakkaksid. Hiljem loodetavasti suur mobiiltelefonide turuosa toob neile praegused investeeringud ja kulutused reklaamiraha näol tagasi.

Viimase kahe aastaga on Android operatsioonisüsteem teinud läbi märkimisväärse kasvu. Paljud suured telefonitootjad on oma mudelivalikusse lisanud Android telefone ja need meeldivad kasutajatele. Google on ise öelnud, et nad on seni peamiselt keskendunud sellele, et operatsioonisüsteem enamvähem korralikult tööle saada. Nüüd, kui ta juba enamvähem töötab, saavad nad keskenduda veelgi parema kasutajaliidese- ja kogemuse loomisele. Lõppkasutajad kindlasti rõõmustavad selle üle. Suur Androidide kasv on meelitanud ka hulgaliselt tarkvaraarendajaid Androididele eraldi lisaprogramme looma. Mobiiliplatvorm, kui selline muutub iga päevaga üha atraktiivsemaks nii arendajatele, kui telefonide kasutajatele.

Viide: Open Handset Alliance

Uus Sports Trackeri versioon Nokia telefonidele

Vähem kui nädalapäevad tagasi avati üks uus veebileht. Leht, mille valmimist ootasid tuhanded entusiastlikud spordihuvilised Nokia kasutajad. Avati Sports Trackeri uue välimuse saanud veebiteenus ning lasti välja Sports Trackeri uusim tarkvaraversioon Nokia telefonidele. 
 
Sports Tracker on väikene programm, mis töötab Nokia telefonidega ning millega on võimalik salvestada ning jagada oma sportlike või vähem sportlike sooritusi.

Sports Trackeri kasutamine koosneb kahest osast. Üks on Sports Trackeri programm sinu telefonis, mis tegeleb treeningu ajal andmete salvestamise ja kuvamisega. Teine osa on Sports Trackeri veebiteenus, kuhu saab telefoni salvestatud treeninguid üles laadida ning teiste kasutajatega jagada.

Veebilehel on veel omakorda võimalus koostada statistikat ja näha detailsemat infot iga treeningu kohta. Kui sul on GPS telefonis, siis lisaks treeningu kestusele ja läbitud vahemaale salvestatakse ka treeningu toimumise asukoht, keskmine kiirus jne. Jooksmise või kõndimise puhul on Sports Trackeris isegi sammulugeja olemas. Hiljem saad vaadata, mitu sammu astusid ja mis oli sammutihedus minutis.

Telefoni paigaldatav programmi uus versioon on puutetundliku ekraaniga telefonidel saanud ühtlasi ka uue välimuse. Ühe vajutusega saad alustada uut treeningut, vaadata viimase treeningu detaile või muuta erinevaid seadeid. Pisiasi, millele ma varem polnud isegi mõelnud, kuid mis samas on täitsa tore jupp tarviliku infot, on see, et esiekraanil näidatakse seda, mitme tunni või minuti pärast plaanib päikene loojuma hakata.

Eile, kui võtsin uue Sports Trackeri spordirajale kaasa, näitas telefon, et päikeseloojanguni on aega sportida vähem kui kaks tundi. Treeningu lõpetasingi just hetkel, kui päike oli puude taha vajunud ja telefon näitas, et päikeseloojanguni on jäänud vaid loetud sekundid.

Väikene doos reklaami on samuti oskuslikult paigutatud esiekraanile. Nimelt on Sports Trackeri inimesed alustanud koostööd Soome südamelöögiandureid tootva firmaga Polar. Nende kodulehelt saab osta südamelöögianduri, mis töötab koos sinu telefoniga. Seega on võimalik otse telefoni ekraanilt vaadata oma hetkelist südamelöögisagedust. Varasemalt oli see võimalik vaid spets pulsikella olemasolul. Kui sul on telefoniga töötav pulsivöö olemas, siis teenuse veebilehele kantakse telefonist ka südamelöökide kohta käiv info.

Lootused ja ootused uue Sports Trackeri veebi osas olid suured. Lubati üllatada uute ja mugavate võimalustega. Nüüd, kui teenus on avalikuse ees, siis esmapilgul peale uue välimuse ja disaini nagu vägapalju uut lisandunud ei olegi.
 
Suuresti tänu Facebooki massilisele levikule on lisatud sisselogimise võimalus oma Facebooki kasutajakontoga. Loomulikult on võimalik peale treeningut otse telefonist treeningu andmed automaatselt oma Facebooki seinale saata. Proovisin järgi. Toimib. Lisatakse viide Sports Trackeri kodulehele, kust saab täpsemalt vaadata treeningu toimumise asukoha ning muud seonduvat infot.
 
Juhul, kui sa oled seiklusrajal vahepeal telefoniga pilte klõpsinud, siis leitakse needki telefonist ning soovi korral laetakse automaatselt veebikeskkonda üles ja lisatakse treeningandmete hulka. Samas kaardil kuvatakse fotoka ikooniga tähistatult piltide tegemise asukohad.
 
Kui sul mingi hetk on ühesorti treeninguid juba teatav hulk kokku kogunenud, siis on võimalik ka väikest statistikat vaadata. Sain teada, et ma olen koos telefoniga jooksnud kokku ligi 150km.
 
Lisaks oma treeningute statistikale on sul võimalik pilk peale visata sellele, millega teised Sports Trackeri kasutajad tegelevad. Saad kaardilt valida piirkonna, mis sind enim huvitab ning näha, kes ja mis sporti antud piirkonnas viimati on teinud. Valides huvitatud piirkonnaks Tallinna, siis paistab et päris palju on meil siinkandis selle teenuse kasutajaid. Pildil ongi valitud linnaks Tallinn ja värviliste mummudega on näha erinevate kasutajate erinevad treeningud üle linna. Värviliste mummude peal klikkides saad siis juba täpsemalt näha, mis sorti treeninguga oli tegu ja muid treeninguga seotud andmeid.
 
Sports Tracker teeb füüsilise liigutamise tehnikahuvilistele ehk natukene atraktiivsemaks. Tekib sotsiaalne element juurde. Saad väikestviisi treeningpäevikut pidada ning teised teenusekasutajad on motivaatoriks enesegi liigutamiseks. Üks lisavõimalustest, mis annab niigi suurepärastele Nokia telefonide kasutamisele lisandväärtust juurde.

Lühike tutvustav videoklipp Sports Trackeri kasutamisest ja selle erinevatest võimalustest:

Sports Tracker on allalaetav Nokia OVI tarkvarapoest.

Viide: Sports Trackeri koduleht

Müüa: CASIO EXILIM EX-S500 “Nordic Silver”

Mõned aastad tagasi arvas Annekreet, et tal on vaja fotokat. Sellist, mis on hästi väike. Sellist mis mahuks hõlpsalt naisterahva käekotti ja mida oleks mugav ja kerge kaasas kanda. Ilus pidi ka olema. Need olid tollased nõudmised.

Tollal meie kaubandusvõrgust enam õhemat fotokat, kui CASIO EXILIM EX-S500 võtta ei olnud. “Nordic Silver” ehk hallikas-valge värvus kvalifitseerus piisavalt ilusaks, võrreldes tollal teiste pakutavate taskufotokatega.

Fotokas on igati aus ja hea, kuid inimesed aparaadi ümber on muutunud. Kui on teada, et miskit pildistamisväärset võiks teele jääda, siis olen oma suure kolaka peegelkaamera kaasa vedanud ning kui miskit väga oodamatut vajab jäädvustamist, siis moodne mobiiltelefon on taskus olnud. CASIO on viimasel ajal kahjuks peamiselt kodus kurvalt riiulis seisnud.

Mõtlesime, et ta võiks hoopis kedagi teist rõõmustada. Kedagi kelle jaoks on samad näitajad fotoka puhul olulised nagu Annekreedale mõned aastad tagasi.

Internetis on kirjutatud lademetes ülevaateid selle fotoka kohta. Kui ta 2005 aastal ameerikamaal poelettidele jõudis, siis nii mõnigi fotomaailma arvamudliidritest julges tunnistada, et “The EX-S500 is, as of July 2005, is probably the best camera on earth for a normal person who wants snapshots and values small size.”

Tõenäoliselt tänaseks on garantii meie fotokal läbi. Välja näeb ta täpselt selline nagu uuena. Kaasas on ka fotokat kaitsev CASIO kirjaga täisnahast kott. Laadimiseks ja piltide arvutisse võtmiseks on fotokal kaasas eraldi dokk. Kodus lauaarvutiga kasutades ülimugav.

 

Niipalju, kui internetist leidsin, saab veel praegugi seda fotokat mõnest poest osta. Tollal oli ta veel omajagu kallim, aga siiani on ta postifoto.ee poes müügil. Me annaks enda oma ära poole hinnaga sealsest letihinnast. Kui sul on soovi ilusa pisikese fotokaga pilte klõpsida, siis anna endast märku. 

Viide: CASIO ametlikul kodulehel EXILIM EX-S500 kogu ametlik jutt ja tehnilised näitajad.
Viide: Pildid, mis on tehtud selle fotokaga ja üles laetud flickr.com pildibaasi
Viide: Dpreview lühikene ülevaade -  CASIO’S Next Generation EXILIM CARD Digital Camera
Viide: Delfi Forte - Kõige õhukesem digikaamera maailmas?

Hands-on with HTC Desire

Viisakas ei ole maailmaasju väga must-valgena võtta. Vahel lihtsustamise ja näitlikustamise huvides on seda hea teha, et kontraste välja tuua.

On kaks paralleelset maailma. Turundajad ja päris maailm. Kui need üksteisest liialt lahku hakkavad minema, siis päris maailmas elavad kodanikud hakkavad pahaseks saama. Sotsiaalmeedia on sealjuures nagu kuiv mets. Kui tuld võtab, siis põleb vinge praginaga ja suurelt. Sellest on hea õppida.

Aastapäevad tagasi või isegi rohkem lubas Nokia natukene liialt palju rohkem, kui nad tegelikuses teha suutsid. Nokia N97 reklaamiti kõvasti üles ja natukene isegi üle. Lihtne on kõrvuti panna reklaam teleekraanilt ja reaalsus toalaualt. See videoklipp on mööda YouTube ja Facebooki juba mõningat aega ringelnud. Keegi kuri kodanik pani kõrvuti Nokia N97 reklaamis näidatu ja selle, kuidas tema enda Nokia N97 reaalsuses reageerib. Kontrast on päris suur.

Tõenäoliselt ka HTC mehed on seda videoklippi näinud ja üht teist kõrva taha pannud. Õigemini nad on proovinud välistada, et nende praeguse lipulaeva “Desire” kohta samalaadseid klippe hakkaks internetti tekkima.

HTC mehed võtsid ise oma Desire näpuvahele ja rahulikult selgitades, ilma turunduse reklaamianimatsioonideta näitavad, kuidas telefoni kasutajaliides tegelikult liigub ja toimib.

Need kaks videot annavad küllalt adekvaatse pildi sellest, milline on HTC Desire telefon käes hoides, milline on kasutajaliides ja mida sellelt oodata.

Esimene video ehk Part I räägib poole ajast telefoni füüsilistest omadustest. Kuidas ta käes tundub, kuidas SIM kaart sisse käib, kaua käima läheb jne. Teine poolt videost hakkab näitama juba, milline näeb kasutajaliides välja ja mida seal teha saab. Kui sa plaanid seda telefoni osta, siis tasub ära vaadata. Nagu ise oleks näpuvahel hoidnud. Põhilised asjad räägib ära.

Video teine osa ehk Part II keskendub juba ainult telefoni kasutajaliidesele ning sealsete võimaluste demonstreerimisele. Jällegi annab paari minutiga hea ülevaate, peamistest võimalustest, mida selle telefoniga teha saab.

Viide: HTC ametlik YouTube kanal

Telefoni kontaktide sünkroonimine üle õhu

Puhkuste aeg. Jälle kuulen seda juttu, et “Kuule, saad sa uuesti mulle oma numbri anda? Tead mul läks telefon katki ja käis paranduses aga korda ei saanud. Kõik kontaktid läksid koos telefoniga :(“.

Ja seda ei juhtu mitte ainult ühe inimesega.

Eks sellest ole lõputult räägitud, et tark oleks vahel andmetest varukoopiaid teha. Vanasti pandi telefonile juhe külge, programm arvutisse ja sünkroniseeriti kontaktid arvutiga. Kui telefoniga midagi juhtus, siis sai arvutist kontaktid tagasi telefoni tõmmata või vastupidi. Miks seda võimalust vast eriti ei kasutatud ja miks ma ise seda igapäevaeselt ei kasuta on kõige elementaarsem kasutusmugavus. Õigemini selle puudumine. See juhtmetega möllamine ja programmide installeerimine on paras tüütus.

On moodsamaid lahendusi. Mis oleks, kui su kontaktid oleksid su telefonis ja samal ajal ka kuskil hoomamatus pilves? Otsetõlge inglise keelsest väljendist “Cloud computing”. Kontaktide varundamise puhul oleks see siis nii, et su telefoni kontaktid ei ole varundatud enam ainult sinu enda arvutisse, vaid nad on kuskil internetis. Paljudes arvutites korraga. Igas ühes natukene.

Esialgu tundub selline mõte natukene hirmutav? Kontaktid on kuskil väga abstraktselt laiali. Tegelikult on sellel lahendusel vist positiivseid külgi küllaga, et sellist moodsamat lahendust kasutada. Kui sul on kontaktid varundatud vaid sinu arvutisse, siis võib juhtuda, et telefon ja arvuti hävinevad korraga. Varastatakse autost ära vm. Võib juhtuda, et arvuti kõvaketas läheb katki kõige ebasobivamal hetkel? Juhul, kui sul ei ole arvutis just mitut kõvaketast ja nendest omakorda koopiaid, siis andmete kättesaamine võib olla omajagu keerukas. Lisaks veel see alatine arvutiga telefoni ühendamine ja varundamise alustamine jne.

Oluliselt mugavam ja turvalisem oleks lahendus, kus su telefon saadab aegajalt teatud intervalli tagant oma kontaktid ja muu sisu üle interneti kuskile serverisse. Isegi mitte päris ühte serverisse. Pigem on seal serverite ja kõvaketaste massiiv, mis on üles ehitatud selliselt, et kui isegi üks või kaks neist katki lähevad, siis ülejäänud töötavad edasi ja kõik su andmed säilivad. Üldjuhul hoitakse neid servereid sellistel ruumides, mis on alati piisavalt jahutatud, vee- ja tulekindlald jne. Tagamaks maksimaalse töökindluse ja andmete säilimise. Tundub oluliselt usaldusväärsem lahendus, kui kodune sülearvuti oma ühe kõvakettaga.

Meitemaal on mobiiltelefonides levinud peamiselt kaks “üle õhu” andmete sünkroonimise meetodit või protokolli. Äriklassi nutitelefonides on üldjuhul sees Microsofti loodud ActiveSync protokollil põhinev “Mail for Excange” lahendus ning oluliselt laiema telefonivaliku katab SyncML andmete sünkroonimise protokoll. SyncML on küllalt lihtne ja robustne lahendus just telefonis olevate kontaktide, kalendrikirjete ja sõnumite sünkroonimiseks ja varundamiseks.

Järgnevalt sellest, kuid SyncML vahendusel telefonist kontakte sünkroonida.

Üle õhu andmete sünkroonimiseks on sul tarvis telefoni, mis toetaks SyncML protokolli. Tarvis on ka mobiilset internetti. Üldjuhul jällegi kõik telefonid, millel on SyncML olemas, need oskavad ka mobiilselt internetti minna.

Pead leidma ühe teenusepakkuja, kes on nõus sinu kontakte oma serverites hoidma ja muud keerulist polegi.

Telefon tuleb seadistada SyncML teenusepakkuja serveriga ühendumiseks, et saaks andmeid telefonist turvaliselt internetti hoiule panna.

Aja jooksul on neid teenusepakkujaid tekkinud päris mitmeid, kes on hea meelega nõus sinu kontakte oma serverites hoidma. Google on vast suurim ja tuntuim. Aastapäevad või natukene rohkem, tuli Nokia oma OVI keskkonnas samalaadse võimalusega välja. Nüüd teatas Tele2, et ka nemad hea meelega hoiaksid turvaliselt oma klientide kontakte oma serverites. Lisaväärtust oma põhitegevusele proovivad nad kõik pakkuda.

Kuidas seadistada näiteks Nokia N97 mini üle õhu kontakte Google serverisse saatma?

Täpselt sama loogika kehtib ka teiste teenusepakkujate puhul. Erinevad vaid serveri aadressid, serveri port, kontaktide andmebaas ja kasutajanimi.

Täpselt sama loogika kehtib ka teiste SyncML toetavate telefonide puhul. Lihtsalt menüüde nimetused võivad natukene erineda Nokia omadest. Sisu ja mõte jääb samaks. Serveri aadress jääb ikka serveri aadressiks ja kasutajanimi kasutajanimeks. Lihtsalt mõni telefonitootja on nad menüüdes võibolla natukene teise nimega nimetanud.

1. Esiteks peab sul olemas olema Google konto. eesnimi.perekonnanimi@gmail.com. Selle saad teha omale näiteks gmail.com kodulehel, kui sul Google kontot veel ei ole.
2. Võta telefoni menüüst Settings –> Connectivity –> Data transfer –> Sync ja loo uus Sync profiil.
3. Küsitakse Sync profiili nime. sinna võid kirjutada omale meelepärase nime. Mina panin sinna Google
   
4. Serveri versiooniks märgi 1.2. Üldjuhul SyncML teenusepakkujad on juba üle läinud uuemale 1.2 versioonile, mis võimaldab rohkemaid andmeid sünkroonida.
    
5. Palutakse määrata, milliseid andmeid telefoni ja serveri vahel vahetatakse. See nüüd paljuski sõltub sellest, millist teenusepakkujat sa sünkroniseerimiseks kasutad. Mõni toetab ainult kontaktide sünkroonimist, mõni teine teenusepakkuja lisaks kontaktidele ka kalendrit, SMSe ja ülesandeid. Google näiteks midagi muud peale kontaktide ei toetagi SyncML sünkroonimise puhul.
   
6. Valides kontaktid sünkroonimiseks, tuleb kirjeldada kontaktide andmebaasi asukoht serveris. Google puhul tuleb sinna kirjutada lihtsalt “contacts”
   
7. Andmekandjaks tuleb valida Internet
   
8. Host aadress tuleb määrata Google SyncML serveri aadress:
   https://m.google.com/syncml
   
9. Server ID kohale kirjuta Google. Google sõna peab algama suure tähega.
    
10. Kasutajanimeks märgi oma Gmaili kasutajanimi koos @gmail.com lõpuga.
    
11. Parooliks kirjuta oma Gmaili parool.
12. Ongi valmis! Loodi uus SyncML profiil ning telefon küsib veel üle, kas soovid selle profiili aktiveerida.
    

 

Olles profiili aktiveerinud, võid kohe proovida ka kontaktide serverisse saatmist. Mõne hetke pärast on kontaktid saadetud ja/või vastu võetud ning internetist saad oma kontakte vaadata, lisada, muuta, kustutada aadressilt www.google.com/contacts.

Nüüd, kui sul peaks telefon hävinema, siis pole muud, kui võtad uue telefoni, seadistada sama moodi SyncML profiili ning tõmbad internetist kõik oma kontaktid uuesti tagasi uude telefoni.

Tele2 ja Nokia OVI puhul on natukene lihtsam see, et enamlevinud telefonide puhul ei tule teha käsitsi seadistamist nagu Google puhul sai läbi tehtud. Tele2 ja OVI saadavad need SyncML seaded automaatselt SMSiga. OVI piirdub vaid Nokia telefonidega ning Tele2 on sellepoolest veel natukene parem, et ta oskab saata seadistamise SMSe ka muudetele telefonimarkidele peale Nokia.

Eks alati ole neid telefone, millele ei ole jõutud automaatseid seadeid luua ning seetõttu ongi hea teada, kuidas ise käsitsi telefoni seadistada SyncML serveriga ühendumiseks.

Kellel on uhked äriklassi telefonid koos Mail for Exchange andmete sünkroonimise võimalusega, siis nemad saavad lisaks kontaktidele veel oma töö kalendri ja e-mailid telefoniga sünkroonitud. Lisaks veel “tõukeposti” ehk pushmaili võimalus, kus uued koosolekukutsed ja e-mailid jõuavad sinu telefoni samal hetkel, kui nad su töö e-mailiserverisse saabuvad. Google pakub samuti Mail for Excange ühendusvõimalust, mis teeb Gmaili kasutamise ülimugavaks.

SyncML lihtsama lahenduse puhul tuleb ise meeles pidada, et vahetevahel tuleb telefonist andmete sünkroonimist alustada või siis Tele2 sünkroonimise lahenduse puhul saadab sünkroonimisserver ise meeldetuletuse, et nüüd oleks aeg andmeid sünkroonida.

Viide:  Tele2 Mobile Backup
Viide: Google Sync
Viide: Nokia OVI Sync