esmaspäev, 17. november 2008

Kogukonna raamatukogu

Möödunud nädala Innoestonial oli palju juttu asukohapõhistest teenustest. Sellest, kuidas e-kommerts liigub üha enam m-kommertsiks ning tulevikus võiks üldse järgmise loogiline samm olla E+M=L-kommerts. Location based ehk asukohapõhised teenused ja reklaam.

Seoses sellega tekkis mul neljapäeva õhtul vajadus asukohapõhise teenuse järgi. Mul oleks vaja raamatukogu. Aga sellist, mis end ise organiseeriks.

Mul on probleem, et hea meelega loeksin uusi ja huvitavaid raamatuid, kuid poeletilt ma neid veel osta ei jaksa. Raamatu ostmisega on see jama, et loen ta korra läbi ja riiulisse ta jääbi.  Riiulitega on jälle see jama, et mul ei ole neid riiuleid nii palju, kus neid raamatuid hoida ja samas pole mul ka seda vajadust tekkinud, et ma peaks "moepärast" omale kodust raamatukogu tekitama. Pealegi ei ole minu huvi asju omada vaid pigem neid mõistlikel tingimustel kasutada.

Hetkel on võimalus minna lähimasse piirkondliku raamatukokku ja sealt omale saadavuse korral sobiv raamat laenutada. Kahtlustan, et raamatukogudega on osaliselt see jama, et nad on avatud ainult teatud kellaaegadel ning sinna kohale jõudmiseks peab suure tõenäosusega päris suure matka ette võtma. Pealegi ma ei usu, et eraldiseisvate  raamatukogude ülevalpidamine maksumaksja jaoks väga odav oleks.

Mis oleks kui oleks justkui igamehe raamatuvõrgustik? Kui mul on mõni raamat jäänud riiulisse mille ma olen ammu läbi lugenud ja sinul on päris mitu head raamatut mille sa oled ostnud ja läbi lugenud ja nüüd seisavad lihtsalt ilu pärast riiulis. Isikliku finantsjuhina ma keeran raamatud kiirelt ümber varaks mille soetamisväärtus oli minu jaoks küllalt soolane ja nüüd seisab raha nende all lihtsalt riiulis kinni. Pole nagu väga hea plaan. Pealegi on raamatute halduskulud küllalt suured. Nad vajavad tolmu pühkimist ja kulutused tööjõule pole tänapäeval just mitte kõige väiksemad.

Kui oleks keskkond kus igaüks saaks ära määrata mis raamatud ta on omale riiulisse seisma jätnud, määrab ära asukoha kus ta oma raamatutega asub, ning hakkaks seeläbi väikest raamatukogu teenust pakkuma. Kui siiamaani on riik toetanud raamatukogude ülevalpidamist, siis jättes hetkeks kõiksugu autorite ühingud ja autoriõigused kõrvale sooviksin siiski kord soetatud raamatut edaspidi välja rentida ja nö. investeeringu pealt edaspidi väikest tulu teenida.

Võita võiksid sellest nii raamatute kirjastajad kui lugejad. Nimelt raamatute laenutuse/rendi hind võiks sõltuda raamatu uudsusest ning raamatute arvust piirkonnas. Mida uuem ja värskem on raamat, seda kallim on tema laenutuse hind ning samas mida rohkem tekib sama raamatut piirkonda väljalaenutamiseks, seda enam langeb laenutatava raamatu hind piirkonnas. Seega on väljalaenutajate huvi hankida kiirelt uudisraamat ning see kiirelt kohe välja rentida. Seega kirjastajad saavad oma osa raamatumüügist siiski kätte. Samas kuna alguses on uute raamatute arv laenutuses piiratud, siis kindlasti nii mõnigi on nõus ostma raamatu poest täishinnaga selle asemel, et oodata kuni laenutusse raamut tagasi jõuab. Küll aga julgustab poest raamatu ostnut tõsiasi, et kui tegemist on siiski väga hea ja popi raamatuga, siis tema raamatuost ei olnudki nii halb kulutus, sest suure tõenäosusega on tal võimalik see raamat üsna kiirelt jällegi välja rentida. Tänu neile kel on kiire uue raamatu lugemisega, kasvab uute raamatute arv piirkonnas ning samas võidavad need kes jaksavad natukene oodata ja saavad seeläbi mõne aja pärast natukene soodsamalt raamatut lugeda.

Asukohapõhisus seisnes siis selles, et ma olen päris kindel, et minu lähikonnas umbes 500m raadiuses on nii mõnigi raamat rohkem kui dubleeritud erinevate inimeste raamaturiiulites. Kui mul oleks võimalik seda näha millisel naabritädil on milline raamat riiulis kasutult seismas, siis ma võiks ju selle igamehe raamatukogu keskkonnas saata talle teate, et kas ta on õhtul kodus, et ma tuleks tal ukse tagant läbi ja laenaks temalt raamatut lugemiseks. Tema huvi oleks siis väikese kopika teenimine soetatud niisama seisva raamatu pealt ja minu huvi see, et ma ei peaks hakkama läbi liiklusummikute teise linnaotsa minema raamatukokku mis suure tõenäosusega on hiljemalt kella 18ni avatud. Et ma näeksin mis raamatud on naabruskonnas olemas ja saaks kuidagi vabamalt ja lihtsamalt naabruskonna inimestega lugemist vahetada. Et ei oleks üks suur raamatukogu vaid oleks igamehe hajus-raamatukogu, kust küllalt suure tõenäosusega leian omale meelepärase lugemise lähemalt kui linna keskraamatukogust.

Lisaks veel juurde puude säästmise nüansi. Ega me vist tegelikult ei vajakski kamba peale nii palju raamatuid, kui lihtsalt raamatukogude süsteem paremini toimiks.

Minupärast kui kirjanikud tunnevad, et nad järsku ei saagi ihaldatud hulka paberiks töödelduid puid inimestele riiulitesse müüa ja pistavad kisama, siis võib ju välja mõelda miski keskkonnasisese maksesüsteemi kus igalt raamaturendi makselt kukub väikene kopikas autorile, kuid raamatu omanik ja väljarentija saab siiski sellest suurema osa.

Või siis kui kasutada täpselt sama analoogiat näiteks naabruskonnas sõiduautode jagamiseks. Jagamiseks sellesmõttes, et ma olen päris kindel, et nii mõnigi kodanik minu asukohast 500m raadiusest sõidab enamvähem samasse piirkonda tööle kuhu minagi. Kui tekitada asukohapõhiline võimalus näha kui mitu autot sõidab minule soovitud teekonnal, siis vastavalt sellele võiks ju istekohti autos välja rentida. 25 krooni linna ots. Juba ainuüksi üks reisija kataks mu kütusekulud. Võtaks teise inimese ka peale, oleks parkimiskulud kaetud. Ekspressbussi pilet on bussist ostes samuti 25 krooni. Senikaua kui bussidel pole eraldi sõiduradu ja nad passivad autodega samamoodi ummikus, siis võiks ju rohkem inimesi bussidest autodesse paigutada, et liikluskoormust vähendada. Kui vaadata mis on auto liisingmakse päevahind, liikluskindlustuse päev, kaskokindlustuse päev + hoolduskulud, siis tuleks igaljuhul odavam autot naabruskonnaga jagada kui igal ühel oma autoga tööle sõita.

Mitte, et kõik peaksid seda hullult kasutama hakkama, aga kui oleks keskkond kus oleks teatud kogukonnal võimalik omavahel igapäevaseid tegevusi jagada ja seeläbi lihtsamalt ning soodsamalt üheskoos hakkama saada. Ma ise kasutaks sellist teenust. Oleksin nõus oma raamaturiiulist raamatuid välja laenama ja hommikul naabrimeest auto peale võtma.

Eks igast vingeid featuure saaks ju sellisele keskkonnale juurde ehitada. Teha natukene nagu eBay kus rentnik ja rentija saaksid suhelda ning tekiksid kasutajatele ja profiilidele usaldusväärsuse hinnangud jne.

Samas praegu tuli meelde, et meil on ju kiire.ee täitsa olemas.

4 kommentaari:

E:r ütles ...

Olen viimasel ajal üsna innukas lugeja, ostan palju raamatuid (ainuüksi eelmisel kuul u 1600EEK eest), mõned mu sõbrad on suured lugejad, ostavad samuti raamatuid.

Olen mitmel viisi üritanud tekitada oma tutvuskonnas raamatukommuuni, kus saaks:
# raamatuid soovitada/maha teha
# raamatuid omavahel välja laenata ja arvet pidada, mis kelle käes on

Viisid:
# Google grupp
# sõpruskonna foorumi-thread
# sots-võrgustik (weRead, Shelfari)

Seni pole ükski lahendus päris hästi toiminud - Google grupp ja foorum, kuna need nõuavad inimestelt liiga palju tööd ja trükkimist, sots-võrgustikud, kuna igal neist on mingi probleem - weRead lihtsalt ei tööta vahel, Shelfari on liiga "riiulikeskne" ja vähe võrgustiku võimalusi kasutav jne.

Kui mingi lahenduse peale tuled, kirjuta oma ajaveebis :), saan ka teada.

Riina ütles ...

Ideel on isegi jumet, aga ilmselt on siiski väga palju inimesi, kes pigem tasuta raamatukogust kui tasu eest teiste käest raamatuid võtaks :) Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida... Minu teada peaks sul u 500m raadiuses olema väga korralik raamatukogu, kust saab koju laenutada raamatuid täitsa tasuta ja mis pealegi õhtul kella 20ni minu teada lahti peaks olema ;)

Kristjan ütles ...

Kaks sòna: LibraryThing, vòi oli see nyyd yks sòna... Kuigi tasuta kasutaja saab regada kuni 300 raamatut, siis vòiks arvestada, et ega keegi rohkem ka ei viitsi vàlja laenutada. Lood siis seal librarythingis kasutajate grupi - laenutajad vms., raamatuid saad sildistada vastavalt: millises linnas ja kas saadaval vòi vàljas (ja kelle kàes). Pàrast andmebaasis mingit raamatut otsides tuleb kohe vàlja, kas raamatut saab kellegi kàest laenutada vòi mitte. Kogu moos.

Oliver ütles ...

Super, tänud vihje eest. Midagi sellist ma mõtlesingi. Järelikult ma ei ole ainus maailmas kellel selline mure on olnud.