HTC Radar ja Windos Phone 7.5 näpuvahel

Teatud telefoniteadlikes ringkondades tundub hetkel HTC 1. septembri teadaanne omajagu kõlapinda leidvat. Avalikusele öeldi välja, et on müügile tulemas kaks uut HTC Windows Phone 7.5 "Mango" telefoni. HTC Radar ja HTC Titan. Millegipärast oleks oodanud, et Nokia tänu Microsoftiga liitumisele tuleb esimesena ametlike Mango telefonidega välja, kuid siiski HTC jõudis oma pressiüritusega ette. Reaalselt poodides võib neid uusi HTC telefone näha alles oktoobris-novembris.

Kuna ajakirjanikele anti Londonis esimesed telefonid näpuvahele vaatamiseks, siis enamus maailmast juba enamvähem teab mida need aparaadid endast kujutavad. Olles ise nüüd HTC Radarit 2 päeva ja 70 telefonikõne jagu käes hoidnud, võib vast asjast natukene lähemalt rääkida. 

Kes varem on Windows Phone 7 telefoni käes hoidnud ja kasutanud, selle jaoks esimesel pilgul just väga palju midagi uut kohe otseselt silma ei hakkagi. Kõik hädavajalik on endiselt olemas, näeb väga hea välja ja töötab kiirelt ning tõrgeteta. Samas rohkem nagu midagi polegi ju vist pole tegelikult vajagi?

Olgu kohe ära öeldud, et HTC Radar oma koostekvaliteedilt ja Windows Phone "Mango" omaduste poolest täiesti suurepärane telefon. 

Allolevad on vaid mõningad tähelepanekud, mis niigi suurepärase kasutajakogemuse puhul natukene positiivselt üllatasid või siis hoopis siit-sealt miskit kriipima jättis.  

Kasutajaliidese disain

Jällegi maitse asi, aga kasutajaliides näeb minimalistlikult ilus välja. Puhas. See tähendab ka seda, et isikupäraseks muutmise võimalusi on suhteliselt vähe. Ekraani taustavärvi valikuks saad valida kas "Hele" või "Tume" ehk siis vastavalt kas must või valge taust. Ei enamat. Vaid nende ekraani kastide värvi saad muuta. Sedagi vaid eeldefineeritud värvivaliku seast. Kuidas iganes sa neid värve omavahel kombineerid, lõpptulemus jääb siiski küllalt ilus ja puhas. Vaid ekraaniluku taustapildiks saad omavalitud pildi määrata. 

Sul on ainult üks "Start" ekraan omavalikud aplikatsioonidega, mille kastid näevad kõik suhteliselt ühesugused välja. Vastavalt rakendusele see kast siis aegajalt kuvab rakendusele omast informatsiooni.  Sellist "kaost" nagu Androidi puhul eri ekraanidel olevate segamini widgetite ja aplikatsiooni ikoonidega ei anna korraldada. Piiratud võimalused jätavad natukene parema üldmulje.

Samas selles piiratuses tundsin hirmsasti puudust Androidi widgetist, mis lubab mul ühe nupuvajutusega Bluetoothi, andmeside, andmetesünkroonimise sisse/välja lülitada. Võimalus, millest võibolla tavakasutaja ei oskagi niiväga puudust tunda, aga justkui rohkem power user'ina tahaks suuremat kontrolli omada otse telefoni esiekraanilt. 

Chäti sõnumid on nagu tavalised sõnumid

Olles kõiksugu moodsad sotsiaalmeeida kontod telefonis ära seadistanud, saabus juba esimesel ööl väikene üllatus. Ootamatult palju hakkas keset ööd sõnumeid tulema. Nimelt on Facebook ja Windows Live Messengeri chat telefonis taustal aktiivsed. Kuigi sa oma arvuti oled kinni pannud ja ammu magama ära läinud, siis tänu telefoni Facebooki ja MSN'i kontodele paistad sa oma sõpradele Messengeris ikka Online olevat. Kõik sõnumid, mis sulle Facebooki või MSN Messengeri chatis saadetakse, tulevad sulle telefonis samasse kausta/kohta, kuhu SMSid ja MMSid tulevad. Sisuliselt sõnumid on nad kõik. Natukene ootamatult tüütu oli see, et iga chäti sõnum mis sulle saadeti saabus kui eraldi SMS ja telefon muudkui piuksus öö läbi. Eks see oli alguse asi ja esimene segadus. Muidugi saab telefonist eraldi end chäti jaoks Offline olekusse panna ja chäti üldse välja lülitada, aga vaikimisi nad vist lülitati kõik sisse ja jäeti Online olekusse. 

Mõistlik uuendus ja võimalus nende chäti ja SMS sõnumite juures on see, et kui inimene on sulle jätnud Facebooki chätis sõnumi ning läinud ise Offline, siis saad talle telefonis ikkagi vastata ja telefon küsib, kas soovid inimesele SMS'iga vastuse saata? Iseenesest mugav. 

Androidi kasutajatele on peaaegu, et kohustuslik omaga Google Gmaili e-maili kontot. Sellega käib ka siis kaasas Google Talk chätiteenus, mis Androidide ja arvutite vahel toimib ideaalselt. Windows Phone puhul on hädavajalik Windows Live konto omamine. Küll aga esialgu ei leidnud seda kohta, kuidas lihtsa vaevaga Google Talki saaks Windows Phone telefonis kasutada. 

Kui tavalise Gmaili konto saad Windows Phone telefonist peale loomist ära kustutada ja uuesti teha, siis Windows Live kontot ei ole võimalik enam peale esmakordset seadistamist ära kustutada ega kasutajanime muuta. Tõenäoliselt selleks, et uue kontoga telefoni kasutusele võtta, tuleb telefonile tehaseseadete alglaadimine teha.  

Häälkäsklused

Mango puhul reklaamiti omajagu, et tal peaks olema küllalt hea häälkäskluste tugi. Kuna autos kasutan Bluetooth käed vabad süsteemi, siis proovisin ka seda häälkäskluste andmist. Läks nii nagu seni alati on häälkäsklustega läinud. Mika Häkkineni inglise keelest ei suuda see telefon veel suurt sõnagi aru saada. Põhikäsud nagu "Call" ja "Send message" olid talle arusaadavad, aga Eesti nimede ja kirjapildi vahel ta kahjuks mingit seost leida ei suuda. Sama tark on ka hääle abil internetiotsing. Viiest korrast neljal saab ta ikkagi valesti aru, mida sa telefonil palusid suusõnaliselt internetist otsida. Võimalik, et päris native english speaking kodanikud saavad selle funktsiooni kasutamisega paremini hakkama. 

Kaardid

Sportlikust huvist proovisin ka nö. navi lahendust. Otseselt navigeerimistarkvara vaikimisi sellel telefonil veel kaasas ei ole. Nokia oli see, kes lubas, et kui nad ükskord Windows Phone telefoni valmis teevad, siis panevad sinna Nokia Maps tarkvara sisse. HTC Radari puhul tuleb veel Bing'i kaardiga hakkama saada. Pooliku lahendusena oskab Windows Phone kaardirakendus ekraanile kuvada soovitud teekonna ning kirjutada järjest sammude kaupa ekraanile, mitme km pärast tuleb vasakule või paremale keerata. Asi seegi. 

Kalender

Eks ma tõenäoliselt olen Google toodetega ära rikutud, aga Google kalendris on mul tehtud terve hunnik erinevaid temaatilisi ja jagatud kalendreid, mida kõiki igapäevaselt kasutan ja täidan. Androidis toimib kõik ideaalselt. Windows Phone suudab vaid mu ühte ja peamist Google Calendari kalendrit kuvada. Natukene ahistav piirang. Küll aga väga vapralt näitab ta esilehele kõiki üritusi, mis on Facebooki kalendris kirjas. 

Helistamine

Alguses mõtlesin et lihtsalt ei oska telefoni kasutada. Lugesin ja vaatasin internetti, kuid ühtegi paremat juhist ka ei leidnud. Nimelt asi mis mind peaaegu pani telefoni lauasahtlisse viskama oli helistamine. 

Tõenäoliselt jällegi Androidiga liialt ära hellitatud. Androidi puhul vajutan "Phone" ja kohe näen viimati valitud ja vastatud kõnesid ning mul on ees klaviatuur kontaktide otsimiseks või numbri valmiseks. Üks nupuvajutus, et kõik vajalik oleks ekraanil. 

Ei suutnud uskuda, et Windows Phone puhul võiks numbrite leidmine nii vaevarikas olla. Kõigepealt vajutad "telefoni ikooni" ja näed viimaseid kõnesid (history). Selleks, et kontakti otsida, tuleb eraldi "telefoni" alt valida "telefoniraamatu" ikoon, mis avab "people" alajaotuse ja seejärel veel omakorda valida "otsingu" ikoon, et saada ette klaviatuur, millega inimese nime trükkida. Kogu see teekond tundus HTC Androidi kõrval ikka kohutavalt piinarikkana. Seda enam, kui sa pead päevas mitmekümne erineva inimesega suhtlema, kes kõik ei ole sul viimati valitud numbrite hulgas. Eriti tüütu on veel olukord, kui numbrit tuleb olude sunnil autoroolis otsida. Liialt palju klikke ekraanil ja häälvalmisest pole just palju abi. 

Kõnedele vastamine

Kõne tuleb sisse ja klahvilukk on peal. HTC Androidi puhul on ühe liigituse all 2 valikut. Liigutad näppu ekraanil ülevalt alla, võetakse kõne vastu. Liigutad näppu mööda ekraani teises suunas, keeldud kõnest ja helistaja kuuleb kinnist tooni. Windows Phone puhul kõigepealt libistad ühe liigutusega ekraaniluku taustapildi eest ära ja seejärel tekib sulle ekraanile 2 nuppu "answer" ja "ignore". Jällegi üks lisa ekraanivajutus mis võrdlusena Androidi puhul on suudetud  natukene elegantsemalt lahendada ilma ühegi lisa näpuvajutuseta. 

Arvutiga ühendamine ja meedia tarbimine

Ei ole päris nii nagu Androidi või Nokia telefoniga, kus saad öelda telefonile, et ole nüüd mälupulk või väline kõvaketas ja lihtsalt tõstad muusika ja filmid telefoni. Windows Phone jaoks on vaja spets tarkvara, mis õpetab telefoni sinu arvutiga suhtlema. Vaid pildid on need, mis niisama lihtsalt arvutisse peaaegu automaatselt tulevad. Õnneks on ka Mac'i kasutajatele see spets soft olemas ja leiab selle väga lihtsalt App Store'st. Tuleb vaid otsida "Windows Phone 7 Connector" nimelist tarkvara. Väike piirang ka selle Windows Phone 7 Connectori puhul on see, et ta oskab vaid seda meediat telefoni tõsta, mis on sul juba iTunes'is olemas. 

Mobiil-ID

Internetis on vastakat informatsiooni selle kohta, kas Mobiil-ID toimib uue Windows Phone 7.5 Mango peal või mitte. Kuna ametlikult ei ole telefoni veel müügil, siis täie kindlusega ei saa väita, et HTC Radar saab omale Eesti Mobiil-ID toe. Küll aga see veel müügieelne prototüüp, mis minu kätte sattus oskas hädapäraselt juba Mobiil-ID'ga hakkama saada. Käitus veel natukene konarlikult aga isikutuvastus ja digiallkiri said antud.

Tõenäoliselt need telefonid, mis kunagi Windows Phone 7.5'ga müügile saabuvad saavad olema juba oluliselt parema ja täiustatuma tarkvaraga ja ega tegelikult praeguselgi midagi väga viga pole. Kõik toimib ja töötab. Ainult, et ma ei ole veel nende mõne päevaga päris veendunud, kas ma isiklikult ikkagi tahaksin Windows Phone 7.5'te igapäevaselt kasutama jääda. Android pakub natukene rohkem paindlikust ja telefoni isikupäraseks muutmise võimalusi. 

Viide: Arvutimaailm - HTC Titan ja HTC Radar - kaks uut WP7 Mangoga telefoni Londonist
Viide: HTC Radar HTC kodulehel

HTC Incredible S näpuvahel

Nüüdseks juba vast kaks nädalat tagasi jõudis eestis esimesena HTC uutest S lõpuga telefonidest poelettidele HTC Incredible S. Päris tükk aega polnud HTC'lt midagi uut tulnud ning väikene kiusatus oli pilk peale visata, mida siis uus S lõpuga telefon uut toob. Seda enam, et Incredible mudelisari on täiesti uus tulija.

Oma spetsifikatsiooni järgi peaks ta istuma kusagile Desire ja Desire HD vahele. Selline parasjagu kobakas 4 tollise ekraaniga isend. Võrdluseks siis ekraan Desirel on 3,7 tolli, Incrediblel 4 tolli ning Desire HD'l 4,3 tolli. Resolutsioon samas kõigil  täpselt sama. Ikka endised 480x800 pikslit.

Tehniliste näitajate poolest on ta nagu Desire HD, millel on siis väiksem ekraan, mahutavuselt suurem aku ning lisatud on "front facing camera" ehk esimene nö. videokõne kaamera. Kusjuures vaikimisi üle 3G tal videokõnesid teha ei lasta ega ühtegi SIP'il baseeruvat videokõne klienti kaasas ei ole. Võimalik, et mingi hetk tarkvarauuendusega need lisanduvad. Operatsioonisüsteem tuleb karbist välja võttes endiselt Android 2.2.1, mida siis kuulujuttude järgi lubatakse tulevikus uuendada. Seega midagi ulmeliselt uut ja rabavat sealt ei leia. Seest suht sarnane nagu Desire HD.

Mis esimesest silmapilgust meeldis oli korpuse materjal. Kummine ja natukene kare. Maitse asi, aga ei istu mulle üldse need libedast plastikust telefonid mis näppude vahel ei taha püsida (nt. Samasung Galaxy S). Kaalu on tal parasjagu sama palju, kui vanal Desirel, ehk umbes 135 grammi. Mitmed Desire omanikud on teda esmapilgul mõõtmetelt natukene liialt suureks pidanud, kuid eks see oleks ka vast tingitud sellest, et nad on oma 3,7 tollise ja sama raske Desirega igapäevaselt harjunud. Desirele tuleb lähipäevil S lõpuga järglane niikuinii.

Incredible S telefonil ei ole esimesel ekraanil ühtegi füüsilist nuppu. Kõik on üleni puutetundlik. Nii nagu Desire HD'l. Küll aga täiesti uus asi, mida varem ühelgi telefonil pole näinud on see, et need "Home", "Menu", "Back" ja "Search" puutetundlikud nupud ekraani allosas pööravad oma ikoone vastavat sellele, kas sa hoiad telefoni pikkupidi või laiupidi käes. Märkasin seda väikest pisiasja alles mõned päevad peale telefoni kasutamist. Mitte, et see midagi oluliselt muudaks telefoni kasutamise juures, aga tehniliselt küllalt lahe lahendus.

Kuna aegajalt meeldib telefoniga pilte klõpsida, siis 8Mpix kaamerast ja Dual LED'ist oleks oodanud enamat. Asendades SonyEricsson XPERIA Arc HTC Incredible S telefoniga, siis Arc oli pildistamise osas oluliselt asisem. Incrediblel puudub eraldi fotoka päästiku (shutter) nupp ning pildi teravustamine käib näpuga ekraanil puudutades. Hämaras teravustamisega on omajagu probleeme. Seega ei midagi suurepärast aga samas igapäevategemiste dokumenteerimisega saab enamvähem hakkama. Kõlbab teda ka videokaamerana kasutada. Jällegi, maailmas on olemas paremaid kaameratelefone, kuid samas Incredible saab 720p filmiklipi jäädvustamisega ilusasti hakkama.

Möödunud laupäeval HTC Incredible S'iga tehtud pisike videoklipp Rotermanni keskuse parklas.


HTC Incredible'l on üks oluline puudus, mille otsa igapäevaselt komistan. Nimelt ei suuda ma teda taskust välja võttes pimesi aru saada, mispidi on mul telefon käes. Telefon on eestpoolt täiesti lame. Pöidlaga pole mitte midagi kompida. iPhone puhul sai näiteks "Home" nupu või "Power" nuppu näppudega otsides aimu sellest, mispidi telefoni taskust võtad, kuid Incredible puhul ei ole see üldse nii lihtne. Power ja helitugevuse nupud on plastikust ning üldse mitte nii hästi näppudega kombitavad, kui olid seda näiteks iPhone metallist nupud. Legendil oli see pisikele "lõug" mille järgi sai kohe käe taskusse pistes aru, kuidaspidi telefon asetseb. HTC Desirel ja SonyEricsson XPERIA Arc'il all ääres füüsilised menüünupud, mis aitasid näppudega näha ja paika panna mispidi telefoni hoiad. Pisiasi, aga igapäevaselt olen pidanud korduvalt taskust võttes telefonile pilgu peale viskama, et aru saada, kuidaspidi ta täpselt mul käes on. Kas õigetpidi või pea alaspidi.

Incredible reklaamib end, et temaga on hea filmi vaadata. Proovisin. Kõik toimib, ainult, et lubatud SRS virtuaalne surround sound DivX DVD Rip'idega kõlab omajagu veidralt. Mingit positiivset effekti justkui küll juurde ei andnud. Filme on parem vaadata, kui SRS välja lülitada. Spets videopleieriga on võimalik filmidele *.srt subtiitrid külge panna. Seda lihtsalt on korduvalt küsitud, kas telefoni enda pleier seda oskab? Ei oska, aga Android marketis on mitmeid aplikatsioone, mis võtavad filmiga samas kaustas olevat *.srt subtiitrid kaasa, kui subtiitrite fail on sama nimega, mis filmifaili nimi.

Pisiprobleem muusikakuulamisega mis oli juba mu eelmise HTC Legendiga, on kandunud edasi ka sellele telefonile. Nimelt väga vaikses ruumis kõrvaklapid telefoni külge ühendades ja muusikapleieri aplikatsiooni käivitades lastakse kõrvaklapi väljundisse vool peale, mis tekitab hästi väikest, kuid siiski tüütut sahinat. Igapäevases kontorimelus seda ei kuule ega pane tähele, kuid vaikselt õhtul näiteks raadio jutusaadet/audioraamatut kuulates muutub see häirivaks. Täpselt sama faili iPodi'is kuulates tuleb heli täiesti sahinavabalt samade kõrvaklappidega. Muusikakuulamise aplikatsiooni sulgemise järel võetakse vool kõrvaklapi väljundist maha ning kaob ka sahin. Samas sahin on taustaks ka siis filmide vaatamisel.

Muus osas ehk tarkvaraliselt on ta äravahetamiseni sarnane mistahes HTC 2.2.1 Androidiga telefoniga. Otseselt midagi erilist esile tuua on raske. Kõike teeb täpselt nii nagu selle põlvkonna Androidid ikka. Ilma vähemagi probleemita.

Aku 1450mAh mahutavus on sõltuvalt kasutusest siiski selline, et kui hommikul tööle tulen, siis panen telefoni aknalauale laadima, sest aku indikaator näitab akutäituvuseks umbes poole. Päris laadimata ei taha jätta, sest võib juhtuda, et mõne pikema kõne puhul ta päris õhtuni enam ära ei kesta.

Kokkuvõttes on ta väga tubli telefon. Kui füüsiline suurus istub ja välimus meeldib, siis tehniliste näitajate poolest on ta väga hea telefon mida omada. Loodetavast saab ta mingi hetk ka uuema Androidi versiooni, mis ehk operatsioonisüsteemi kasutusmugavuses ja võimaluste poolest veelgi uuendusi toob.

Viide: HTC Incredible S

HTC HD7 ja Windows Mobile 7 näpuvahel

Sain üheks päevaks proovimiseks järgmisest nädalast müügile tuleva HTC HD7 telefoni, mille uudsuseks on Windows Mobile 7 operatsioonisüsteem. Midagi täiesti uut ja teistsugust mobiiltelefonide maailmas.

Kes on varem käes hoidnud või pilgu peale visanud HTC Desire HD telefonile, siis sisselülitamata on HTC telefonid Desire HD ning HD7 väga sarnased. Mõlemad on taskusse pistmiseks küllalt hiiglaslikud. Ekraan 4,3 tolli ning kaalu ligi 160 grammi. Jääb mulje, justkui Desire HD ja HD7 oleks ehitatud sisuliselt samale riistvarale ning natukene vaid korpuse disaini muudetud. 

Suurim erinevus tekib hetkel, kui telefon sisse lülitada. Microsoft on teinud tugeva comebacki mobiilimaailmas. Või vähemalt esimestel sekunditel jääb selline tunne. Mobiiltelefoni kasutajaliidese valmisjoonistamisega on nad ilma kedagi kopeerimata väga hästi hakkama saanud. Võibolla on asi selles, et Symbian oma uue versiooniga ei üllatanud ning jätkas oma vana tuntud ksutajaliidese disainijoont. iPhone4 on kasutajaliidese poolest väga sarnane juba vanadele iPhonele jne. Tükk aega pole midagi uut ja värsket olnud. Microsoft tõi telefoni kasutajaliidestesse värskust. Positiivset. 

Reklaamikampaania sõnum, mida Microsoft ise Windows Mobile 7 puhul esile tõi oli julge ja mõtlemapanev. Telefon, mis päästab sind telefonist. Tõepoolest, kas peab koguaeg ninapidi telefonis nokkima, nagu vastupidiselt teised telefonitootjad oma tooteid reklaamivad. Justkui mobiiltelefoni vahendusel saaks kõik maailma probleemid lahendatud. Microsoft tegi teistpidi, öeldes, et nende telefon saab olema nii lihtne ja intuitiivne, et sul ei ole tarvis aega kulutada telefoni vahtimisel ja mööda menüüsid surfamisele.

Uues telefonimenüü kontseptsioonis on põhilisemad asjad tõepoolest ilusasti selgelt esimesele ekraanile välja toodud. Samas, kui järele mõtlema hakata, siis millisel telefonil ei oleks? Avaekraani menüü koosneks justkui "klotsidest", mida saab ise vastavalt soovidele käepärasemaks muuta. Näpuviibe paremalt vasakule viib sind kõigi aplikatsioonide juurde. Parema ülevaate saamiseks nii menüüdest, kui sealsest loogikast saab allolevat videot vaadates. Ilma pildita seda kõike sõnadesse panna oleks parasjagu mahukas ja keerukas.

Kogu see graafiline pool ja see kuidas menüüd liiguvad ja näpu all tunduvad on tegelikult väga mugav ja kaunis. Telefon, mida kasutaks hea meelega.

See vist on juba standardiks saanud, et kõik kasutaja andmed peale telefoni esmakordset käivitamist sünkroniseeritakse internetist telefoni. Küsitakse Gmaili ja Facebooki konto andmeid ning kõik kontaktid ja sotsiaalmeedia viimased uudied on mõne hetkega telefonis. Seda enam, et kõike seda infot kuvatakse väga sujuvalt ja kaunilt.

Kui nüüd tegelikult Windows Mobile 7 igapäevase kasutamise juurde minna, siis mu entusiasm hakkas kergelt langema.

Kiirelt oli tarvis internetipangas üks makse ära teha. ID-kaardi värgist olen ammu loobunud ja juba viimase aasta või rohkemgi mugavalt Mobiil-ID'd kasutanud. Sama Mobiil-ID SIM kaart Windows Mobile 7 telefonis ei tee kippu ega kõppu. Kuskile Mobiil-ID'ga sisse logida ei saa, sest Windows Mobile 7 ei tea mitte vähimatki Mobiil-ID olemasolust ega SIM ToolKit aplikatsioonidest, millele baseerudes Eesti Mobiil-ID lahendused on loodud. Seejärel ID-kaardi arvutis käimaajamine oli omaette ooper.

Heakene küll. Tõstaks telefoni mõned lembelood, et hiljem koju kõndides oleks midagi kuulata. Panen telefoni arvutile järgi ja ei mitte midagi. Tavaliselt telefonid ikka küsivad, et kas nad hakkavad arvutit kohates väliseks mäluseadmeks või hoopis kasutavad sünkroonimisprofiili või jagavad hoopis mobiilset internetti sülearvuti jaoks? Windows Mobile 7 hakkas vaikimisi hoopis lihtsalt end laadima. Arvuti ei arvanud telefonist suurt mitte midagi.

Kiire Googeldamine andis teada, et Windows Mobile 7'ga suhtlemiseks on tarvis Microsofti Zune nimelist tarkvara arvutisse. Mida peaksid Linuxi ja Mac'i kasutajad tegema? Linuxi kasutajatele rohtu ei leidnudki. Mac'i jaoks on õnneks Microsoft teinud Windows Phone Connector app'i, mis on küll Beta staadiumis, kuid suudab siiski muusikat ja pilte sünkroniseerida. Seni olen alati telefoni ka mobiilse interneti andmesidemodemina kasutanud, kuid Windows Mobile 7 sellist võimalust veel vist ei pakugi. Üheskis arvutis ta mul vabatahtlikult modemiks hakata ei soovinud.

Eks selle Zune programmiga saab hakkama, aga siiski ei Symbiani ega Android telefonidega pole sellist jama ammu olnud, et peaks mälukaardile ja failisüsteemile ligipääsemiseks mingeid ekstra jõupingutusi tegema ja lisatarkvara paigaldama. Microsoft on Windows Mobile 7'ga justkui Apple'le sarnaselt oma lahendusi väga kinnisteks arendama hakanud. Kõik peab läbi nendepoolt kontrollitud kanalite käima. Natukene justkui ahistav.

Korraks hüppas pähe mõte, et tõmbaks siis läbi telefoni Kuku Podcastide lehelt mõne päeval kuulamata jäänud saate telefoni. Telefoni muusikamenüüs oli valik Podcasts. Tuli välja, et telefonis saab vaid neid podcaste kuulata, mis on varem arvutisse tõmmatud ja siis sealt läbi Zune telefoni tiritud. Telefonist otse oma lemmiksaadeteid alla laadida ja salvestada ei saa. Õigemini Kuku podcasti lehelt saad võtta MP3 faili, kuid seda telefoni salvestada ei mõistnud. Hakkab kohe allalaadima ja mängima, kuid hiljem salvestatud faili telefonist enam ei leidnud. Mäletan, et täpselt sama probleem oli kunagi ka iPhone'ga, kes ei tahtnud internetist mp3 faile salvestada.

Nii nagu Google Androididel on oma Market aplikatsioonide allalaadimiseks, siis Microsoftil on sama asi nimega Marketplace. Eks Windows Mobile ole veel küllalt uus nähtus ja eks sinnagi hakkab riburadapidi aplikatsioone juurde tekkima, kuid ega praegugi ei saaks kurta, et seal millestki väga puudus oleks.

Päris kindlasti on uus Windows Mobile 7 selline mobiiltelefoni operatsioonisüsteem, mida tahaks natukene kauem kasutada, et temast paremini aru saada ja tema hingeelu mõista. Väljanägemise poolest jättis väga hea mulje ja tegelikult kasutada oli teda mugav.

Nii nagu on Android telefone tekkinud igas suuruses, igas hinnaklassis igale segmendile, siis tõenäoliselt läheb sama rada pidi ka Windows Mobile 7. Kuulda on olnud, et lisaks HTC'le veel vähemalt LG ja Samsung juba usinalt treivad valmis erinevaid telefone, mis jooksevad Windows Mobile 7 peal.

Suurimad miinused, mis kindlasti sedasorti telefoni ostuotsus mõjutavad on mainitud Mobiil-ID mittetoimimine, sest ilma selleta on ikka päris veider hakkama saada. Tänapäeval tundub ka ülekohtune, kui telefoni ei saa enam sülearvutile andmesidemodemina kasutada, sest sisuliselt kõik teised telefonid on sellega väga edukalt hakkama saanud. Zune Sync ja vastavalt Apple iTunesi kasutamine meedia sünkroniseerimiseks ei ole küll eriline showstopper, kuid siiski olin harjunud aegajalt telefoni "mälupulgana" kasutama, et erinevaid faile transportida.

Praegusel juhul, kui uut telefoni ostma peaks, siis pigem siiski valiks Androidi, sest sama raha eest saab justkui oluliselt rohkem funktsionaalsust ja paindlikust.

HTC plakatid Nokia ukse ees

Vahel see lõputu võitlus võtab natukene muigama. Juhtusin õhtupoolikul Helsinkis Nokia esinduspoest mööda jalutama. Pidin pilti tegema, sest see tundus kuidagi ärapanijalikult tobe-naljakas.Nokia tuli nädalapäevad tagasi soome turul välja uue Nokia N8-00 telefoniga.



Kuna HTC Desire on tõenäoliselt Nokia N8-00 otsene konkurent, siis HTC on ostnud ära Nokia esinduspoe vastas oleval tänaval suure maja kaks külge ning pannud sinna poole maja suurused plakatid, et HTC Desire on nüüd saadaval ka Soomes. Teadaanne, mis ei tohiks märkamata jääda ühelegi Nokia poodi külastavale kliendile.

Võitlus kliendi eest on karm.

Uute telefonide tutvustamise nädal, osa 1 - HTC uued mudelid

Möödunud nädal on olnud üks nendest, kus teed sõrmedega nipsu ja esmaspäevast on saanud reede pärastlõuna ja kolm korda peaks veel nipsu tegema, et pooleliolevad asjad tehtud saaks. Suuresti seetõttu on siin ka vahepeal vaiksem olnud.

Möödunud nädal oli nädal, kus Nokia korraldas Londonis “Nokia World” nimelist üritust. Rääkides tulevikust mobiiltelefonidevaldkonnas ning näidates kõige uuemaid müügiletulevaid mudeleid.

Konkurendid ei maga. HTC tegi Nokia Worldiga täpselt samal ajal sarnase ürituse, tutvustades samuti kahte uut telefonimudelit ja uut HTC Sense veebiteenust, mis peagi valmimas.

Kuna ajakirjanikud olid Nokia poolt Londonisse kutsutud ja kohale toodud, siis HTC saatis vaid oma bussid Nokia üritusele ja palus ajakirjanikel sisse hüpata, et neid oma tooteesitlusele meelitada. Twitteri vahendusel oli kuulda, et Eestlastest oli Henrik Roonemaa sealsete sündmuste keerises.

Kõigepealt HTC uued üllitised. Kuulujutud käisid ammu ringi, et HTC plaanib hiiglasliku olemisega Desire järglasti. Midagi sellist nagu oli kunagi HTC HD2 koos Windows Mobile operatsioonisüsteemiga. Siin ta nüüd on.

HTC Desire HD

Ekraan on see, mis on venituspingi all käinud. Tavalise Desire 3.7 tollist on saanud 4.3 tolli. Kaalu tuli sellega telefonile juurde ligi 30 grammi, andes telefoni kaaluks kokku 167 grammi. Korpust on muudetud selliselt, et ta sarnaneb HTC Legend “unibody” lahendusele, kus korpus on ühes tükis ja aku tuleb telefoni korpusesse altpoolt sisse libistada.

Kaamerat on võimsamaks krutitud. Endise 5MPix asemel on Desire HD kaamera 8MPix ja DualLED välguga, ehk välgutamise võimsus peaks sel mudelil tänu topelt lampidele suurem olema. HTC kodulehe spetsifikatsioon mainib ka fototöötlustarkvara ja effektide lisandumisest, aga selle võimaluste kohta täpsem info hetkel puudub.

Teoorias peaks telefoniga isegi internetis surfamine kiirem olema, sest modem, mis mobiilse interneti telefoni toob võimaldab andmeside allalaadimise kiirusi kuni 14,4MBit/sekundis. Loomulikult saab telefoni kasutada mobiilse WiFi ruuterina interneti jagamiseks ja kasvõi juhtmega arvuti küljes lihtsalt andmesidemodemina.

Multimeedia osas toetab Desire HD kohe ka DLNA standardit. Ideeliselt lahe võimalus, kus sa saad üle WiFi telefonist pilte ja videosid otse telekasse saata. Samuti telefoni muusikakogu üle WiFi oma koduses muusikakeskuses mängida, kui su kodune heli- ja videotehnika on samuti DLNA toetusega ja oskab üle WiFi teiste seadmetega suhelda.

Natukene paneb vaid kukalt kratsima vähenenud aku mahutavus. Aku on kõigest 1230mAh. Seda ei ole väga palju, kui vaadata üle õla  aknalauale, kus kõik praegused HTC Desire omanikud järjest oma telefone toitva kaabli küljes turgutavad.

Viide: Kui huvi, siis vaata täpsemat Desire HD spetsifikatsiooni HTC enda ametlikult kodulehelt.

HTC Desire Z

Meil ja üle maailma on veel terve hulk telefonikasutajaid, kes on kindlal veendumusel, et ühel “õigel telefonil” peab ikka korralik nuppudega klaviatuur olema. Üldse ei vaidle vastu. Nokia N97 mini oma nuppudega QWERTY klaviatuuriga oli väga hea kasutada.

Kõigile neile “nuppudega täisklaviatuuri usku” kodanikele tutvustas HTC oma Desire Z nimelist mudelit. Ta on nagu peaaegu nagu tavaline Desire, aga ekraani tagant liugleb vajadusel nuppudega täisklaviatuur välja.

Natukene on protsessorit nõrgemaks tehtud võrreldes olemasoleva Desirega. Enne oli 1GHz, Desire Z omab 800Mhz protsessorit. Kaalu on tal kõvasti. 180 grammi. 45 grammi klaviatuuri eest lisaks, võrreldes ilma klaviatuurita vennaga. Mõlemal uuel Desirel on väidetavat lisatud navigatsiooni ja kaardiprogramm, kus saab kaardid eelnevalt telefoni laadida ja välismaale seiklema minnes ja ole hädavajalik, et telefoni üle interneti kaardiuuendusi telefoni laeks.

Viide: HTC Desire Z täpsemad andmed HTC ametlikul kodulehel

HTCsense.com

Mõlemad uued HTC telefonid toetavad integratsiooni uue ja seni veel mitte päris valmis saanud htcsense.com nimelise veebiteenusega.
Apple oli oma iPhone jaoks midagi sarnast juba aastaid tagasi teinud. Microsoft pakkus samuti analoogseid võimalusi “My Mobile” teenusenime all. Osa funktsionaalsust oli tasuta ja osa tasuline. HTC ei ole rääkinud midagi eraldi Sense teenuse tasustamisest, kuid võimalused mida  htcsense.com pakub on igati tänuväärsed telefonikasutajale.

Kuna telefonid käivad niikuinii väga tihti internetist uudiseid toomas, siis ei võta suurt tükki küljest ära, kui ta vahepeal telefoni sisu varundab HTC serveritesse. Mis iganes su telefoniga juhtub, kontaktid, SMS’id on HTC serveris olemas.

Kui peaks juhtuma midagi nii hirmsat, et sa oma telefoni juhtud diivanipadja vahele ära kaotama ja juba paaniliselt mööda tuba ringi jooksed, siis htcsense.com lehele minnes saab panna oma telefoni täie valjudusega helisema, et sa ta toast üles leiaks.

Veel hullem, kui oled telefoni õues maha pillanud ja toast teda valjult helisemast ei leia. htcsense.com aitab telefoni positsioneerida ja kuvab telefoni ligikaudse asukoha internetikeskkonnas oleval kaardil. Heale telefonileidjale saad jätta telefoniekraanile oma teate ning telefoni lukustada. Lootes, et telefoni leidja on nii hea, et võtab sinuga ühendust ja toob telefoni tagasi. Nähes, et su telefon on jalad alla võtnud ja liigub omasoodu mooda maanteed linnast välja, siis saad viimasest hädas saata telefonile käsu oma mälu täiesti ära kustutada. Kõik sinu isiklikud andmed kaovad telefonist, et keegi võõras inimene neile mingilgi moel ligi ei pääseks.

Android marketi parimad rakendused tuuakse samuti HTCsense.com lehele välja. Pakkumaks viiteid kasutajatele huvitavamate ja kasulikemate rakenduse allalaadimiseks telefoni.

Kuidas Androidiga mobiilset internetti jagada

Vahel ma vaimustun väga lihtsatest asjadest. Lugu elust enesest. Üks hommik pani DHCP server käed puusa ja ütles, et võtab väikese puhkuse. CAT5 kaablist enam arvutile IP aadressi antud.

Ma ei oleks iial arvanud, et vana Windows XP all võiks ilma ühtegi hiireklõpsu tegemata mobiilse interneti ühenduse saada. Seda siis mobiiltelefoni vahendusel.

USB kaabli vahendusel interneti jagamine

Antud näide on kirjutatud HTC Legendi kasutuskogemuse põhjal.

Kui sul on Android telefon, siis pole tarvis mitte muud vähematki, kui panna telefonile USB juhe sappa ja ta arvutiga ühendada. Telefon viskab ekraanile väikese valiku. Võtad “Internet sharing – Share phone’s mobile network with PC”  ja telefonist saab arvuti jaoks justkui eraldi väline võrgukaart.

Internet ongi jälle arvutis olemas.

Ei mingit eraldi modemi programmi käivitamist, eraldi PIN koodi sisestamist ja “Connect” vajutamist arvutis, nagu eraldi välise 3G modemi kasutajad peavad tegema. Ei mingit “Nokia PC Suite” või mõne muu “Suite” käivitamist arvutis, et telefoni internetti aidata. HTC Legendis on kogu see “modemitarkvara” tarkus sees ning telefon saab sõnagi lausumata ise arvutile interneti pakkumisega muretult hakkama.
 
Mis veelgi parem. Kui ma olen selliselt läbi telefoni arvutiga internetti ühendatud, siis on samal ajal võimalik teha tavalisi mobiilikõnesid. Internetiliiklus ei saa samal ajaltehtud kõnedest kuidagimoodi häiritud. Kirjutan e-posti ja samal ajal saan endiselt telefoniga rääkida.

Pikemal kasutamisel jäi mulje nagu samal ajal oleks telefon veel lisaks interneti jagamisele ka oma aku täis laadinud. Peale mõnetunnist mobiilse interneti kasutamist märkasin, et ka telefoni aku indikaator oli rohelisemaks läinud, kui ta oli seda varem.

Interneti jagamine üle Wi-Fi

HTC Desire omanikud on natukene isegi veel priviligeeritumas seisuses. HTC Desire telefonist on võimalik teha ajutiselt Wi-Fi ruuter ning  kuni kaheksale arvutile üle Wi-Fi internetti jagada.

Peale HTC Desire viimast tarkvarauuendust uuele Android 2.2 FroYo versioonile, tekkis telefoni menüüsse uus võimalus nimega “Wi-Fi Hotspot”. See on koht, kus saab telefonile öelda, et võta ühe antenniga 3G mobiilne internet sisse ja pritsi teise (Wi-Fi)antenniga see Wi-Fi signaalina telefonist välja.

Lülitades “Wi-Fi Hotspot” funktsionaalsus telefonis sisse, tekib õhku kiirelt üks “HTC network” nimeline Wi-Fi võrk. Vaikimisi on mobiilne Wi-Fi leviala loodud WPA (TKIP) turvalisusega, kuid seda on võimalik käsitsi muuta. Telefonis on DHCP server, mis jagab IP aadressi ja järgmisel hetkel sa oledki 192.168.xx.xx alamvõrgus.

Jällegi üks lihtsatest ja mugavatest võimalustest, kuidas vajadusel telefoni vahendusel väiksemale seltskonnale juhtmevaba internetiühendus tekitada.

HTC Hero näpuvahel

Mu esimene Androidil jooksev telefon. Nagu väike imeloom. Polnud sellist varem käes hoidnudki. Õigemini aastaid tagasi, kui Androidi esimestele klotsidele hakati peale panema, siis sai sarnast aparaati korraks külapeal näpitud. Tollane vaimustus ei olnud väga suur. Küll aga jäi usk helgemasse tuleviku. Sellesse, et Androidist kui mobiiltelefoni avatud platvormil operatsioonisüsteemist võiks kunagi asja saada.
 
HTC Hero tuleb küllaltki ilusas karbis. Samas jällegi natukene iPhonele sarnaselt pakendatuna. Mitte, et selles midagi halba oleks, aga teatavaid sarnaseid jooni on toote pakendamises märgata. Pakend on ilus ja kompaktne.

Aku on kohe telefonis sees. Ühendusklemmid kilega eraldatud. Kaanealusel akuküljel on vaid mustale taustale aku peale kirjutatud “HTC Innovation”. Ei mingit tehnilist mudru aku mahutavuse ja muude parameetrite kohta. Silmale ilus vaadata. Seinalaadija näeb möödne välja. Tegemist on USB laadijaga.
Täiesti esimest korda käivitades kulub päris mõni hetk, enne kui telefon teatab, et aeg oleks SIM kaardi PIN sisestada. Kellaga küll kõrval ei seisnud, aga kohati võiks seda käivitamise aega võrrelda juba Windows Mobile operatsioonisüsteemiga telefonidega, kus vist ligi minut kulub telefoni käivitumisele.
Siit algab see osa, mis mulle selle telefoni juures oodatult kõige enam huvitav tundus. Tegemist on Google telefoniga. Androidi väljatöötamise taga on otseselt Googlega seotud inimesed. Nad küsivad kohe, et kas ma tahan telefoni siduda oma Google kontoga. Ja ma tahan.
Juhtub see, et minu Google kontolt tõmmatakse kõik kontaktid telefoni aadressiraamatusse, e-maili kontolt jooksevad e-mailid otse telefoni ning telefoni kalendris on kõik need samad asjad, mis mu Google kalendris. See ei ole raketiteadus, kuid mugav siiski.
Nüüd tuleb asi, mida ma veel massiliselt ei ole telefonides varem kohanud. Järgmiseks küsib telefon, kas ma tahan oma telefoni siduda oma Facebooki, Twitteri ja Flickr’i kontodega? Ja ma tahan.
Kuna Google on võtnud Google Contactsist mu kontaktid, siis nüüd teeb ta seda sama ka Facebookist. Üks hetk ta märkab, et seal on sarnasused. Google kontaktides on samad inimesed, kes Facebookis. Telefon leidis ligi 6o inimest, kes olid mul paralleelselt nii Googles kui Facebookis, ning küsib, kas ma mitte ei tahaks erinevad kirjed omavahel siduda? Ja ma tahan.
Seejärel tekib kooslus, mis on mulle meelepärane. HTC Hero on juba ainuüksi sellepärast lahe telefon, et ta on suhtluse isikupõhiselt üles ehitanud. Seda ma olen kaua oodanud ja kuulda on, et üha enam suured tootjad hakkavad seda teed liikuma. Sisuliselt tähendab see seda, et kui sa oled mu kontaktides ja ühtlasi Facebookis, siis telefonis sinu nimelise kontakti avades, näen kõik sinuga seotud suhtlusvorme. Kõiki SMSe, e-maile, kõnesid, mida olen sinuga teinud. Samuti sinu viimaseid Facebooki uuendusi, Facebooki ja Flickeri pildialbumeid.  Kontaktide nimistikus on kontakti pildiks sinu Facebooki pilt ja kui sa oled Facebookis midagi uuendanud, siis ilmub nime juurde roheline mummu. Väga mugavalt saab läbi kontatkide nimekirja scrollida ja vaadata, millega keegi parasjagu tegeleb. Sotsiaalne kontatkide nimestik.
Kuna HTC Touchil on natukene omamoodi Sense nimeline kasutajaliides erinevate ekraanide ehk töölaudadega, siis ühele töölauale on juba eelseadistatud Twitteri uuendused. Väikese näpuviipega saab vaadata, mis parasjagu Twitteris toimumas. Twitterisse postitamine ja piltide saatamine käib täpselt sama lihtsalt.

Chättimise ehk maakeeli kiirsõnumisuhtluse tarbeks on Google Talk koheselt telefonis olemas. Google kontaktidega chättimine on vajadusel täiesti võimalik. Ekraanile kuvatav QWERTY klaviatuur on kasutatav, ning kiiresti kirjutamine tuleb välja kõige paremin  inglise keeles. Põhjus selles, et küllalt palju energiat on pandud algoritmi väljatöötamiseks, mis pidevalt proovib arvata, mida sa kirjutada üritad ning kirjutamisel tekkinud kirjavigu parandada.

Kuna meil viimasel ajal igapäevaselt on taevas pilvine olnud ja vihma sadanud, siis kasutajaliidese osas üllatusin, kui nägin, et mingil hetkel hakkasid telefoni ekraanile joonistuma vihmapiisad. Siis tuli ekraanile auto kojamees ja pühkis piisad minema. Tegemist on ilmateate aplikatsiooniga telefonis, mis vihmase ilma korral loob efekti nagu vihma sajaks telefoni ekraanile ning siis pühib kojamehega vee minema. See pani esmakordsel nägemisel suisa muigama ;) Natukene tobe, aga samas lõbus. Pealegi nägi graafiliselt ilus välja.
Kogu HTC Hero kasutajaliides näeb ilus välja. Midagi iPhone ja uute Samsungite vahepealset. Kõik need vahetatavad ekraanid ja liigutatavad Widgetid töölaudadel. Küllaltki palju jällegi oma käe järgi seadistatav. Kasvõi seda, kuidas kellaaega ekraanile kuvatakse saab vähemalt seitset erinevat moodi kuvada. Rääkimata muudest personaliseerimise võimalustest.

Menüüde poolest on telefoni väga lihtne ja mugav kasutada. Pole eriti mingeid keerulisi alam menüüsid ja keerukaid menüüstruktuure. Programmide all on üks suur lehekülg programmide ikoonidega ning iga programmi sees on kasutamiseks eraldi Menu nupp, mis toob omakorda lihtsa menüüvaliku ekraanile.
Siinkohal tulevadki väikesed lihsuse ja funktsionaalsuse käärid. Paljusid asju, mida oled harjunud Nokia S60 telefonide puhul ise muutma, HTC Hero menüüdest ei leia. Sellist võimalust ei ole vast enam jäetud, sest tõenäoliselt enamus inimesi ei vaeva end peenseadistustega ning pigem eelistab lihtsamat ja piiratumat valikut.
Näpuvahel hoidmise poolest on tegemist küllalti mõnusast materjalist korpusega. Selline pooleldi kummi ja plasti segust. Matt, pehme, mitte libe. Suur puutetundlik ekraan olevat kaetud teflon kihiga, et omakorda vähendada rasvaseid näpujälgi ekaanil. Nad on seal siiski, kuigi võibolla siis tõesti natukene vähem silmatorkavamalt, kui mõnel teisel puutetundliku ekraaniga telefonil.
Omamoodi huvitav ja tore on trackball hiir telefonil. Telefonil on üks kare muna, mida pöidlaga rullides saab kiirelt mööda menüüsid liikuda. Mummule vajutus on nagu hiireklikk. Menüüsse sisenemine. Tavaliselt on telefonidel ikka mitmes suunas valikuklahv keskel. HTC Herol on igas suunas liikuv hiiremuna.  Huvitav lahendus telefoni puhul, ning  samas mugav kasutada. Iseasi, kui hästi ta saiapuruses (püksitasus) keskkonnas vastu peab.
Siinkohal vist lahedad ja head omadused hakkavadki otsa saama. Ega midagi väga palju rohkem ahaa ja ohoo emotsioonina esmapilgul silma ei jäänud. Ülejäänu on juba rohkem selline, mis on turustandardiks saanud ja millega väga ei üllata enam. GPS ja Google maps on kõigil. 5Mpix fotosilm ei eruta eriti kedagi. Seda enam, et pole välki ega midagi. Hämaras ei tee selle aparaadiga ikka üldse pilti. Rääkimata sellest, et tal pole isegi eraldi pildistamise nuppu. Poole nupuga eeltarvustamist vm. Pildistamiseks tuleb võtta menüüst pildistamise aplikatsioon ja siis selle hiiremunaga pilt ära teha. Päevavalguses saab veel hakkama aga hämaras ei  tule sealt enam midagi.
Kui Applel on oma kauplus, kust programme osta, siis Androidil on samuti oma turuplats ehk Market. Hero jaoks aplikatsioonide puudust küll ei olnud. Kõiksugu vajalike ja vähem vajalike programme oli sealt tasuta saadaval. Tervisliku toitumise retseptidest, täringuveeretamise programmini välja. Praktiliselt mida iganes. Silma hakkas, et ameerikalikult oli päris mitu programmi, mille suurimaks eesmärgiks oli arvutada seda, kui palju peaks teenindajale jootraha andma. Ju siis kellegil on sellist eraldi programmi tarvis olnud.
Nagu alati, on GSMArena kirjutanud põhjaliku ülevaate HTC Hero telefoni kohta.
Ta on lahe sotsiaalne telefon. Eelkõige oma Google, Facebooki, Twitteri, Flickri integratsiooni poolest. Kasutajaliides on ilusaks joonistatud ning käes on telefoni mugav hoida. Telefon sellisele inimesele, kes on harjunud pidevalt online olema. Kõik mis juhtub sotsiaalvõrgustikes, on koheselt ka telefoniekraanil. Väga moodne.
Tehniliselt võimekamaid telefone saab oluliselt odavamalt. Samas nii head sotsiaalse meedia integreeritust pole veel kellegil teisel kohanud.
Aja jooksul on räägitud kõiksugu müstilistest iPhone killeritest. Seni on see HTC Hero neist killeritest kõige lahedam olnud.
Kui sa tahad natukenegi aimu saada, kui lahedad näevad välja HTC Hero menüüd ja mida selle telefoniga teha saab, siis vaata ära see ligi viie minuti pikkune videoklipp. Praktiliselt kõik lahedamad telefoni võimalused on seal kaetud. 

Viide: HTC Hero koduleht
Viide: Open Handset Alliance – Android
Viide: Android for developers