HTC Incredible S näpuvahel

Nüüdseks juba vast kaks nädalat tagasi jõudis eestis esimesena HTC uutest S lõpuga telefonidest poelettidele HTC Incredible S. Päris tükk aega polnud HTC'lt midagi uut tulnud ning väikene kiusatus oli pilk peale visata, mida siis uus S lõpuga telefon uut toob. Seda enam, et Incredible mudelisari on täiesti uus tulija.

Oma spetsifikatsiooni järgi peaks ta istuma kusagile Desire ja Desire HD vahele. Selline parasjagu kobakas 4 tollise ekraaniga isend. Võrdluseks siis ekraan Desirel on 3,7 tolli, Incrediblel 4 tolli ning Desire HD'l 4,3 tolli. Resolutsioon samas kõigil  täpselt sama. Ikka endised 480x800 pikslit.

Tehniliste näitajate poolest on ta nagu Desire HD, millel on siis väiksem ekraan, mahutavuselt suurem aku ning lisatud on "front facing camera" ehk esimene nö. videokõne kaamera. Kusjuures vaikimisi üle 3G tal videokõnesid teha ei lasta ega ühtegi SIP'il baseeruvat videokõne klienti kaasas ei ole. Võimalik, et mingi hetk tarkvarauuendusega need lisanduvad. Operatsioonisüsteem tuleb karbist välja võttes endiselt Android 2.2.1, mida siis kuulujuttude järgi lubatakse tulevikus uuendada. Seega midagi ulmeliselt uut ja rabavat sealt ei leia. Seest suht sarnane nagu Desire HD.

Mis esimesest silmapilgust meeldis oli korpuse materjal. Kummine ja natukene kare. Maitse asi, aga ei istu mulle üldse need libedast plastikust telefonid mis näppude vahel ei taha püsida (nt. Samasung Galaxy S). Kaalu on tal parasjagu sama palju, kui vanal Desirel, ehk umbes 135 grammi. Mitmed Desire omanikud on teda esmapilgul mõõtmetelt natukene liialt suureks pidanud, kuid eks see oleks ka vast tingitud sellest, et nad on oma 3,7 tollise ja sama raske Desirega igapäevaselt harjunud. Desirele tuleb lähipäevil S lõpuga järglane niikuinii.

Incredible S telefonil ei ole esimesel ekraanil ühtegi füüsilist nuppu. Kõik on üleni puutetundlik. Nii nagu Desire HD'l. Küll aga täiesti uus asi, mida varem ühelgi telefonil pole näinud on see, et need "Home", "Menu", "Back" ja "Search" puutetundlikud nupud ekraani allosas pööravad oma ikoone vastavat sellele, kas sa hoiad telefoni pikkupidi või laiupidi käes. Märkasin seda väikest pisiasja alles mõned päevad peale telefoni kasutamist. Mitte, et see midagi oluliselt muudaks telefoni kasutamise juures, aga tehniliselt küllalt lahe lahendus.

Kuna aegajalt meeldib telefoniga pilte klõpsida, siis 8Mpix kaamerast ja Dual LED'ist oleks oodanud enamat. Asendades SonyEricsson XPERIA Arc HTC Incredible S telefoniga, siis Arc oli pildistamise osas oluliselt asisem. Incrediblel puudub eraldi fotoka päästiku (shutter) nupp ning pildi teravustamine käib näpuga ekraanil puudutades. Hämaras teravustamisega on omajagu probleeme. Seega ei midagi suurepärast aga samas igapäevategemiste dokumenteerimisega saab enamvähem hakkama. Kõlbab teda ka videokaamerana kasutada. Jällegi, maailmas on olemas paremaid kaameratelefone, kuid samas Incredible saab 720p filmiklipi jäädvustamisega ilusasti hakkama.

Möödunud laupäeval HTC Incredible S'iga tehtud pisike videoklipp Rotermanni keskuse parklas.


HTC Incredible'l on üks oluline puudus, mille otsa igapäevaselt komistan. Nimelt ei suuda ma teda taskust välja võttes pimesi aru saada, mispidi on mul telefon käes. Telefon on eestpoolt täiesti lame. Pöidlaga pole mitte midagi kompida. iPhone puhul sai näiteks "Home" nupu või "Power" nuppu näppudega otsides aimu sellest, mispidi telefoni taskust võtad, kuid Incredible puhul ei ole see üldse nii lihtne. Power ja helitugevuse nupud on plastikust ning üldse mitte nii hästi näppudega kombitavad, kui olid seda näiteks iPhone metallist nupud. Legendil oli see pisikele "lõug" mille järgi sai kohe käe taskusse pistes aru, kuidaspidi telefon asetseb. HTC Desirel ja SonyEricsson XPERIA Arc'il all ääres füüsilised menüünupud, mis aitasid näppudega näha ja paika panna mispidi telefoni hoiad. Pisiasi, aga igapäevaselt olen pidanud korduvalt taskust võttes telefonile pilgu peale viskama, et aru saada, kuidaspidi ta täpselt mul käes on. Kas õigetpidi või pea alaspidi.

Incredible reklaamib end, et temaga on hea filmi vaadata. Proovisin. Kõik toimib, ainult, et lubatud SRS virtuaalne surround sound DivX DVD Rip'idega kõlab omajagu veidralt. Mingit positiivset effekti justkui küll juurde ei andnud. Filme on parem vaadata, kui SRS välja lülitada. Spets videopleieriga on võimalik filmidele *.srt subtiitrid külge panna. Seda lihtsalt on korduvalt küsitud, kas telefoni enda pleier seda oskab? Ei oska, aga Android marketis on mitmeid aplikatsioone, mis võtavad filmiga samas kaustas olevat *.srt subtiitrid kaasa, kui subtiitrite fail on sama nimega, mis filmifaili nimi.

Pisiprobleem muusikakuulamisega mis oli juba mu eelmise HTC Legendiga, on kandunud edasi ka sellele telefonile. Nimelt väga vaikses ruumis kõrvaklapid telefoni külge ühendades ja muusikapleieri aplikatsiooni käivitades lastakse kõrvaklapi väljundisse vool peale, mis tekitab hästi väikest, kuid siiski tüütut sahinat. Igapäevases kontorimelus seda ei kuule ega pane tähele, kuid vaikselt õhtul näiteks raadio jutusaadet/audioraamatut kuulates muutub see häirivaks. Täpselt sama faili iPodi'is kuulates tuleb heli täiesti sahinavabalt samade kõrvaklappidega. Muusikakuulamise aplikatsiooni sulgemise järel võetakse vool kõrvaklapi väljundist maha ning kaob ka sahin. Samas sahin on taustaks ka siis filmide vaatamisel.

Muus osas ehk tarkvaraliselt on ta äravahetamiseni sarnane mistahes HTC 2.2.1 Androidiga telefoniga. Otseselt midagi erilist esile tuua on raske. Kõike teeb täpselt nii nagu selle põlvkonna Androidid ikka. Ilma vähemagi probleemita.

Aku 1450mAh mahutavus on sõltuvalt kasutusest siiski selline, et kui hommikul tööle tulen, siis panen telefoni aknalauale laadima, sest aku indikaator näitab akutäituvuseks umbes poole. Päris laadimata ei taha jätta, sest võib juhtuda, et mõne pikema kõne puhul ta päris õhtuni enam ära ei kesta.

Kokkuvõttes on ta väga tubli telefon. Kui füüsiline suurus istub ja välimus meeldib, siis tehniliste näitajate poolest on ta väga hea telefon mida omada. Loodetavast saab ta mingi hetk ka uuema Androidi versiooni, mis ehk operatsioonisüsteemi kasutusmugavuses ja võimaluste poolest veelgi uuendusi toob.

Viide: HTC Incredible S

Android USB Tethering ei tööta Mac OS X all?

Seni on olnud väga head kogemused Android telefonidega just internetti ühendumisel. Androididel on selline võimalus olemas nagu "USB tethering", mis maakeeli tähendab seda, et paned telefonile USB juhtme järgi, ühendad aruvutiga ja ilma ühtegi lisaklõpsu tegemata on sul arvutis internet olemas.

See kõik on toiminud ideaalselt ja täiesti muretult Windowsi ja Linuxi arvutitega.

Telefon on läbi "USB tetheting" võimaluse andnud arvutile läbi DHCP uue IP aadressi ja kõik on toiminud. 

Täna küsiti, kas sama asi toimib ka Apple arvutitega. Eeldasin, et toimib, sest Windowsi ja Linuxi toimis kõik muruteult. Aga võta näpust, Mac OS X all ei juhtu vähimatki. Apple operatsioonisüsteem tunneb küll Android modemi ära, aga USB pordist omale IP aadressi DHCP'ga võtta ei mõista. Samuti ei ole abi sellest, kui proovida luua ühendust läbi tekkinud Android USB modemi. Natukene aega proovib ühendust luua ja siis teatab ületamatust errorist. 

Kiire Googeldamine annab tulemuseks, et ma pole ainukene, kes on proovinud Android telefoniga läbi USB internetiühendust luua ja vastu näppe saanud. 

Kui kellegil on antud probleemile toimivat lahendust, siis võib sellest lahkelt teada anda. Hetkeks pettusin Apple Mac OS X'is. Erinevates foorumites spekuleeritakse, et tegemist on arvuti operatsioonisüsteemi probleemiga, mitte niivõrd Androidi oskamatusega üle USB internetiühendust jagada. 

Uute telefonide tutvustamise nädal, osa 1 - HTC uued mudelid

Möödunud nädal on olnud üks nendest, kus teed sõrmedega nipsu ja esmaspäevast on saanud reede pärastlõuna ja kolm korda peaks veel nipsu tegema, et pooleliolevad asjad tehtud saaks. Suuresti seetõttu on siin ka vahepeal vaiksem olnud.

Möödunud nädal oli nädal, kus Nokia korraldas Londonis “Nokia World” nimelist üritust. Rääkides tulevikust mobiiltelefonidevaldkonnas ning näidates kõige uuemaid müügiletulevaid mudeleid.

Konkurendid ei maga. HTC tegi Nokia Worldiga täpselt samal ajal sarnase ürituse, tutvustades samuti kahte uut telefonimudelit ja uut HTC Sense veebiteenust, mis peagi valmimas.

Kuna ajakirjanikud olid Nokia poolt Londonisse kutsutud ja kohale toodud, siis HTC saatis vaid oma bussid Nokia üritusele ja palus ajakirjanikel sisse hüpata, et neid oma tooteesitlusele meelitada. Twitteri vahendusel oli kuulda, et Eestlastest oli Henrik Roonemaa sealsete sündmuste keerises.

Kõigepealt HTC uued üllitised. Kuulujutud käisid ammu ringi, et HTC plaanib hiiglasliku olemisega Desire järglasti. Midagi sellist nagu oli kunagi HTC HD2 koos Windows Mobile operatsioonisüsteemiga. Siin ta nüüd on.

HTC Desire HD

Ekraan on see, mis on venituspingi all käinud. Tavalise Desire 3.7 tollist on saanud 4.3 tolli. Kaalu tuli sellega telefonile juurde ligi 30 grammi, andes telefoni kaaluks kokku 167 grammi. Korpust on muudetud selliselt, et ta sarnaneb HTC Legend “unibody” lahendusele, kus korpus on ühes tükis ja aku tuleb telefoni korpusesse altpoolt sisse libistada.

Kaamerat on võimsamaks krutitud. Endise 5MPix asemel on Desire HD kaamera 8MPix ja DualLED välguga, ehk välgutamise võimsus peaks sel mudelil tänu topelt lampidele suurem olema. HTC kodulehe spetsifikatsioon mainib ka fototöötlustarkvara ja effektide lisandumisest, aga selle võimaluste kohta täpsem info hetkel puudub.

Teoorias peaks telefoniga isegi internetis surfamine kiirem olema, sest modem, mis mobiilse interneti telefoni toob võimaldab andmeside allalaadimise kiirusi kuni 14,4MBit/sekundis. Loomulikult saab telefoni kasutada mobiilse WiFi ruuterina interneti jagamiseks ja kasvõi juhtmega arvuti küljes lihtsalt andmesidemodemina.

Multimeedia osas toetab Desire HD kohe ka DLNA standardit. Ideeliselt lahe võimalus, kus sa saad üle WiFi telefonist pilte ja videosid otse telekasse saata. Samuti telefoni muusikakogu üle WiFi oma koduses muusikakeskuses mängida, kui su kodune heli- ja videotehnika on samuti DLNA toetusega ja oskab üle WiFi teiste seadmetega suhelda.

Natukene paneb vaid kukalt kratsima vähenenud aku mahutavus. Aku on kõigest 1230mAh. Seda ei ole väga palju, kui vaadata üle õla  aknalauale, kus kõik praegused HTC Desire omanikud järjest oma telefone toitva kaabli küljes turgutavad.

Viide: Kui huvi, siis vaata täpsemat Desire HD spetsifikatsiooni HTC enda ametlikult kodulehelt.

HTC Desire Z

Meil ja üle maailma on veel terve hulk telefonikasutajaid, kes on kindlal veendumusel, et ühel “õigel telefonil” peab ikka korralik nuppudega klaviatuur olema. Üldse ei vaidle vastu. Nokia N97 mini oma nuppudega QWERTY klaviatuuriga oli väga hea kasutada.

Kõigile neile “nuppudega täisklaviatuuri usku” kodanikele tutvustas HTC oma Desire Z nimelist mudelit. Ta on nagu peaaegu nagu tavaline Desire, aga ekraani tagant liugleb vajadusel nuppudega täisklaviatuur välja.

Natukene on protsessorit nõrgemaks tehtud võrreldes olemasoleva Desirega. Enne oli 1GHz, Desire Z omab 800Mhz protsessorit. Kaalu on tal kõvasti. 180 grammi. 45 grammi klaviatuuri eest lisaks, võrreldes ilma klaviatuurita vennaga. Mõlemal uuel Desirel on väidetavat lisatud navigatsiooni ja kaardiprogramm, kus saab kaardid eelnevalt telefoni laadida ja välismaale seiklema minnes ja ole hädavajalik, et telefoni üle interneti kaardiuuendusi telefoni laeks.

Viide: HTC Desire Z täpsemad andmed HTC ametlikul kodulehel

HTCsense.com

Mõlemad uued HTC telefonid toetavad integratsiooni uue ja seni veel mitte päris valmis saanud htcsense.com nimelise veebiteenusega.
Apple oli oma iPhone jaoks midagi sarnast juba aastaid tagasi teinud. Microsoft pakkus samuti analoogseid võimalusi “My Mobile” teenusenime all. Osa funktsionaalsust oli tasuta ja osa tasuline. HTC ei ole rääkinud midagi eraldi Sense teenuse tasustamisest, kuid võimalused mida  htcsense.com pakub on igati tänuväärsed telefonikasutajale.

Kuna telefonid käivad niikuinii väga tihti internetist uudiseid toomas, siis ei võta suurt tükki küljest ära, kui ta vahepeal telefoni sisu varundab HTC serveritesse. Mis iganes su telefoniga juhtub, kontaktid, SMS’id on HTC serveris olemas.

Kui peaks juhtuma midagi nii hirmsat, et sa oma telefoni juhtud diivanipadja vahele ära kaotama ja juba paaniliselt mööda tuba ringi jooksed, siis htcsense.com lehele minnes saab panna oma telefoni täie valjudusega helisema, et sa ta toast üles leiaks.

Veel hullem, kui oled telefoni õues maha pillanud ja toast teda valjult helisemast ei leia. htcsense.com aitab telefoni positsioneerida ja kuvab telefoni ligikaudse asukoha internetikeskkonnas oleval kaardil. Heale telefonileidjale saad jätta telefoniekraanile oma teate ning telefoni lukustada. Lootes, et telefoni leidja on nii hea, et võtab sinuga ühendust ja toob telefoni tagasi. Nähes, et su telefon on jalad alla võtnud ja liigub omasoodu mooda maanteed linnast välja, siis saad viimasest hädas saata telefonile käsu oma mälu täiesti ära kustutada. Kõik sinu isiklikud andmed kaovad telefonist, et keegi võõras inimene neile mingilgi moel ligi ei pääseks.

Android marketi parimad rakendused tuuakse samuti HTCsense.com lehele välja. Pakkumaks viiteid kasutajatele huvitavamate ja kasulikemate rakenduse allalaadimiseks telefoni.

Samasung Galaxy TAB avalikuse ees

Halvasti hoitud saladus on tänasest avalikuse ees. Mõned kuud on internetis liikunud kuulujutud, et Samsung on välja tulemas suure 7´´ekraaniga mobiiltelefonilaadse asjandusega. Lekkisid udused pildid ja spekuleeriti spetsifikatsiooni üle. Täna tehti avalikuks ametlikud pildid ja spetsifikatsioon. Müügiks on valmis saanud Samasung Galaxy TAB nimeline asjandus.
 
Ta oleks nagu telefon. Hiiglaslik telefon. Samas telefoniks oleks teda juba natukene imelik kutsuda. Samsung ise ütleb, et seda tehnilist saavutust võiks kutsuda kui “smart media device”.

Kasutajaliides ehk see pilt, mida Galaxy TAB’i kasutaja aparaadis näeb on äravahetamiseni sarnane sellega, mida ta on harjunud nägema näiteks Samasung Galaxy S kätte võttes. Aparaadi tööd juhib Android FroYo 2.2 koodnime kandev mobiilseadmete operatsioonisüsteem. Sisuliselt nagu hiiglasliku ekraaniga Samsungi Android telefon. Samsung Galaxy S steroididel.
Esmalt on natukene harjumatu näpuvahel hoida 7 tollise ekraaniga telefoni. Samas selle 7 tolli peale on mahutatud päris omajagu pikseleid. Tavaliselt on 10.1 tollistel netbookidel ekraani resolutsiooniks 1024x600px (WSVGA). Samasung on sama palju pikseleid pannud 7 tollisele TFT ekraanile. Veebis surfates näed ekraanil sisuliselt sama palju infot, kui mahub netbooki ekraanile.

Kindlasti tekib kohe nii suure ekraani juures küsimus, et kaua küll see aku kestab? Selle kohta Samsungi lehel veel väga palju infot ei ole. Avalikustatud on vaid niipalju, et aku mahutavuseks on aparaadil 4000mAh ja ideaalis peaks jõudma sellega 7 tundi filme vaadata.
Muud asjad on tal enamvähem nagu muudel moodsatel telefonidel tänapäeval ikka.
Fotosilm on üllatuslikult natukene väikene. Samas telefonides kasutamiseks ei ole vist väga suurt vahet, kas on 3MPix või 5MPix resolutsiooniga piltide salvestamise võimalus.

Lisandunud on videokõne võimalus 3G võrgus. Teistel Android telefonidel siinmail seda millegipärast veel laialdaselt kasutada pole olnud võimalik.
Veebilehitseja on oma tuntud headuses see sama mis teistel Androididel ja eraldi on Samsungi poolt rõhutatud, et ta suudab kuvada kodulehti, mis on loodud Adobe Flashi kasutades. Vastandudes Apple iPad’i kasutajaskonnale, kus iPadi kasutajatel ei ole võimalik Flashis tehtud lehti vaadata.

Aplikatsioonidest on lisatud eBook reader, millega eRaamatuid lugeda ja ThinkFree Office Suite mis lubab üldtuntud teksti ja tabeltöötluse dokumente avada ja muuta.

Teiste seadmetega ühendub Samasung Galaxy TAB üle uue Bluetooth 3.0 ühenduse. Sees on WiFi a/b/g/n raadio ning DLNA tugi. Kui üle WiFi ei taha pilti telekasse saata, siis saab ka RCA juhtmega. Galaxy TAB’il on iPod/iPhone sarnane konnektor aparaadi allosas. Lisavarustusena on saadaval analoog signaali saatev RCA kaabel Samsung TABi ja teleka vahele.

Mobiilne internet tuleb tänapäevamõistes moodsalt kiirelt. Kuni 7,2Mbit allalaadimiskiirust ja 5,76MBit/s üleslaadimist. Heade levitingimuste korral peaks veebis surfamine lausa lust olema.
 
Natukene olen ikkagi segaduses. Väga hästi ei suuda veel välja mõleda, mis põhjustel peaks sellise seadme omale soetama? Helistada temaga saab, aga telefoniks on ta liialt suur ja raske. Kaalub 380 grammi. Handsfree peab alati kaasas olema. Püksitaskusse ei mahu ja pintsaku põuetaskus ligi 400 grammi kanda oleks ka päris harjumatu. Sisuliselt kõige selle samaga, mida teeb Galaxy TAB, saab hakkama ka oluliselt taskupärasem Galaxy S. Hästi veel ei kujuta ette seda igapäevast elukorraldust, kus Galaxy TAB oleks peamine kaasaskantav kommunikatsioonivahend. . Hetkel veel tundub sülearvuti ja Galaxy S igapäevaselt harjumuspärasem lahendus. Kui sülearvuti suurt klaviatuuri pole tarvis, siis 4 tollise Galaxy S’iga saab hädapärast veebis käidud, kirjad loetud, muusika kuulatud ja vajadusel kasvõi filmid vaadatud. Kuhu ma selle Galaxy TAB’i veel positsioneerima peaksin?

Rohkema info saamiseks vaata Samasung Galaxy TAB’i kodulehte.

Runkeeper

Androidi ja iPhone kasutajatele ülilihtne programm, mis võimaldab jooksu, suusa või rattatreeningud telefonis salvestada ning veebikeskkonda üles laadida. Hilisemaks andmete analüüsiks ja teistega jagamiseks.

Silma jäi ta mulle mõni aeg tagasi kuskilt “start-up” ettevõtmiste konkursilt. Runkeeperi on käima pannud energiline seltskond ja nad on praeguse valmis lahenduseni jõudnud vähem kui kahe aastaga. Turundus on hea ja viimasel ajal üha enam pärjatakse neid kõiksugu mobiiliaplikatsioonide konkursidel Fitness aplikatsioonide kategoorias parimate hulka.

Lihtsuses peitub teatav võlu. Olen Runkeeperit nüüdseks kaks nädalat igapäevaselt kasutanud. Viskan ta hommikul sportlikust huvist telefonis tööle ja jalutan vaikselt kontori poole. 
  
Telefon salvestab läbitud teekonna ja Runkeeperi veebilehel on rajakaart ning ajalugu treeningutest. Hiljem on ajaloo põhjal juba võimalik hakata väikest statistikat tegema ning seda kõike graafikutele kuvada. Kuna GPS mõõdab ka läbitud vahemaad, siis nii jooksu ajal, kui ka hiljem veebis on võimalik näha keskmist aega, mis on kulunud iga kilomeetri läbimiseks.
  
Mis teda teistest samalaadsetest programmidest lisaks lihtsusele eristab on pisiasi, mis mõjutab vaid Polari pulsimõõtjate kasutajaid. Runkeeper võimaldab Polari kellast võtta *.HRM faili koos südamelöökide infoga ning kuvada see Runkeeperi kaardile. Veebilehel on kaart, mis on loodud telefoni GPS’ist ning kellaaja järgi on sinna kaardile lisatud südamelöögi info. Kasutajal on võimalik liikuda kaardil mööda jooksurada ning alloleval graafikul näha, millisel rajaosal tal pulss kõige kõrgemaks tõusis. Ei ole väga palju mobiiliaplikatsiooniga seotud veebi treeningpäevikuid kohanud, mis võimaldaksid Polari *.HRM faile importida.

Kogu see info on võimalik soovi korral kasvõi automaatselt Facebooki või Twitteri seinale saata.
Sotsiaalsest aspektist veel niipalju, et on võimalik luua “StreetTeam” nimelisi rühmitusi, ehk tuttavate gruppe, kelle treeningute kohta näed ka sina infot. Seeläbi saab organiseerida väikesi omavahelisi võistlusi. Kes nädalast kõige pikema maa läbib vms.

Soovi korral aitab Runkeeper üle leida su tuttavad kas Facebooki või Gmaili kontaktide seast. Hea lihtne viis oma tuttavad teiste kasutajate seast üles leida. Kui sa oled oma kasutajaprofiilis ära määranud oma asukoha, siis näidatakse sulle ka teisi Runkeeperi kasutajaid, kes samas piirkonnas treenivad.

Runkeeper on tasuta allalaadimiseks Android Marketist või iPhone kasutajatele Apple AppStorest. Täna oli ta Android Marketis suisa Featured App kategoorias kõige esimene.

Kus raha on?

Nipp on selles, et nad on osad statistilised graafikud ära keelanud ja ütlevad, et kõiksuguste uhkete graafikute joonistamiseks peaksid sa liituma RunKeeper Elite paketiga.
Lisaks graafikutele saab tasulises versioonis veel juurde võimaluse oma seiklusspordi rada telefonist reaalajas internetis kuvada. Kodused saavad arvuti vahendusel jälgida, kaugel sa parasjagu orienteerumisrajal asud.

Jällegi üks väikene ja hästi lihtne programm Android telefonidele, mis tervisesportlaste jaoks hommikujookse ja mobiiltelefoni kasutamist igapäevaselt ehk natukene huvitavamaks muudab.

Viide: Runkeeper.com

smashr

Nädalavahetusel said ärksamad (tarkvara)arendajad Tartus kokku ja võtsid nõuks 48 tunniga kiirelt mõni asjalik rakendus valmis kirjutada. Ettevõtmise nimeks Garage48.

Garage48 on üritus julgetele ja aktiivsetele inimestele, kes soovivad end proovile panna ja ühe nädalavahetusega käivitada mõne vahva startup toote või teenuse. Me soovime näidata, et julge pealehakkamise ja tubli meeskonnaga on võimalik lühikese ajaga luua töötavaid ärisid.

Seekord saadi Tartus 48 tunniga valmis 17 erinevat projekti. Mobiilivaldkonnas või otseselt mobiilidega seotud algatusi oli 3.

GoSpot.it – Asukohapõhine teenus, mis võimaldab telefoni vahendusel ära märkida huvitavamaid objekte. Hetkel tavakasutajale on valmis vaid gospot.it koduleht, kust küll kahjuks teenuse kohta rohkemat infot eriti ei leia. Arendajad on Garage48 lehele kirjutanud oma toote kohta, et tegemist on

”A location-based service on mobile which allows you to spot and track interesting objects and persons at your location. Crowd-sourced and open platform for any kind of alert service - lost keys, beautiful girl, police-alert etc.”

Väga ei oska lühidalt kirjeldatud ideest veel vaimustuda, sest analoogseid asju on maailmas juba n+1 tehtud.

Doodle Roulette - A revolution in doodle games! Lihtne mäng mobiiltelefonidele, millesarnaseid on samuti juba varem tohututes kogustes valmis tehtud. Arendajad lubavad revolutsiooni, aga eks me mõne kuu pärast näeme, kuidas neil on läinud. Hetkel saab kodulehelt veel vaid näha ekraanipilte mängu kasutajaliidesest.

Smashr - Android App for separating men from mice! Providing a fun way to test yourself and your phone. How far are you willing to take it?

Smashr’i poisid on valmis saanud millegi käegakatsutavaga. Tänu sellele on neil võimalus kõva meediakära teha ja oma aplikatsiooni promoda. Täna õhtul on nad kuuldavasti Ringvaate saates oma eduloost rääkimas.
 
Nad tegid valmis aplikatsiooni Android telefonidele, mis tõenäoliselt kasutab telefoni “G-sensorit/kiirendusandurit/Accelerometer”, et mõõta telefoni liikumise kiirendust. Mängu idee on selles, et kõige parema tulemuse saamiseks peaksid sa telefoni täie jõuga vastu maad virutama. Mida suurema hooga sa telefoni põranda poole saadad, seda parem. Kui sa oled väga hea tulemuse saanud ja imekombel on telefon veel terveks jäänud, siis on võimalik oma tulemus saata smashr.net veebilehele, kus on edetabel kõige edukamatest telefonipurustajatest.

Oma kodulehel nad muidugi ütlevad, et smashr’i mobiiliprogramm ei ole tehtud telefonide purustamiseks vaid pigem enese proovilepanekuks, et näha kui suure hoo sa suudad telefonile sisse anda ja siis selle hoo kiirelt maha pidurdada.

Selleks, et proovida natukenegi aru saada, mis see smashr endast kujutab või miks seda peaks keegi kasutama, installisin ta telefoni. Android marketis on ta saadaval. Otsi märksõna “smashr”.

Programmi käivitades sisestad oma nime. Valid pinna, mille vastu plaanid telefoni purustada ning GO!

Olin paras memmekas. Telefon ühes käes seda vastu teist kätt põrutades just väga head tulemust ei saanud. Paar korda proovisin, aga ma ei olnud päris kindel, kas ma seda tulemust väga suureks ikkagi ajada tahaksin. Samas see ongi see koht, mis peaks smashr’i hasartseks ja atraktiivseks tegema. Võistlus tekib nende vahel, kes suudavad telefoni kõige kõvemini kuskile vastu ära põrutada. Smashr’i kodulehel on edetabel neist, kes on telefonile kõige võimsama obaduse andnud.

Ma ei soovitaks selle kodumaise päritolu mobiiliprogrammi kasutamisega liialt ülemeelikuks muutuda.

Viide: smashr.net

Mitmes täna on?

Leia pildilt tänane kuupäev. Mõlemad pildid on tehtud täna enamvähem samal ajal. Vasakul Android operatsioonisüsteemi esileht ja paremal iPhone oma.  

Nädalapäevad tagasi läksin toidupoodi. Piimasaadusi ostes üldjuhul vaatan, mis on nende “Parim enne:” kuupäev. Vahel juhtub, et läheb meelest ära, mis kuupäev just täna peaks olema. Piimaleti juures pole seda ka kunagi kuskil kirjas. Käsi sirutub taskusse telefoni järgi.

Varem iPhone kasutades olin juba ära harjunud, et telefoni kalendri aplikatsiooni ikoon kuvab alati käesolevat suurelt päevanumbrit ja ülalt väikeselt päeva nimetust. Kiirelt nägi ära tänase kuupäev. Hea mugav.

Millegipärast ootasin ja lootsin, et Androidi tegijad on olnud sama nutikad, kui Apple disainerid. Eksisin. Nädalapäevad tagasi ajas see mind veel segadusse, sest reaalselt oli 15 kuupäev just möödunud. Võttis viivu kuniks ma omaette piimaleti ääres nuputasin ja arvutasin, et kas ja kuidas saab täna  15. kuupäev olla.  Telefoni ekraanil ju kalender näitas selgelt 15.  Hiljem taipasin, et Androidi tegijad näitavad kasutajatele sõltumata kuupäevast kalendi ikoonil alati numbrit 15.

Iseenesest pisikene detail kasutajaliidese disianis, kuid igapäevase telefonikasutamise juures suutsin jube iPhone sellise väikese mugavusega ära harjuda.

Samsung Galaxy S suudab muretult mängida HD 720p Divx filme

DivX tegi pressiteate, et nad on nüüd omal nahal üle kontrollinud, et kas Samsungi Galaxy S ikka jõuab täiesti muretult 720p HD formaadis filme mängida või mitte. Suutis. Anti välja ilus märk – Divx Certified.

Divx inimesed kinnitavad, et see aparaat jõuab ilusasti suuri DivX kodeeringus filme näidata. Turundajatel on midagi mida reklaamiplakatitel säravana välja tuua.

Viide: Samsung Galaxy S(TM) is World's First DivX HD(TM) Certified Android Mobile Phone

Miks ma sellest kirjutan on see, et ma mõni aega tagasi ise samtui üllatusin positiivselt. Kuu või rohkem aega tagasi kohtasin üht Samsung Galaxy S prototüüpi. Sellist, mis oli võtnud päris telefoni kuju, kuid mille tarkvara ei olnud veel päris see, millega ta praegu on müügil.

Teatavasti on Samsung Galaxy S’il suur 4 tolline AMOLED ekraan. Suurim, mida siinkandis Android telefonide seas hetkel müüakse. Ekraan ise oli juba muljetavaldav. Proovisin tookord isegi, kas ja kuidas telefon suudab suurt HD formaadis filmi näidata. Ta tegi seda täiesti muretult. Ei olnud varem kohanud, et ilma väikese kaasaaitamiseta telefonid sellega väga muretult hakkama oleksid saanud. Seega see Divx certification pressiteade ei olegi päris niisama “soe õhk”. Tõepõhi täitsa all ja ise omal nahal järgi proovitud.

Varasemalt on tarvis olnud videoklipid arvutis eraldi telefoni jaoks väiksemasse formaati ümber arvutada. See võtab üldjuhul nõrgemad arvutid päris võhmale. Pikemate filmide puhul võtab selline tegevus ka päris omajagu kaua aega.

Samasung Galaxy S on riistvaraliselt niipalju võimas, et sa saad tõsta suure 720p HD DivX formaadis filmi telefoni nagu mälupulgale ja vaatamiseks tuleb see lihtsalt käivitada. Pole palju taskutelefone maailmas, mis sellise asjaga muretult hakkama saaksid.

Hetkel vast ühk uhkemaid Android telefone mida meie poodidest osta saab.

Viide: Samsung Galaxy S

Kuidas Androidiga mobiilset internetti jagada

Vahel ma vaimustun väga lihtsatest asjadest. Lugu elust enesest. Üks hommik pani DHCP server käed puusa ja ütles, et võtab väikese puhkuse. CAT5 kaablist enam arvutile IP aadressi antud.

Ma ei oleks iial arvanud, et vana Windows XP all võiks ilma ühtegi hiireklõpsu tegemata mobiilse interneti ühenduse saada. Seda siis mobiiltelefoni vahendusel.

USB kaabli vahendusel interneti jagamine

Antud näide on kirjutatud HTC Legendi kasutuskogemuse põhjal.

Kui sul on Android telefon, siis pole tarvis mitte muud vähematki, kui panna telefonile USB juhe sappa ja ta arvutiga ühendada. Telefon viskab ekraanile väikese valiku. Võtad “Internet sharing – Share phone’s mobile network with PC”  ja telefonist saab arvuti jaoks justkui eraldi väline võrgukaart.

Internet ongi jälle arvutis olemas.

Ei mingit eraldi modemi programmi käivitamist, eraldi PIN koodi sisestamist ja “Connect” vajutamist arvutis, nagu eraldi välise 3G modemi kasutajad peavad tegema. Ei mingit “Nokia PC Suite” või mõne muu “Suite” käivitamist arvutis, et telefoni internetti aidata. HTC Legendis on kogu see “modemitarkvara” tarkus sees ning telefon saab sõnagi lausumata ise arvutile interneti pakkumisega muretult hakkama.
 
Mis veelgi parem. Kui ma olen selliselt läbi telefoni arvutiga internetti ühendatud, siis on samal ajal võimalik teha tavalisi mobiilikõnesid. Internetiliiklus ei saa samal ajaltehtud kõnedest kuidagimoodi häiritud. Kirjutan e-posti ja samal ajal saan endiselt telefoniga rääkida.

Pikemal kasutamisel jäi mulje nagu samal ajal oleks telefon veel lisaks interneti jagamisele ka oma aku täis laadinud. Peale mõnetunnist mobiilse interneti kasutamist märkasin, et ka telefoni aku indikaator oli rohelisemaks läinud, kui ta oli seda varem.

Interneti jagamine üle Wi-Fi

HTC Desire omanikud on natukene isegi veel priviligeeritumas seisuses. HTC Desire telefonist on võimalik teha ajutiselt Wi-Fi ruuter ning  kuni kaheksale arvutile üle Wi-Fi internetti jagada.

Peale HTC Desire viimast tarkvarauuendust uuele Android 2.2 FroYo versioonile, tekkis telefoni menüüsse uus võimalus nimega “Wi-Fi Hotspot”. See on koht, kus saab telefonile öelda, et võta ühe antenniga 3G mobiilne internet sisse ja pritsi teise (Wi-Fi)antenniga see Wi-Fi signaalina telefonist välja.

Lülitades “Wi-Fi Hotspot” funktsionaalsus telefonis sisse, tekib õhku kiirelt üks “HTC network” nimeline Wi-Fi võrk. Vaikimisi on mobiilne Wi-Fi leviala loodud WPA (TKIP) turvalisusega, kuid seda on võimalik käsitsi muuta. Telefonis on DHCP server, mis jagab IP aadressi ja järgmisel hetkel sa oledki 192.168.xx.xx alamvõrgus.

Jällegi üks lihtsatest ja mugavatest võimalustest, kuidas vajadusel telefoni vahendusel väiksemale seltskonnale juhtmevaba internetiühendus tekitada.