Kuna mul endal tööpinki ega töövahendeid ei ole, siis jälle jooks selga ja rattapoodi. Täpselt nii nagu nädal aega tagasi. Kumm maha, pöiapael maha, karbist uus kodar, jooks pukki ja rihtima. 
Põrutas jalgrattur talle risti ettesõitnud punase Volkwagen Golf GTI küljeuksest sisse. 
On tehtud justkui jalgrattatee, mis iga 50meetri tagant lõpeb kaheks meetriks ära ning siis algab kohe uuesti. Kõik sõidavad rõõmsalt rattaga ning alati, kui kuskilt kõrvalt mõni väiksem teejupp ristub rattateega, siis sealt väikse tee pealt tulijale peab seaduse järgi rattateel liikuv rattur või uisutaja teed andma. 
Täna oligi täpselt sama situatsioon. Jalgrattur sõitis rahulikult mööda rattateed ja kõrvalt põõsastega varjatud teeotsast tuli risti ette auto. Rattur andis endast kõik, et mitte end autosse kõrvalistmele sokutada. 
Jalgratturi seisukohast suhteliselt täbar olukord. Jalgrattatee on tee, kus võib jalgratastega sõita, aga sellegipoolest, kui sinna märkidega väikesed “augud” sisse lõigata võib anda autodele seaduse järgi õiguse ratturitele ette keerata. Mis mõtet seda rattateed on niiväga eraldi teha, kui koguaeg peab autodele teed andma? Miks väikeselt kõrvalteelt tulev autojuht ei võiks vaikselt tulla ja vaadata, et ta rattateel kellegile ette ei sõidaks? Niikuinii peab ta hetkeks seisatama, et peateel sõitvad autod mööda lasta. 
Hommikul rattaga tööle sõites riskis üks väikese autoga viisakas töölekiirustaja oma eluga, kui viisakusest mind üle sebra lasi. Tagant tuli suur dziip paksu mehega, kes parasjagu roolitaga lõpetas hommikueinet ning pidurite krigisedes jättis sebra ees peatunud auto numbrimärgi ja dziibi kängururaudade vahele mõnikümmend sentimeetrit vaba ruumi. Me oleme Mõmmiga väikest viisi rattaentusiastid. Mõmm on vingelt BMX’i sõitnud ja suviti rattapoes mehaanikuna leiba teeninud. Mulle meeldib lihtsalt rattaga sõita.
Tegime täna ühe vana ja omajagu retro ratta täiesti 5+ sõidukõlbulikuks.
Ratas oli teadmata arv aastaid üksikult seisnud. Kummid tühjad, pragunenud. “Veneaegsed” ventiilid, need mis on kummiga kaetud, olid murenenud ja purunenud. Viljandi Hawaii Express aitas hädapärast hädast välja. Nimelt ei ole tänapäeval enam poest neid Vene ventiile saada, vaid ideaalis tuleks uued sisekummid osta moodsamate ventiilidega. Hawaii remondimehe isiklikest varudest leidsime siiski vahendeid retro ventiilide parandamiseks. Kummid saime täis. 
Pedaalid oli natukene lääpa trööbatud. Need said ära vahetatud. Originaalis olid üldsegi üks pedaal ühte masti ja teine hoopis teistsugune. Mõmmi varudest said alla pandud überblingen tuliuued BMX’i laiad pedaalid. Kandepind linnas sõitmiseks on nüüd küll pedaalil maksimaalne. 
Piduritrossid olid täiesti kinni oksüdeerinud ja roostetanud. Trossikõrid said läbi pestud ning trossid puhastatud. Esimese piduri tross ja kõri said täiesti uued pandud. Mõlemad pidurilingid vahetatud. Originaalid pidurilingid olid jällegi millegipärast üks ühest ja teine teisest paarist. Mõlemad roostes ja korrudeerunud. Nüüd said pandud natukene stiili poolest mitte nii hästi sobivad, kuid siiski väga hästi töötavad tuliuued pidurilingid. 
Kuna kummid olid kaua tühjana seismisest ära kuivanud ja pragunenud siis sai neid spets kummihooldusvahendiga töödeldud ja puhastatud. Esialgu läksid puhtamaks ja pehmemaks küll.
Niipalju kui võimalik said kõik pinnad puhastatud ja läikima löödud.
Tulemuseks väga vinge 5+ linnaratas.
Koos töövahendite otsimise ja leidmisega kulus kogu putitamise peale aega ligi kolm tunda. See oli toredasti kulutatud aeg. Tulemusena tegin uhke tiiru ümber kvartali.
Esmapilgul nagu tavalised viisakad püksid millega kannataks isegi igapäevaselt tööl käia. 
Küll aga ei tea paljud kolleegid, et nendes pükstes võib end peita vinge jalgrattur.
Enamvähem kohe kui kell on saanud 17:30 hakkab nende pükste kandja nihelema ning käärib sääred üles. Korralikud igapäevapüksid saavad korralikeks igapäeva linnasõidu rattapüksteks. 
Muud vägapalju erilist polegi, kui see, et säärte sisekülgedele ning sisemiste taskute äärtesse on õmmeldud helkurid. Mitte, et meil liikluseeskirja järgi ei peaks jalgrattal olema helkurid küljes, kuid veel lisaks helkurid pükstel on abiks igaljuhul. 
Niikuinii rattasadulasse istudes on suveõhtutel kasulik sääred natukene üles käärida, et mitte pükse ketivahele unustada. Väga lähtne DIY (Do It Yourself) ehk isetegemise võimalus oma igapäevapüksid ja rattasõidud õhtuses linnas natukenegi kaasliiklejatele nähtavamaks teha.
EasySpinn - 30 või 45-minutiline üsnagi kerge koormusega trenn spinningurattaga tutvumiseks ning õige sõiduasendi ja –tehnika õppimiseks.
