teisipäev, 2. märts 2010

Kuidas mobiiltelefonid salaja internetis käivad

Ajakirjandusest käib vahepeal läbi uskumatuid lugusi. Lood elust enesest. Inimesed loevad ja imestavad. Nii mõnigi kodanik on tulnud küsima ja selgitust paluma, et kas ja kuidas kirjutatu saab võimalik olla?
Priit Tilk kinnitas, et tema telefon suutis internetti kasutada ka ajal, kui kaart oli telefonist eemaldatud. Foto: Terje Lepp
Priit Tilk kinnitas, et tema telefon suutis internetti kasutada ka ajal, kui kaart oli telefonist eemaldatud. Foto: Terje Lepp
Viide: EPL - Nutikad telefonid ronivad ise netti hiigelarvet tegema
Ma ei tea antud loo tausta või seda kuidas kirjeldatu täpselt juhtuda sai. Küll aga mõne sõnaga sellest, kuidas sellised asjad võivad juhtuda. Mõned näpunäited mida uue ja edeva mobiiltelefoni kasutamise juures ehk meeles pidada või üle vaadata.
Esmalt natukene taustateadmisi, kuidas laias laastus GSM mobiilsidevõrk toimib. Kuidas saavad kõned telefonist telefoni ja kuidas üle õhu tuleb internet mobiiltelefoni? Müstifikatsiooni valda kuuluvad need nähtused, mida selgitada ei suudeta. See, kuidas GSM mobiiltelefoni kõne- ja andmesidevõrku ühendub on vägagi selgitatav. Kui EPLi loo kangelane oleks kunagi huvi tundunud, kuidas kõned telefoni saavad ja miks on SIM kaarti tarvis, siis võib olla oleks ära jäänud valjuhäälsed väited, et sahtlis olev SIM kaart internetis käis.

Laias laastus ja lühidalt, kuidas mobiiltelefon internetti saab.

Telefonis on SIM (Subscriber Identity Module) kaart. Väike tükk plastikut, mida saab tõsta telefonist telefoni selliselt, et alati on sul selle tüki plastikuga igas telefonis sinu number/kontaktid/sõnumid ja teenusepakkujalt tellitud lisateenused. See on tükk plastikut, millega sind tuvastatakse mobiilsidevõrgus. Kui sa oma telefoni sisse lülitad, siis telefon ajab oma antennid huugama ja otsib õhust võrke, kuhu sinu SIM kaardiga on võimalik nö. “sisse logida”. SIM kaardil on kirjas, mis on SIM kaardi “koduvõrk” ja eelistatult sinna proovibki telefon ühenduda. Teisest küljes on sinu mobiilioperaatoril nimekiri klientidest, millised SIM kaardid on operaatori hingekirjas ning milliseid sideteenuseid kellele pakkuda.
Nüüd tuleb tiba keerulisem koht. Võrku sisselogimine. Vägagi detailirohke protseduur, kuid lihtsustatult lepitakse kiirelt kokku kasutatavas sideühenduse krüpteerimisvõtmes ning vaadatakse mobiilsidevõrgu keskjaamast järgi just sinule saadavad sideteenused. Kas välismaale helistamine on lubatud? Kas üldse helistamine on lubatud või on mõni piirang peale pandud? Peale edukat isikutuvastust ja tervituseks käte surumist on mobiilivõrgu keskseadmel info olemas, et sa oled võrku sisse loginud ja ta on valmis sulle sinupoolt valitud sideteenuseid osutama. Nüüdsest edaspidi mobiilivõrk teab, kuidas ja kuhu sulle telefoni kõnesid edasi saata, kui keegi parasjagu sinu numbrit otsustab valida.
Mobiiltelefoniga mobiilse interneti kasutamine on üks mobiilioperaatori poolt pakutavatest sideteenustest. Kui sa tahad telefoniga internetti minna, siis tuleb selleks kõigepealt läbi mitmete võrguseadmete ühendust võtta registriga, mis alati kontrollib kas üldse ja millistel tingimustel tohib sind mobiiltelefoniga internetti lubada. Telefoniga internetti minnes algatatakse soov üldjuhul alati telefoni poolt. Telefonist tuleb soov näiteks minna mõnele veebilehele. See soov käib järjekordselt läbi paljude võrguseadmete, mida ei ole mõtet siin üles lugega, ning ühest kaugest otsast lastakse su soov lendu interneti poole. Kui teenus internetis saab sinu soovi kätte ja võtab südameasjaks sellele vastata, siis internetimaailma ühest otsast tuleb vastus tagasi mobiilimaailma ja läbi õhu juhitakse see sinu telefoni ekraanile.
Nii see suhtlus käib. Keda huvitab, siis Google on paksult täis juttu sellest, millised kastid elavad mobiilimaailmas vaid selleks, et kasutajatele kiiret ja kvaliteetset sideteenust pakkuda.
Nüüd aga huvitavam osa.

Kuidas ja miks telefonid tahavad “salaja” internetti minna.

 imageVõtame näiteks ühe väga hea ja esmapilgul täiesti süütu väljanägemisega Nokia 5230 nö. nutitelefoni. Ideaalne puutetundliku ekraaniga suhteliselt odavas hinnaklassis tänapäevane mobiiltelefon. Kõik esmavajalik on tal olemas.
Esmakordsel käivitamisel ahvatletakse kasutajat kohe e-maili seadistama. Neid kodanike ei ole jäänud enam väga palju, kellel ei ole oma e-maili aadressi. Miks mitte e-maili lugeda telefonist, kui selline võimalus on nii mugavalt presenteeritud ja välja toodud.
Esiekraani alumises osas on kohe välja toodud neli ikooni, millest kolm tahavad peale vajutades kiirelt internetti minna.
image Minnes tagasi e-posti seadistamise juurde, siis tänapäeval isegi e-posti seadistamise viisard tahab minna internetti, et allalaadida e-posti konto seadeid. Sellest loomulikult alguses teavitatakse viisakalt kasutajat.
See vast ei ole probleem, sest üldjuhul iga  telefoniga e-posti kasutaja teab, et e-post tuleb telefoni üle mobiilse interneti ja ta on selle kuluga arvestanud.


image Küll aga, kui e-post on seadistatud, siis tasuks üle vaadata, mis tingimustel ja kui tihti uusi e-maile telefoni laetakse.
Kes on Kristjan Otsmanni ajajuhtimisega kokku puutunud, siis need kasutajad üldjuhul paaniliselt e-maile ei kontrolli. Piisab sellest, kui paar korda päevas võtta hetk, et saabunud teated üle vaadata ja otsustada, mida nendega ette võtta. Täpselt siis kui just sul on paras hetk e-postiga tegelemiseks.
Uued telefonid võimaldavad e-posti telefoniekraanile saatmist praktiliselt samaaegselt, kui see postkasti jõuab. Sellise mugavuse eest aga peab teatavat lõivu maksma. Telefon on pidevalt e-posti ootel ja hoiab andmesideühendust üleval. Ka aku kipub sellises režiimis kiiremini tühjenema.
Kes ei soovi välisriigis viibides e-mailide kontrollimise eest mitmekümneid kordi kallimat andmesidetasu maksta, siis tuleks vaadata, et “Sync while roaming” oleks määratud Off olekusse. Nutitelefon on niipalju tark, et ta saab aru, kui ta enam ei ole koduvõrgus ja seega keelab automaatse e-posti vastuvõtu.
E-post on vaid üks levinumaid valdkondi, mis moodsamates telefonides andmesidekasutust tekitab.
image Kasvava trendiga on ekraanil ümbriku märgist paremale jääv ikoon. Mobiiltelefonis olevad maakaardid ja navigatsioonivõimalused. Nokia 5230 on niipalju uhke telefon, et talle on sisseehitatud GPS seade. Ja mitte ainult lihtsalt GPS vastuvõtja, vaid ka AGPS tugi, millest lähemalt allpool.

imageReklaamlausena kõlab hästi, et navigeerimisvõimalus on tasuta. Tõepoolt seda ta ongi. Varem pidi maksma kallist raha selleks, et telefon juhendaks sind autoga sõites või jalutades, kuhu sihtkohta jõudmiseks pöörata.
Paljud aga ei teadvusta seda, et kaardirakenduse aluskaardid tuleb telefoni laadida. Kogu maailma maakaardid ei ole kõigil telefonidel kohe alguses telefoni laetud. Kui sa ei kasuta kaartide telefoni laadimiseks spets Nokia kaartide laadimise programmi, siis telefon laeb neid endasse jooksvalt. Kasutades selleks mobiilset internetti.
Paljud, kes sellest kuulevad on väga üllatunud. Miks sellest varem pole räägitud? Neile pole keegi sellest sõnagi kõssanud!?

image Alati tasuks läbi lugeda teated, mis telefon ekraanile kuvab. Nokia kaardiprogrammi esmasel käivitamisel tuleb teenuse kasutamise tingimustega nõustuda. Kui nüüd näpuga järge ajada, siis kaardirakenduse kasutustingimused ütlevad selgesõnaliselt, et kaardirakenduse kasutamine võib kaasa tuua suurte andmemahtude allalaadimist. Kaardiprogrammi ei saa ilma selle teavitusega nõustumiseta mitte kasutadagi. Iga kasutaja, kes seda programmi kasutab on telefonile öelnud, et ta on selliste tingimustega nõustunud ja aktsepteerib sellist käitumist.
Suhteliselt sarnane situatsioon võib juhtuda ka muude telefoni paigaldatud programmidega, mille kohta sa ei oska isegi arvata, et ta käib internetist andmeid alla laadimas. Jällegi tuleb kasutajana ise küllalt tähelepanelik olla ja lugeda läbi ekraanil olevad teatised, enne kui nendega nõustuda.

image Alati, kui Nokia telefonis mõni programm tahab esmakordselt internetti minna, siis vaikimisi telefon seda ka kasutaja käest küsib. Selleks, et kasutajat mitte üleliia igakord tülitada, on valikuse lisatud võimalus: “Nõustu ja määra valiku “Kasuta pöörduspunkti” seadeks “Automaatselt””. Mis tähendab sisuliselt seda, et kui sa nüüd selle allajoonitud teksti peal vajutad, siis sa nõustud sellega, et seda teksti sinu käest enam rohkem ei küsita ning sa oled andnud nõusoleku sellel programmil edaspidi ilma teavitamata internetti minna.

image Eriti kole on juhus, kui sa arvad, et sul on tasuta kaardiprogramm telefonis ning välismaale minnes navigatsioonivõimalus käepäraselt kaasas.  Ainult, et välismaa mobiilse interneti võrgus on kaartide allalaadimine ekstra kulukas. Nutikale telefonile omaselt saab muigi kaardiprogrammis endas peale panna hoiatuse, mis teatab, kui telefon on koduvõrgust mõnda välisvõrku liikunud.

image Osadesse telefonimudelitesse on eelpaigaldatud Google Maps nimeline programm. Sellega on internetikasutuse poolelt sarnane lugu nagu Nokia Mapsi puhul. Isegi veel natukene hullem. Google Mapsi tarbeks ei saa arvutist kaarte telefoni laadida. Google Maps tahab kaarte alati otse internetist võtta. Ikka selleks, et pakkuda alati kõige värskemaid ja täpsemaid materjale kasutamiseks. Ka Google Mapsi puhul nõustub kasutaja kasutustingimuste punktiga nr. 4.


image Varasemalt sai nimetatud suurtähtlühendit AGPS. A, nagu assisted. Abiseadeldis GPS koordinaatide kiiremaks leidmiseks. Iseenesest tänuväärt abiline. Teeb koordinaatide leidsmist oluliselt kiiremaks.


imageTeadma peaks siinjuures seda, et see A seal GPS lühendi ees tahab GPS’i abistamiseks läbi telefoni internetti minna. Vaikimisi on uutel telefonidel AGPS’i kasutamine lubatud. Käsitsi saab selle muidugi välja lülitada.

Eks selliseid pisiasju ole veelgi, mis vaikselt “salamisi” tahavad telefonist internetti minna. Tarkvarapood, tarkvarauuendused, ilmateade, fotodele geograafiliste koordinaatide lisamine jne.
Tuleb vaid ise tähelepanelik olla ja vaadata, et nutitelefon oma nutikusega sind üle ei kavaldaks. Piisab vaid korraks valvsuse kaotamisest ning süvenemata telefoniekraanil Jah või Nõustu vajutamisest ning internetis sa oledki. Mobiilse interneti kasutamine on tehtud vägagi lihtsaks. Mis iseenesest on hea. Hullem lugu oleks see, kui tahad hirmsasti telefoniga internetti minna ja see kuidagi õnnestuda ei taha.
iPhone kasutajad on kindlasti mobiilse interneti arvete üle “rõõmustanud”. Üks mugavamaid ja paremaid telefone, millega mobiilset internetti tarbida. Piisab vaid sellest, kui ilmateate või aktsiakursside ikoonile vajutada, kui juba tulevad värsked uuendused su telefoni. Rääkimata mugavast mobiilsest veebilehitsemisest.

image Selleks, et iTelefon välismaal salaja internetti ei läheks, on seadete menüüs suur nupp olemas. Kui see hoida OFF asendis, siis väljaspool koduvõrku mobiilset internetti ei puudutata.

imageKui on soov ka koduvõrgus mobiilse interneti teenust piirata, siis tasub seadetest ajutiselt ära muuta APN, ehk mobiilse interneti pöörduspunkt. Piisab, kui APN real oleva serveriaadressi esimene täht ära kustutada. Selle tulemusena satub telefon koos mobiilivõrguga natukene segadusse ning teatab, et sellise pöörduspunktiga ei ole võimalik ühendust saada. Analoogne nipp toimib sama loogikat järgides kõigi telefonidega, millel saab käsitsi pöörduspunkti nime muuta.

Viide: EPL - EMT laseb nutitelefonidel teha kliendile suuri arveid
Viide: Reporter -Kas nutitelefon suudab käia omaniku teadmata internetis?

5 kommentaari:

petskratt ütles ...

Ole nüüd. Keskmine kasutaja tegeleb sellistest nüanssidest arusaamisega? See peaks olema hea provaideri tootearenduse ja müügi teema luua user experience mis paneb nad rohkem kasutama ja mitte masenduma.

A ma olen seda rääkinud aastad, kuna ametlik liin arvab teisiti siis ilmselgelt mina eksin. (kui välja arvata kiirusepiiranguga pakettide teke, mis viitaks justnagu terve mõistuse kergele levikule)

Janno R ütles ...

Kas on ka vähegi aimu, mis tollel papil seda andmemahtu tekitas, L700? Ma pakun poolikut meiliseadistust või lahti jäetud veebibrauserit..

Marjaana ütles ...

Internetis käimise kohta ilmselt on võimalik selgitusi leida. Ja tõesti, kui ise hoolas olla, siis vast eriti ei juhtu.
Kuidas aga selgitada seda, kui välismaal olnud inimene e i helistanud mulle, kuid telefon tegi sedsa tema eest ning lisaks veel soovitas automaatsõnumiga "ootele jääda"??!! Seda võõrkeeles muidugi. Valeühendus? Kui oleksin ootele jäänud (mina ju ei maksa) siis milliseid arveid see inimene oleks kõne eest saanud...
Ja tõesta, et sa ei helistanud, kui sa e i l e ju helistasid samale numbrile.

Frozy ütles ...

Kas nokiale (N78 ja N900) on ka mingit lisa proge (või seade), et roamingus telefon netti minekut blokeeriks? Eestis olles on mul Tele2 mobiilne internet. Kui juhtubki lipsama netti siis lisakulutusi ei tekki.

Oliver ütles ...

Kõige lihtsam on APN valeks panna. Osadel telefonidel on menüüs eraldi valik, et roamingus olles alati hoiataks, kui telefon tahab netti minna või siis saab roamingus olles üldse menüüst netti mineku ära keelata. Sõltub telefonimudelist.