Viimase aja globaalne ikaldus võtab maad. Õnneks ma pole ainus. Ita oli ka koos minuga. Vähemalt hommikuste ärkamiste osas. Kella 7ks sai lubatud yles äraga ja ilusti kella 8ks kooli minna, kuid kell 11AM ärgates oli Ita esimene kes tuli piinlikusega tunnistama, et ta ei saand õigel ajal yles. No vähemalt ma polnud ainukene. Homme olen parem.
Tehnokratt Pets võimaldas meile Digitaalse pildi ja helitöötluse loengu raames kylastuse Riigi raadiosse, ehk siis raadiomajja. Esimest korda elus sattusin siis sinna. Kui ma eelnevalt olin ainult kunagise Mulgi Kuku stuudios käinud, siis nyyd olid riigi raadioga võrreldes mastaabid ikka kõvasti erinevad. Laulmisega seotud inimesed said kyll uhkusega ohates öelda, et nad on seal tunde ja päevi veetnud, kui ma kysisin, et kus see raadiomaja yldse asub. Raadiomaja kohalik Ai-Tii pealik, härra Vytautas Martinonis rääkis soomlaste suurepärasest raadio ja sisu toimetamise tarkvarast RadioMan 4, ning sellest, kuidas neil yldse see serverite ja raadiojaamade ning toimetuste ja stuudiote vaheline operatiivne suhtlus käib. Väga uhke systeem tundus paberi peal. 1.5Gb pidavat väidetavalt see kogus olema värsket infot mis igapäevaselt raadiomajja tekstina sisse voolab ja mis kõik vajab arhiveerimist, töötlemist ning struktureerimist yhtsesse toimetamise systeemi. Muljet avaldas ka selle nende sisu toimetamise softi kiirus. Kõik käis täpselt nii kiirelt kui klikkisid, et mingit meeletut otsimist tuhandete audio klippide seast ja asi töötas veel yle võrgu, mis kyll siis jooksis kohe eraldi kanali/kaabli peal vist. Väga friiki tunne oli viibida korraliku helisummutusega ruumis või no selles toas kus saateid salvestakse. Ei vähimatki ruumi kaja. Aga endiselt oli neil probleem kaasaskantavate diktofonidega ja sellega mis formaati diktofonid oma heli salvestavad. ER’i puhul eeldatakse siis mpeg laiendiga helifaile, mida on siis kohe ka poolikuna mugav lõigata ja jupitada sobivaks eetrilooks. Tänu meie riigi suurepärasele ja igati õiglasele autorikaitse seadusele ei ole lihtrahvale kättesaadav meile meeletult suur kultuuripärandi arhiiv mis on aastate jooksul kogunenud eesti raadio fonoteeki.
Õhtul nõmmele jalutama ja võimlema minnes oli yllatav esialgu kyll kuulda, hiljem ka näha, kuidas miski liibuvas dressis vene mees lasi tuledevalgel käimiskeppidega suht kiire kõnniga. Käimine hakkab vaikselt hoogu koguma. Mingi päev tuli teema veloclubbersite seas ka yles, et kes on käind ja kuida on ja et võiks kõik yheskoos käima minna nädalavahetusel. Ei tea, kuidagi natukene aeglane tundub minu jaoks, et seda yksinda harrastada. Mitmekesi poleks väga vigagi. Igatahes propageerin igati kepikäimist, kui igakylgselt kasulikku liikumisviisi. Keppide hind tundus hetkel veel natukene soolane kuidagi. MatkaSpordis pidavat teleskoop kepid about 500 krooni maksma, mis ei olegi nii väga vähe. Muidugi, kui peres on rohkem kõndijaid ja seda erineval ajal harrastatakse, siis on jällegi mugav teleskoop keppidel kepi pikkust muuta vastavalt kõndija pikkusele, ning transportida neid metsaäärde ka kindlasti mugavam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar