Terrorism

Kooli ei tõmmanud hommikul yldse. Hoopis rattaselga tõmbas. Ilm oli ilus ja kylm. Kuna mingi haige hobidesse investeerimise haigus on, siis käisin Nõmme Rattapoes ja proovisin omale rattakingasid osta. Fine, minu üllatuseks neil oligi 49EUR number kingasid pakkuda, mis kyll aga kahjuks mulle ikkagi liiga väikesed olid. No eriti ei pane enam imestama. Hädast aitas välja yllatuslikult hoopis VeloPlus. Sai päris mitmeid ja mitmeid erinevaid 48nr kingi proovitud, kuni siis ühed ka enamvähem sobisid nii pikkuselt kui laiuselt. Specialized Comp MTB sai siis kingaks valitud ning pedaaliks juurde Shimano PD-M515'd. Ise olin rahul, lootuses et vähemalt 5 aastat on nyyd selle murega hooletu ja kõik järgnevad kilomeetrid peaksid märgatavalt edulisemalt tulema. Õhtul sai Viljandi Draamateatris Ugala „Terrorism” ära vaadatud. Juba suvel olid Ugala ümbruses suured plakatid väljas, et Priit Võigemast on oma uue tykiga välja tulemas. Kuna pealkiri oli ka suhtkoht aktuaalne valitud, siis ei saand ju seda ka vaatamat jätta. Binokkel oli isegi kaasas. Tegelt lihtsalt tahtsin näha, kui innukalt näitlejad oma osa mängivad, sest lavapeale palja silmaga näojooni nägema eriti ei kipu. Huvitav oli tegelt jälgida just neid näitlejaid, kes hetkel tähelepanu keskpunktis ei olnud, vaid lavapeal ajutiselt millegi vähemtähtsaga tegelesid.
Võibolla olid mõtted liigapalju mujal, aga ei olnud suurem asi näitetykk. Ei midagi eriliselt uut, ei midagi mõttemapanevat, kui siis ainult mõningal määral äratundmisrõõmu. Meeletult palju oli koolilapsi seda etendust vaatama toodud. Lausa busside kaupa, kuigi tundus, et see etendus ei olnud jällegi päris põhikoolilastele mõeldud.