Kaks viimast päeva on non stop õppimise tähe all läinud. Hirmsasti on higistatud, vähe on magatud. AB admini arvestuse ees oli normaalne vars sees. Viis lehekülge valmistasin spikrit ette. Kella 3ni öösel tegin võõrast protokolli ümber. Teisena läksin suure ohkega arvestusetulle. 10 minutit. Mitte ühtegi asja ei küsitud. Öeldi vaid et arvestatud. Õppejõud luges koduse töö protokolli rida realt läbi ja sellega meie koosviibine piirduski. See kes enne mind käis, sellega ikka päris pikalt vesteldi ja kysiti et miks ikka nii või naa on mingit ylesannet lahendatud. Ühesõnaga läks seekord õnneks. Nüüd veel nädala lõpuni iga päev üks arvestus. Ja siis jääb peale seda veel 2 eksamit mis lükkuvad uude aastasse.
Pildi ja helitöötluse videoga ei taha kuidagi edeneda. Pool aastat ligi olen nuputanud mida teha. Täna on viimane päev ja ma olen suutnud 3.8 sekundit animatsiooni teha. Masendav. Aga hommikuni on veel aega. Midagi head selles kyll tulemas ei ole, aga noh, saaks vähemalt ainepunktidki kätte.
Need koerad kes ükspäev ründasid, ei olegi hulkuvad koerad. Nad elavad seal lähedal ja pääsevad värava alt välja. Täna ründasid jälle. Tänu sellele olin sunnitud ülevalt nõmmelt mööda suure tee äärt tagasi tulema. Päris fun on öösel kell pool 12 jooksmast tulla. Väljas on normaalselt chill, autod ei tüüta, inimesed ei tuierda kõnniteedel. Hea vaikne on. Kupi lõhna oli õues. Sjuuke sügisene vahipostil olemise õhk oli. Märg ja tuuline.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar