Minu akna all on muruplats kahe puu ja ühe põõsaga, umbes 20x20 m. Talvel on külm ja aeg-ajalt sajab värsket lund. Aga kui lumi sulab, on seal “miiniväli” – koerasita hunnikutega iga 10 cm tagant. Tänan väetamast, aga see ei ole peenar.
Käisin jooksmas enne just oma õismäe jooksuringil. Lootuses, et hea kare asfalt on täna parem kui nõmme lögane metsarada. Krdi nagu miiniväljal oleks jooksnud. Õismäe = kohalik Kosovo. No tegelt ka, iga jumala kahe meetri taga on sjuuksed mahedad koerajunnid igalpool kõnniteede peal. Oleks siis veel et mingite normaalsete koerte junnid. Aga need väiksed värdjad vanamutid oma täissöödetud väikeste värdjate krantsidega tuterdavad mööda kõige parema katte ja valgustusega kõnni/jooksu radasid ja cituvad kohe keset teed ja niimoodi kohe mitu korda päevas. Iga jumala päev. Ja mitu korda nad enda järelt koristavad. Ma kahtlen et nad seda yldse kunagi teinud on. Mingi tänavapuhastus trakor peaks õhtuti seda citta sealt kokku lykkama, et normaalselt liikuda saaks. Kui nyyd mõelda, mitu vastikut vene vanamutti elab nendes õismäe haisvates tornmajades (mis vist haisevad tänu sellele, et osad ei viici oma koera või kassiga yldse väljas käia ja nad niisama koridori lasevad või siis hulkuvatele loomadele keldrisse syya viivad) (meenus lugu sellest kuida ma suvel mingid kassipojad keldrist välja päästsin) ühesõnaga palju neid koerasid seal elab, mitu korda nad päevas väljas kakal käivad ja kui see nyyd kokku arvutada, siis tuleb vist päris aukartust äratav number neid koerakakajunne mis sooja ilmaga välja sulavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar