Millega tegelevad hulkuvad koerad?

Well, well, koerad on võtnud mingi vandenõu minu vastu. Eile õhtul oli juba päris kriitiline situatsioon. Tulin õhtul ülevalt nõmmelt mööda seda alt poolt vaadates vasakpoolset treppi alla (mitte see mis Glehni lossi kõralt tuleb) ja juba levalt vaatasin et mingid kaks hulkuvat (siis ma veel ei teadnud et hulkuvat) koera passisid trepi alumistel astetel. Ma muidugi rõõmsalt kolistasin trepist allapoole, kuni koerad arvasid et ma ei peaks neile enam lähemale minema kui 5 meetrit. Ühtegi koeraomaniku näoga inimest ei paistnud ka läheduses olema, rääkimata yldse mõnest inimesest. Koerad ise olid mingist Saksa lambakoera-baltijaama segust tehtud. Hambad irevil ja muudkui urisesid ja haukusid läbisegi. Sjuuke tunne oli et nad olid oma väikese aruga selle trepi vist oma kontrolli alla võtnud ja mind enam ei edasi ega tagasi ei tahtnud lasta, sest nii kui ma ennast natuke liigutasin, proovisid nad kohe jälle paar sammu lähemale mulle tulla. Maast polnud ka midagi võtta, mis neid võibolla vähe eemale ajaks, aga samas kui neid millegiga visata, siis see oleks olnud rynnak minu poolt ja nad raiped oleks veel rohkem ryndama hakanud. Seal ma siis seisin ja passisin, lootuses, et äkki nad kaotavad huvi mu vastu aga mitte ei tahtnud nende huvi raugeda. Päris krdi lootusetu seis oli. Oleks siis et oleks omanikuga koer olnud, siis oleks saand vähemalt omaniku käest kohtus hammustuse välja nõuda aga no mida sa suvalisest hulkuvalt koeralt nõuad, kui see hambad kätte lööb. Mingil hetkel nad siis ikka lõpuks hakkasid vähe huvi kaotama ja läksid vahe eemale. Muigugi peale minu mõningat sammu trepist allapoole olid nad kohe tagasi mõne meetri kaugusel ja tegid nägu nagu tahaks kohe kallale tulla kui veel mõne liigutuse teen. No ja nii ma seal siis nipitasin ja kylmetasin ja võitlesin nende hulkuvate koertega, kuni ma lõpuks minema sain sealt vaikselt. Mõnikümmend meetrit eemal kohtasin veel ühte teist vanemat meesterahvast õhtust tervisejooksu tegemas. Soovitasin tal ka vähe ettevaatlik olla, et hulkuvad koerad on sealkandis liikvel ja mitte yldsegi sõbralikud. Ta soovitas mul teinekord gaasi kaasa võtta. Suvel juba mõtlesin selle peale, et rattaga trenni tehes olid tihtilugu mingid suvalised koerad kuskil kylavaheteel hambaidpidi tagarattas. Aga ei viici ju seda gaasi pidevalt kaasas kanda, kui seda aind korra või kaks aastas vaja läheks.