Pivarootsi mõis

Pivarootsi mõis: "Pivarootsi mõis - kauni looduse ning rõõmustava linnulauluga toob mõtetesse rahu ning vaikuse ja sõõrmetesse mõnusa soolase tuuleõhu."

Tlnast Viljandisse sõit venis 380km pikkuseks. Eesmärgiks oli Haapsalus hommikupoolikul natuke haigeid arvuteid nokitseda ja seejärel aastavahetuse koht oma silmaga yle vaadata ning siis mööda lääne-eestit sõites õhtuks viljandisse synnipäevale jõuda. Pivarootsi jõudmine õnneks raskusi eriti ei valmistanud. Sildid teede ääres näitasid kenasti kuhu minna ja sellist halba ja mitte väga hea meelega sõidetavat teed olid kõigest 10km ning sedagi metsavahel ja looduskaitse alal. Koht ise tekitas esimese veerandsekundi emotsioonina negatiivse tunde. Bastardid - oli esimene mõte. Kodulehel on kõik pildid majast tehtud mere poolt, nii et teisel pool maja asuvad laudad, tallihooned ja muu läbu näha ei jääks. Natuke nagu Vana-Võitu oleks sattunud. Vanad mõisa aidad paar tykki ja kõrval siis kolhoosi ajast ehitatud hobusetallid, valgest tellisest ja sellest katusest, mille nimi mul praegu meelde ei tule. See laineline plaat. Kui lõkkesse visata, siis teeb pauku.
Üks see nö. mõisa abihoone ehk teenijatemaja ehk kunagi kolhoosi ajal mingi suvaline ait on nyyd siis uute omanike käes umber konverteeritud soodsalt millegi turismitalu või kodumajutuse sarnaseks. Perenaise jutu järgi tulevat sinna ökotalu. Ühesõnaga asi jättis natukene pooliku ja stagnaaegse lohakalt ja odavalt ehitatud hoone mulje. Kipsi oli ohtralt viimistluses kasutatud ja ääred lihvimata ning värvimata jäetud. Lampe polnud seinadel, vaid juhtmed rippusid välja. Aastavahetusel lubas perenaine põrandalambi panna teisele korrusele, et seal natukenegi valgust oleks. Selline uue ja vana kombineerimine polnud nagu interjööris eriti hästi välja tulnud või tundus lihtsalt, et pole raha olnud teha sellist asja nagu on tahetud. Maja köetakse kahe + sauna ahjuga, mille korstnad vist peaks siis ylemise korruse tubadele ka sooja andma. Üleval oli yks eraldi ahi ka, mis sai koridorist kytta. Kohati mugav. Ei pea puid päris tuppa tassima. Toad olid suured. Suuremad kui ma arvatagi oskasin. Enamus kõik olid 2 inimese toad, ja kõik isenägu, mis oli muidugi positiivne. See yks, mis oli tuba neljale inimesele, jättis kuidagi eriti avara mulje. Voodid ja mööbel muidugi tundusid olema aastaid 20 tagasi soetatud. Muidugi hetkel enam nägu väga täpselt ei mäletagi mis seal tubades kõik oli ja milline välja nägi. Esimese korruse saun oli eurokas nagu ikka. Üks duzz ja veeboiler 200 liitri veega. Seda ma kyll unustasin kysida, kui kaua läheb boileril aega, et 200 liitrit vett jällegi soojaks ajada. Maja kytmise koha pealt ei julenud perenaine ka midagi vastata. Eelnevalt tuleb maja päev otse enne soojaks kytta ja siis teoorias ta peaks soe seisma, aga mind lohutati et puud asuvad kõrvalolevas tallis ja nendel vist eriti limiiti ei ole. Ühesõnaga kylm ei tohiks hakata. Põrandasoojust ainult ei olnud kuskil, nii et sinna minnes tuleks oma toajalanõud kaasa võtta. Esimesel korrusel asuski siis sjuuke suur ruum, koos kaminaga ja köögiga, saun ja WC. Kaks kahest tuba ka. Kaminaga suur tuba oli selles suhtes natukene pettumus, et maja vaatamise hetkel oli seal ainult pikk puust laud ja mõlemalpool lauda kaks pikka puust pinki. Ei mingeid diivaneid või muid mugavaid vedelemise aksessuaare. Ma väga ei usu, et ma väga viiciks 2 päeva sirge seljaga lauataga istuda. Seda enam kui need kahesed toad on kõik nii suured ja suht mugavad, siis võib tekkida situatsioon, kus keegi ei viici oma tubadest välja tullagi, kuna pole sellist mugavat yhiselt koos olemise kohta, nii nagu oli meil yks aastavahetus otepää majas, kus kõigil oli all toas hea ja mugav koos olla. Köök oli ka natuke kaheldava väärtusega selles suhtes, et kole väikseks oli ta ehitatud, kohe nii kitsaks, et kaks inimest eriti korraga toimetama ei mahu. Kylmkapp selleest oli parajalt suur, nii et kaheks päevaks 15 inimese toidu mahutamisega ei tohiks väga probleeme tulla. Ma loodan vähemalt, kuigi ega ma sinna kylmkappi sisse ei vaadanud, kas seal sygavkylm ka oli. Need on kõik sellised pisiasjad mis kohe meelde ei tulnud ja hiljem äraminnes autosse istudes alles meenuvad, et oleks võind seda ja seda vaadata. Seal samas mõnisada meetrit eemal oli miski suht lahe tuulik, mis oli natuke nagu euroks tehtud. Nägi kyll päris uhke välja.

Ja siis selle loo kirjutamise lõpus ytles browser et session is expired ja ime ennast ise. Loo moraal, et ära kirjuta yhtegi lugu otse internetti. Internett võib vahepeal ära kaduda, koos sinu tekstiga.