pühapäev, 16. jaanuar 2005

Rent - Rock muusikal

Tulin just. Vaatamast Rent - Rock muusikali, klubist Hollywood. Teiste arvustusi ei tohiks lugeda ega kuulata. Loob liigselt eelarvamusi. Ma just lugesin. Panin googlisse "RENT Koit Toome" ja hakkasin lugema. Kui muidugi ise midagi muusikalidest ja Broadway hittidest midagi ei tea, siis polnud väga vigagi, aga kriitikud ja muidu targutajad väidavad et asi oli ikka liigselt lõigutud ja nuditud, et õige Broadway RENT'i välja ei andnud. Ma polnud ammu aega juba Koitu ja Maarjat nii lähedalt näinud kui täna. See mulle meeldis. Polegi vist enne niimoodi kuskil etendusel käinud, kus saal on nii väikene, et mõnekümnele inimesele mõnda tükki mängitakse. Sai näitlejatele silma vaadata. Friiki, aga päris huvitav. Viimane kord kui linnahallis käisin, siis pidin Anu Saagimit binokkliga mööda lava taga ajama. Täna vaatasin oma silmaga ära, et Maarjal on kaks sünnimärki seljapeal.
Kaks meest suudlesid ka korduvalt otse mu silme all. No nii nagu ikka korralikult suudeldaks, mitte nii nagu telekas või kuskil kaugel lavapeal. Maarja ja Jaanika musitamine polnud pooltki nii ehtne, kuigi eelnevalt olevat meedias märgatavalt rohkem kajastamist leidnud. Üldse oli kuidagi noortepäraselt pede üritus. Nokuga naine lavapeal ja omavahel musitavad mehed ja pealtvaatajate seas oli ka väga nunnusid noormeestepaare vaatamas.
Inimeste piinamisena oli vist välja mõeldud, et kolmas ja neljas rida pidi metallist baari pukkide otsas istuma, et üle kahe esimese rea peade näha. Kui just igapäev seljalihaseid ei treenid, siis tund ja 53 minutit ilma seljatoeta istuda on kyll suhteliselt raske. Mitte et mul midagi häda oleks olnud, aga Kaia väänles kyll päris usinalt baaripuki otsas. Kuna need metallist olid, siis oli nende peal ka tänu väikesele hõõrdetegurile väga keeruline püsida. Järgmine kord tahaks midagi sellist vaatama minna, kus Live orkester ka kohal oleks, nagu selles Saagimiga muusikalis "Hull sinu Järele". Friiki, aga mulle meeldib orkestri tööd jälgida. Ja võibolla ma kujutan seda endale ette, aga heli on ka kohe hoopis teine kui laiv esitus kohal on. Kokkuvõttes tekis nagu päris positiivne mulje kogu asjast. Või noh, eilse homemade kodukino Harry Potteriga ei anna võrreldagi. Kuigi neis vist polegi midagi võrrelda. Nüüd läheks kasvõi sportlikust huvist originaal RENT'i vaatama, või st vaataks ära kui oleks võimalust. A, ja ajaloo huvides ära märkimiseks, kogu etendus oli inglise keeles ja natukene häiriv oli eesti näitlejate aktsent. Mina veel nii kõva mees ei ole, et kogu jutust ilma tõlketa aru saada. Subtiitrid olid kyll olemas, aga nii kõrgel lava kohal, et oli kaks võimalust, kas lugeda subtiitreid või vaadata etendust. Esimene variant oli suht keeruline ja mõtetu. Pool lava peal toimuvast jäi nägemata.
Lavastaja oli päris änks mees. Georg Malvius. Võttis kõik külalised vastu, juhatas ilusasti istekohtadele ja ajas niisama muhedat juttu inimestega enne etendust. Muidugi siis ka vaheajal ja peale etendust. Etendust jälgis ise ka taga seinaääres püsti seistes. Mingi osa kogu etenduse ajast ma vist vahtisingi ringi, mida helitehnikud ja valgustaja teeb ja kuidas lavastaja etendust vaatab ja mis näod inimestel peas on etendust vaadates. Mitte et mul hirmus igav oleks olnud.

Kommentaare ei ole: