laupäev, 26. märts 2005

Mul on kummikus auk

... auk on sees noh. Ise on tulnud talvega. Hiiri meil ei ole. Pragunenud on hoopis vist, sest tegelikult auku palja silmaga näha ei ole. Aga vesi tuleb kuskilt sisse. Minu ALPI täisnahk käsitöö saabastel oli täna hea päev. Said mudas ja koera kakas mütata.

Ma ei saanud istuda. Ma lihtalt pidin ennast liikumises hoidma. Pesin autot. Pool vahatasin ära. Nalja pärast pool, et pärast oleks näha kas tegelikult ka vahatamisest midagi kasu on.

Just tulin muidu tartust. Kultuuriprogramm oli tihe. Kohalik teater mängis Sheikspiiri. Teatri klientuur oli uudselt kahelepoole lava paigutatud etendust kaema. Mingi osa istus traditsioonilisel istumise kohtadel ja mingid natukene teised natukene teistel ebaraditsioonilistel kohtadel ehk siis lava peal selleks ettenähtud tribüünil. Näitlejad mängisid korraga mõlemale poole publikult. Noh, mis teha kui saalitäis rahvast etendusetyki kulusid kanda ei jõua. Vägisi tuleb osad lavale istuma panna. Seinaääres olid isegi klapptoolid. 4 tükki. Mina istusin üldse kõige ukse pool. Näitlejad käisid tihtilugu sellest uksest lavale ja lavalt ära.

Eile jõin Bacardi musta rummi parasjagu palju. Rohkem oleks liiale läinud. Politsei tuli ja pani igaks juhuks nimed kirja. Koju tulin poole liitrise kruusiga. Tutimütsilas oli kõik endiselt omal kohal nii nagu peab. Maailmapärand säilib. Aga siiski on sõpru vahel üle pika aja päris armas näha.

Ja siis mul on veel ühte pukki ka vaja. Teoreetisliselt on kõik olemas peale selle konstruktsiooni mis suudaks 12-13 kilo üleval hoida vertikaal torupidi seda kinni hoides. Eelduseks on see, et sellesse kinnitusse peab olema võimalikult lihtne seda toru vahele panna, mida siis kinni hoidma hakatakse.

Mis sest et on laupäeva õhtu, aga ma pole senini veel mune värvind. Traditsioonid ei kesta, kui viina juua ei saa. Jaanipäev ja Aastavahetus on kõigile traditsioonidele eeskujuks.


Kommentaare ei ole: