esmaspäev, 18. aprill 2005

Kreissaemees

Tagantpoolt ettepoole. Ehk siis kuidas saab nohu nina sisse?
Kõik on tegelikult vist ikka tasakaalus. Sellesmõttes, et kui teha talvepuid kevadel sooja ilmaga, et talev külma ilmaga sooja saada, siis ega vist muudmoodi ei vea välja kui ise ka puid tehes külmetada sooja ilmaga, sest talvel peab ju nendest puudest sooja saama. Ehk siis need puud mis annavad talvel sooja, et mitte külemtuda ja nohusse jääda, teevad seda just minu kevadisse puude tegmise külmetamise ja nohususe arvelt. Ega siis nohu ei saa taevasse jääda. Tuleb ta siis kevadel puid tehes, või kui kevadel puid ei tee, siis tuleb ta talvel kui parasjagu pole puid ahju pandud, sest kevadel ei saanud ju neid tehtud.
Ühesõnaga ma ei tea mitme aasta talvepuud me eile Rihoga ära saagisime aga väidetavalt oli neid 12 koormat palke. Selliseid 160cm pikkasid. või ma ei teagi mis see standard mõõt on palkidel, sest ahju lähevad 70cm halud lõpuks. Pregu oligi siis paras aeg talvel metsast välja veetud palgid esimese soojaga pooleks saagida, juppideks lõhkuda ja suveks riita kuvama panna, et sügisel nad kuuri alla vedada ning talvel tuppa, et mitte külmaga nohusse jääda. Ei olnud just mitte kõige kergemate killast töö. Niipalju füüsilist tööd polegi ma ei tea mis ajast tehtud. Kartulavõtmine on selle kõrval päris titekas.
Kaitsevahendid on ikkagi kõige tähtsamad. Ma ei kujutaks ettegi kui ma peaks puid saagima ilma kõrvaklappide ja kaitseprillideta. Väga paljud siiamaani vist teevad seda. Kreisi. Mul oli igaksjuhuks kiiver ka peas. Sisse oli kirjutatud et kaitseb kergete löökide eest ja pesta sooja seebiveega vajadusel.

Kommentaare ei ole: