Juhanus

Tore oli selle aasta jaanipäeva õhtu. Sama tore kui eelminegi aasta või isegi toredam. Kokku oli tulnud põhituumik kes koguaeg koos on olnud. Ootan huviga juba järgmist jaani, et näha mis aastaga jällegi uut on. Inimesed kellega mõned aastat tagasi igapäev sai koos oldud on nüüdseks kõik mööda ilma laiali. Igaüks oma ala peal. Õnneks ei olnud liigselt nostalgitsemist, kuid ei olnud ka väga palju selle kohta juttu mis vahepeal toimunud on. Liiga suured lüngad on justkui sisse jäänud omavahelises suhtluses, et ühe õhtuga neid tasa ei tee. Mul on lihtsalt hea meel, et keegi süstla otsas ei istu ja igaüks on oma tee leidnud.