24 tundi tagasi oli sellega seoses mingi huvitav teooria kuidas asjad on omavahel seotud ja nagu ikka, kui üles ei kirjuta siis enam ei mäleta ka.
Põhjused komistamiseks: tählepanematus, hoolimatus, ükskõiksus.
Kukkumine: laiskus piisavalt kiirelt oma jalgu liigutada tasakaalu säilitamiseks.
Krt, kuskile siia mahtus veel mingi arukus ka. Praegu ei suuda meenutada. Kuidagi tulid ka riburadapidi mitmed näited elust kuidas inimesed järjepidevalt "komistavad ja kukuvad" tehes ühte ja sama viga uuesti ja uuesti. Kõike ainult sellepärast, et nad ei pane piisavalt asju enese ümber tähele. Ei viici märgata. Ringivaadata. Analüüsida hetke situatsiooni ja olukorda kus nad parasjagu on.
Ja kui juba on korra komistatud ja näha saadud, et kukkumine on lähedal, siis on suur osa neid, kes ei viici ikkagi ennast kibekiirelt liigutama hakata, et tasakaalu säilitada ning käivad maoli maha ning sajatavad seda kui auklikud on teed või mida iganes.
Võiks ju ise vähe vaadata kuhu nad oma teed ja kõnnirajad suunavad. Auk ei tule meie teele, me ise tüürime end auku, kui liiga palju pea laiali otsas ringi tuuseldada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar