Ma ei tea et ma oleks ennemalt kunagi teadlikult SL Õhtulehte lugenud aga see on ikka paras huumor. Natuke naljakam isegi kui Delfi. Ammu on juba hommikuti kebabi putka mind muigama pannud värskete SL Õhtulehe esikaane lugudega. Täna otsisin siis tegelt Postimehe newsfeedi ja sattusin ka SLOlehe peale ning kohe tahtis okse tulla muigamisega segamini. Ma ei tea kust ma seda kuulsin või miks nii öeldakse, aga et sihtgrupp lugejatena on "poole seitsmesed". Päris täpselt ei tea kes nad küll on, aga ma kipun arvama, et see kontingent kes elab teleseriaalidest, ostab tselluliidikreemi ja seltskonnas arutab mitu punkti mingi toit annab.
Ülepinge oli.
«Arvutikast läheb käima, kuid ajab imelikku haisu välja. Teler võtab mingisuguse pildi ette, aga sellestki tuleb kõrbehaisu. Videomakki ei julgenud üldse vooluvõrku lülitada, sest see haiseb juba niisamagi jubedalt!» kurdab Kalle.
Tatjana tänab jumalat, et oli just siis kodus, kui telerit vaadates kõlas tume pauk ja pildikast lõpetas töö. Naine arvas esiti, et jumakas käis just teleris, kuid kööki minnes leidis ta eest paksu suitsupilve. «Tõmbasin külmiku vooluvõrgust välja - külmkapp lausa põles!"
Süüdlased uputavad muret. Õnnetu loo süüdlased on kohalikud Elmar ja Tõnu. Esimene oli eile parajalt vintis ning väitis esimese hooga, et oli siis, kui Tõnu oksa saagis, hoopis pensionäride kokkutulekul.
«Tõnu arvas, et liinide kohal olevad kaseoksad on pehkinud ja kartis, et need kukuvad traatidesse,» jutustab Elmar.
«Oksa mahavõtmisega tegime aga ennatlikult halva otsuse. Mida kuradit oli meil vaja seda torkida? Tuli välja, et see polnud ka pehkinud. Kui oks oleks tormiga liinidesse sadanud, siis poleks vähemalt meie süüdi jäänud,» on mees tagantjärele tark.
jne jne. Muudkui loe ja imesta inimeste tarkust ja ettevõtlikust. Originaal artikkel siin.
Esikaane tüdruk Liisi on ka vist kosmik.
«Kooliajal ikka vahel mõtlesin, et kõigil on peikad olemas ja mul ei olegi. Kartsin, et nüüd jäängi üksi, keegi ei taha mind. Aga kui ei otsi, siis see suur armastus just tulebki. Loobusin otsimast ja tegelesin teiste asjadega, siis ta tuligi,» särab Liisi.
Tiit jäi Liisile silma oma tagasihoidliku ja vaikse loomuse poolest. «Polnud mingi laiaja, kes hüppab laua peale ja hakkab esinema. Kui ütles midagi, siis ütles, ei hakanud pläkutama.
Välimus võib olla petlik. «Kui on ilus poiss, aga räägib ikka nii nõmedat juttu, siis pole temaga midagi teha.»
«Armumine oli lihtsalt mingi lapsepõlvevärk." Ta ütleb, et nende armastus baseerub sõprusel ja on väga sügav, sest kui suhe luuakse kire ajel, läheb armumine kiiresti üle. «Mina küll aru ei saa, et meil midagi ära vajuks. Pole vist võimalik. Mina olen palju Tallinnas kooli pärast ja tema töötab Tartus. Harva näeme, aga alati on hea meel.»
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar