Nii nagu mulle antud piisavalt lühike elu, et koguaeg midagi uut kogeda ning kaks korda mitte sama sööki menüüst valida, siis täna käisin uusi juuksurisalonge avastamas. Need klantsitud fancyd ilusate tibidega salongid on täiesti iseloomutud. Ei sobi mulle.
Sattusin siis juhuslikult umbes 50/60ndatel aastatel ehitatud maja ühte esimesekoruuse korterisse. Esimene mõte oli et wtf, kuhu ma sattunud olen sest see oli seest täiesti retro. Isegi juuksurid olid retro. Vanust keskmiselt 60+. Kliendid olid 65+, kes lasid omale lokke keerata lumivalgetesse juustesse, silmi värvida ning küünehooldust teha. Juuksuritoolid võisid vabalt olla 65nda aasta toodangust mis 90ndate teisel poolel hädaabina Rootsi kuningriigist meile kohale jõudsid. Mööbel, ootetoolid ja kõik muu stuff oli vähemalt sama vana kui mitte vanem kui mina.
Natuke pidin ootama ja sel ajal sattus mulle kätte päris mitu fotoalbumit. Üks neist mingil juuksurite messil tehtud pildid ja teine oli miski perekonnaalbum, mis poolenisti sisaldas pilte umbes 80ndate algusest, siis kui alles vist värvilised fotod tavakasutusse jõudsid. Sellised punaka varjundiga pildid. Mustvalgeid pilte oli albumis vist isegi varemast ajast. ERiti retrohõngulised ja natukene humoorikad oli pulmapildid, kus pruutpaar, olles ise üliõnnelikud ja armunud, kandsid ajastule kohaseid paksude raamidega prille ning ülicoole soenguid. Kõik olid omas ajas väga trendikad.
Juuksuritädi tabas kohe ära, et ma olen tulnud koolialguse puhul juuksurisse. Korraks talle isegi tundus, et ma olen seal enne käinud, sest ta tundis mind juuksepööriste järgi ära. Omateada olin ma seal kahjuks esimest korda. Ja viimati juhtus see kuskil 90ndate lõpul vast, kui ma sain juuksuris käidud 30 krooniga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar