Tema on Vormsi posijamees ja taamal kõrgub indiaani higitelk (maaema üsa). Ise ehitasin, või noh, lõin käed külge. 25 inimest aetakse sinna nii sisse ringiratast seinaäärde nii tihkelt kokku kui mahub ning keskele taritakse l�kkes kuumaks aetud kivid, millele puistatakse peale mingeid hookuspookus taimede puru mis päris hästi tegelt lõhnas ning hakatakse aurutama. Telk muidugi pannakse nii kinni, et ei tilkagi valgust sisse ei p��se, ega õhku veelv�hem. Lubatakse uuestis�ndi. Kui sealt kord välja saad, siis on tõesti uuestis�nd, sest esimese minutiga hingatakse seal juba k�ik õhk ära ja kuumus on ka justkui kordasid hullem kui tavalises saunas. K�ik higistavad nagu loomad �ksteiseseljas koos ja vaeguvad elu/surma vahel. Tseremooniameister peksab trummi ja valjuh��lselt lauab oma hõmma-hõmma "tuli anna jõudu, maa anna jõudu" laulu ning trummilõhkumine tahab k�rvad peast viia. Väike ruum ja trumm kõrvaääres on isegi tiba hullem kui rullnoka bemmis istet võtta.
Selle kogu üritusega käis mingi pikk jutt veel kaasas kuidas need kes sinna sisse lähebad sünnivad täiesti uueks inimeseks kui nad sealt välja tulevad ja paljud ei kannata seda üldse välja ja kes alkoholi on enne võtnud, siis see võib eriti võimenduda, mille peale paljud rõõmustasid, et seekord saab eriti odavalt läbi. Ma ei kujuta ette mis must saanud oleks, kui ma oleks enne seda üritust midagi võtnud. See oli kõva katsumus seal vastu pidada. Eelkõige õhupuuduse ja kuumuse tõttu, sest need maakivid andsid ikka nii väikeses telgis ikka kõva kuuma ja kui vett ja neid taimi ka peale visata siis oli meeletu niiskus ja hapnikupuudus. Telgist välja tohtis ka ainult päripäeva liikuda mis tähendas seda, et see oli praktiliselt võimatu, kuna seal oli nii vähe ruumi, et niigi kõigi varbad olid vastu kive enamvähem. Kogu üritust korraldati nelja erinevad sessiooni või riitusena ning välja võis ainult nende vahepeal minna. See oli ka see aeg kui uusi kuumasid kive peale toodi. Iga korraga kuskil 7-9 suurt kivi. Eriti pull oli see, kui mingil hetkel üks kivi pooleks läks ja siis meeletut väävli haisu hakkas välja ajama mis kõigil klapi ikka konkreetselt kinni tõmbas. Ma polnudki elusees enne väävlit hinganud. Ühesõnaga kurgu tõmbas kohe meeletult valusaks ja kõik köhisid omale kopse välja. Omamoodi kogemus jällegi. Eelminenädal just nägin telekast kus mingid tegelased käisid vulkaani uurimas ja virisesid et meeletud väävli gaasid on seal.
Ühesõnaga väga tore oli ja mina ei usu nende usku, et kui ma pimedas ja palavas telgis mingieid posimise laule laulan, et ma siis õnnelikumaks saan vm. Või kuidas ja miks ma peaks saama kui ma juba niigi olen. Ei ole mõtet liiga ahneks ka minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar