kolmapäev, 5. oktoober 2005

Pime mets, mõtlematud insenerid ja hambaarstil on suva.

Inimesi ei ole sellepärast pildipeal, et ma ei julge neid pildistada oma uue superlaheda telefoniga. Telefon võib ju olla põrutus ja veekindel, aga kui taga minna porisesse konditsiooni mürama, siis sellepeale pole küll eriti mõeldud, et liivaga natuke kokku puutudes korpuse klaas imekiirelt ära ei matistuks. Loomulik ju on, et kui sa metsas ja mudas ja muudes kahtlastes kohtades (ing.k Outdoor) oma telefoni kasutad, siis seal kipuvad ka kõikjal liivapaberina töötavad liivaterad elama. Eriti just kotipõhjas või taskuseintel.
See ka veel, et hambaarsti juures käisin ära. Niite välja tõmbamas. Ise olen loll ja hambaarstil on suva. Sellesmõttes olen rumal, et kui hambaarst mulle haiget teeb terariistadega, siis ma tõmban alateadlikult pead eemale lootuses, et siis on vähem valus. Hambaarstil on suva sellepärast, et ma pole vist ainus kes tal seal kiunumas käib, et nädal aega oli pool nägu paistes ja igapäevane menüü oli valuvaigistid. Mind tehti justkui lolliks ja küsiti vastu, et kas ma naiivitar lootsin, et tarkusehambaid tõmmatakse nii välja et midagi paiste ei lähegi? Oleks olnud vist asjatu hakata seletama kuidas ikka mul oli ja mul oli ikka teistmoodi ja hulga rohkem kui teistel. Keda kotib!?

Kommentaare ei ole: