Vedamine on siis, kui sa lähed ohust nii lähedalt mööda kui vähegi võimalik, ilma et sa seda ise tähelegi paneks. Kaks tundi kottpimedas ja vaheldumisi udus sõites sõidab mõtteraasuke küll omateed.
Sirged teed on sama igavad kui niisama käed roolil parklas istuda. Kaugtulesid pole mõtet panna, sest muidu pole üldse huvitav. Ohu ennetamisest pole kasu, kui ohtu ennast kunagi näha pole. Ohud teevadki elu elamisväärseks.
Mingil hetkel mõtlesin välja, miks head filmid õhtul kell 21 algavad ning huvitavad saated koos Sirtsuga juba kell 19. Vastus on lihtne. Tegemist on preventsiooniga. Ohtude ja õnnetuste ennetamisega riiklikul ja esialgu küllaltki läbinähtamatul moel. Nimel kui inimesed jälgivad huviga telekast seriaalse ja äkzõnfilme, siis ei saa nad samal ajal pimedas teedeääres luusida ja ootamatult auto alla jääda. Mida rohkem inimesi õhtul pimedas teleka ees, seda vähem liiklusõnnetusi jalakäijatega. Nii lihtne see ongi.
Kõige parem rasestumisvastane vahend pidi ju ka harilik pliiats olema. Seda tuleb lihtsalt hoolikalt põlvede vahel hoida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar