Solaarium seljakotis vol2

Kui ma ükspäev kirjutasin kuidas mul seljakotis banaanid pruunistusid, siis seekord on peaaegu analoogne keiss. Tööl lihtsalt vahel juhtub, et tegemist on nii palju, et sööminegi läheb meelest ära. Reedel ma suutsin unustada söömata 2 banaani mis mul seljakotis olid hommikul tööle kaasa võetud. Täna siis turismimessil ringi patseerides tundsin, et midagi külma ja märga on justkui kotipõhjast läbi imbumas. Muidugi alles siis meenus mulle, et mul on immigrant neeger banaanid juba teist päeva kotis ja reisivad muga truult kõikjale kaasa. Kuna ma eile ei mäletanud, et nad mul seljakotis on, siis jätsin ööseks rahumeeli koti ka autosse. Miinus kraadidega. Täna oli siis üles sulamise aeg.

A muidu mulle üldiselt meeldivad mitme eraldi sahtliga seljakotid. Alati hea ära jagada mis kuhu sahtlisse käib. Õnneks söök oli seekord ikka oma õiges söögi sahtlis, mitte muu kolaga segamini.