Voolutu

Polegi millegi üle enam kiunuda, sest koguaeg läheb lihtsalt nii hästi. Nüüd kindlasti saatus loeb seda ja teeb kõik endast oleneva, et see enam niimoodi edasi ei saaks jätkuda.  Paar asja mis mul veel hetkel hinge ei taha mahtuda on nimelt see kuidas vaeseid koolilastest sülearvutikasutajaid peedistatakse.  Teatavasti ehitati mulle hingelähedane Tallinna Tehnikaülikool aastatel kui sülearvutitest polnud väga haisugi.  Tänapäeva noored on aga nii nõrgad, et ei suuda enam päevagi koolis mööda saata ilma et nad oma armsal rüperaalil klõbistaksid.  Kui mul on kolmapäeviti hommikust õhtuni loengud ja veel sellistes auditooriumites, kus pole absoluutselt mõeldud voolupistikutele, siis tahab vägisi nutt peale tulla.  Kunagi ehitati audikas valmis ja keegi ei mõelnud, et iga õpilane võiks tahta natukenegi elektrit loengu ajal tarbida. Sel ajal ju käisid sulepead elektrita. Täna ma tahaks küll märkmeid kirjutada otse PowerPoindi slaididele, mitte neid vahepeal välja printida, ning neile alles siis märkmeid peale kratsida. Milleks tappa puid!?
Nüüd sülearvutiomanike nöörimisest. Minu arvates nöörimisest. Nimelt mul on kasutada hetkel ligi 4 aastat vana HP OmniBook XT6050. Minu seni esimene ja ainukene sülearvuti mille ma ülikooli astudes omale soetasin ning millega ma siiani ülirahul olen. Kahjuks on selle aja jooksul aku suutnud niivõrd ära väsida, et ainukene võimalik töötamise viis on seda teha hoides nabanööri/toitekaablit pidevalt järel.  Kui ma nüüd tahaksin saada Eesti Energiast mõneks tunniks sõltumatuks, peaksin ma loovutama selle eest ei rohkem ega vähem kui 4000 eesti krooni. Minu arust on seda ühe sülearvuti aku eest liialt palju. Kui arvuti maksis uuena ligi 12000, siis 4 aastat hiljem tundub ikkagi aku eest 1/3 algsest hinnast liialt palju olevat. Või ma lihtsalt teenin liialt vähe, et ma sellise asja pärast kiunun.  Selline on ametlik maaletooja hind akule. Kuna tegemist on juba arvutiturul oleva fossiilse sülearvuti mudeliga, siis antud mudelile akut kuskilt letipealt saada on ka suht võimatu. Interneti poed näitavad oma kaubanimistus, et antud toode on juba ammu Out of Stock. Kui nüüd natukene vaadata sülearvutite järelturu hindasid, siis antud HP OmniBook mudelit müüakse hinnavaatluses hetkel kuskil 4 tuhandega. Kasutatult koos kasutatud akuga mis veel natukene mõne hetke peab. Ma hakkan kahtlustama, et nii kallis varuosa hind on tootja vandenõu mind sundida iga kolme aasta järel neilt uut arvutit ostma, sest uue aku on hind on selleks ajaks võrdustunud kogu arvuti enda väärtusega.  Ma ei teagi nüüd mis teha. Kas maksta „maffiale” raha ja osta kallilt uus aku või müüa maha kõik see mis mul on ning maksta ikkagi „maffiale” raha ning osta neilt vana kola + uue aku raha + veel mõninga investeeringu eest päris uus pill.  Maffia all pean ma silmas sülearvutitootjaid kes varuosade eest liig kõrget hinda küsivad minu arvates.

Või annaks Tehnika Ülikoolile2500 krooni ning paluks neil  paari auditooriumi seinte äärde voolukaablid vedada selle raha eest? Saaksid peale minu teised veel natukene voolu tarbida. Sest olgem ausad. Praktiliselt kõikajale kuhu sülearvutiga lähen, on vool olemas. Välja arvatud kool. Mis ometigi peaks olema innovatiivne ning soodustama moodsaid õppevahendeid.