Õppekava atesteerimise komisjon

Täna käisid meil külas härrased rahvusvahelisest atesteerimise komisjonist, kes hindasid Tehnikaülikooli informaatika eriala õppekava ning tahtisid ka õpilaste käest tagasidet õppekorralduse ja muidu eluolu kohta.

Mis siis vestluse käigus selgus:
- TTÜ's on viimasepeal õppetingimused.
-- Õppejõud on enamuses tasemel. Nad on ka inimesed ehk on paremaid ja halvemaid, kuid üldpilt on hea. Enamuses saab alati abi kui vähekenegi küsida.
-- Õppematerjalid on hästi kättesaadavad. Magistriõppes siis eelkõige Google.com ja inglisekeelne kirjandus. Keegi ei kurtnud, et tal oleks õppetükid tegemata jäänud, sest ta ei leidnud Java reference manuali üles. Informatsioon on kättesaadavam kui kunagi varem.
- Meil ei ole levinud veel käitumine, kus suurfirmad tuleksid ülikooli juurde ja uuriksid kas koolil on neile pakkuda õpilasi, kes oleksid võimelised ettevõtte jaoks uurimistöid läbi viima. Väidetavalt euroopa koolides pidi see väga levinud olema. Näiteks toodi kuidas Siemenes käib mööda suuri ülikoole ja pakub välja uurimistöid mille kallal õpilased saaksid õppejõudude juhendamisel töödata. Samuti miks ka mitte antud uurimistöö põhjal oma lõputööd kirjutada. Kasu on nii ettevõttele kui koolilapsele, kellel on kindlasti võimalus hiljem peale kooli lõppu sama teemat jätkata kasvõi juba antud ettevõtte ridades.
- 95% magistrantidest töötab samal ajal õpingutega. Väidetavalt nominaalse õppeajaga lõpetavad kõige rohkem 30% õppima asunutest.
- Õppetoetused on madalad, mis ei võimalda ainult õppimisega tegeleda ning seega on lapsed sunnitud varakult tööle minema. Seda enam, et väidetavalt on Eestis IT haridusega inimestest parasjagu suur puudujääk.
- Umbes 60st auditooriumis olnud inimesed plaanisid edasi PhD'd ehk doktorikraadi tegema minna kaks inimest. Komisjon oli selle üle vägagi üllatunud, et vaid nii vähesed on huvitatud teaduse tegemisest. Nende arusaam oli enamvähem selline, et kui sa vähegi tahad elus midagi huvitavd teha, siis on see võimalus just doktori kraadi tehes, sest sealt alles see huvitav teadus algab ja avab tee edasisteks avastusteks.
- Komisjon oli üllatunud, et Eesti tudengid nii vähe kasutavad võimalust välisülikoolide juures oma researchi teha ning ettevõtete juures oma master thesis't kirjutada. Õpilased põhjendasid mitte välismaale õppima minemist eelkõige piisavate kontaktide puudumist välisülikoolidega. Samas need kes on üritanud välismaale kooli minna on tihtilugu vastuseks saanud, et Tallinna Tehnikaülikoolist ei tea välismaa koolid eriti midagi ja seega kahjuks nad ei saa õpilasi vastu võtta. Puuduvad piisavalt tugevad sidemed teiste euroopa ülikoolide vahel. Paberi peal on küll kirjas, et TTÜ'l on rohkem kui 100 välisülikooliga koostöö ja partnerluse lepingud aga need on vaid rohkem formaalsed ja ka küllaltki värsked. Reaalselt veel sellist asja ei tunta, et kui sa soovid välisülikooli õppima minna, siis sealne õppejõud helistama Meie kooli ja küsib siinselt õppejõult sinu kohta nõu nagu teise hea kolleegi käest. Puuduvad tihedad suhted ülikoolide vahel.
- Õpilased leiavad, et neil on siingi hea ja tasemel haridus olemas, miks nad peaksid hakkama veel kodust ära sõitma. Kuna enamus on ka töölepinguga juba soetud siis peetakse liialt keerukaks hakata oma elu ümber korraldama. Teine riik, teised olud. Hakka jälle elamist ja tööd otsima. Siin on juba kõik olemas ja mugavalt käe-jala juures. Tudengid on selles suhtes natukene mugavad ja laisad juba.
- Komisjoni kõrvu oli jõudnud müüt, kus väideti et väga paljud jäävad oma õpingutega juba esimesel aastal jänni või lihtsalt ei saa oma asju tehtud, kuna TTÜs on meeletult keeruline matemaatika ja füüsika. Taheti siis saada tudengite poolset kommentaari sellele.
Tudengite arvates oli põhjuseid mitmeid:
1. Lapsed keskkoolist tulevad IT'd õppima. Nad ei oska näha matemaatika ja füüsika olulisust antud erialal ning seega ei ole nad eriti motiveeritud antud aineid läbima. Eriti veel kuna tegemist on suhteliselt raskete ainetega.
2. Õppejõud kes matemaatika ja füüsikat õpetavad on seda eluaeg teinud ja nad teevad seda igavalt. Ei ole seda värkust ja uusi lähenemisviise. Õpikud kust õpitakse on 50-60ndatest ning neist on hirmus tüütu õppida.
Kuna komisjoni liikmed on ise ka olnud seotud tihedalt matemaatika ja füüsika õpetamisega teadsid nad rääkida, et maailmas on väga palju uusi ja huvitavaid füüsika ja matemaatika õpikuid välja antud ja ei saanud aru miks me ei võiks neist õppida. Õppimine pidavalt olema märgatavalt huvitavam ja mängulisem. Siinkohal aga selgus tõsiasi, et õppejõud kes on suurema osa oma elust elanud ja töötanud siiski rohkem venekeelse kirjanduse ja materialidega kui inglisekeelsetega, siis peljatakse matemaatikat ja füüsikat inglisekeelsetest materjalidest õpetada. Tõenäoliselt see hakkab muutuma kui tulevad peale uued ja nooremad õppejõud kelle jaoks on inglise keel teine põhikeel. Praktiliselt peale matemaatika ja füüsika toimub IT alane õppetöö just materjalide läbitöötamise osas enamuses niikuinii inglise keeles, sest eesti keelset kirjandus antud vallas lihtsalt ei ole.
Kokkuvõttes õpilased leidsid, et tegelikult on TTÜs matemaatika ja füüsika kursuste läbimine juba niigi nii lihtsaks ja mugavaks tehtud, et veelgi vastutulelikum annab olla. Lisaks loengutele on harjutustunnid ning praktikumid. Konsultatsiooni ajad neile kes aru ei saanud. Ja kui ikka jääb veel väheks, siis on ka olemas tasulised järeleaitamise kursused. Tulevad ju õpilased ülikooli väga erineva taustaga keskkoolidest. Kes reaalainete kallakuga, kes humanitaar klassidest. Tegelikult kes ise natukenegi viitsib ja tahab, sellele on kõik võimalused õppimiseks loodud. Ole lihtsalt mees ja proovi asjast aru saada kui see sind huvitab. Aga keskkoolist tulnule on lihtsalt natukene raske selgeks teha miks tal selles änksas kompuutri maailmas veel mingit meeletut kõrgemat matemaatikat on vaja.

Rahvusvahelise komisjoni soovitus meile kui õpilastele oli kindlasti oma researchi või master thesis't minna kirjutama mõnda välismaa ülikooli. Globaalse küla teema jällegi. Muidugi inimene kes seda rääkis, oli selline muhe vana, kes on oma elu jooksul olnud õppejõud kõigil mandritel. Välja arvatud Antraktikas (Pingviinid olid ju Antarktikas (lõuna poolkeral) ja jääkarud Alaskal?). Pingviinid ei pidanud väga head kuulajad olema. Õpilastele kes tema juurde tulevad oma researchi tegema on tal kaks nõudmist. Õpilased tehku oma uurimistööd huviga ja innuga ning ärgu nad jumalapärast elagu silmaklapid peas. Viimane võib aga juhtuda kui me noored hinged ei julge ega viitsi oma mugavuse tsoonist välja astuda, et end natukene väljaspool sooja ja mugavat kodu karastada.