pühapäev, 4. juuni 2006

IX Tallinna rattamaraton

Ei läinud seekord päris nii hästi kui oleks võinud. Startisin numbri all 892 ja lõpetasin 770 kohal üldarvestuses. Raskema kondiga meestel pole ikka pehme pinnase sisse asja. Tihtilugu oli tunne nagu muda lausa imeks mind endasse. Kohati kuidagi eriti vaevaline oli see edasiliikumine. No ja eks see vähene treenitus tee ka oma.
Tegelt see emotsionaalne laks on märgatavalt magusam ja mõnusam kui mistahes koht lõpuprotokollis. Juba see varakult hommikul ärkamine ja pudru keetmine, asjade pakkimine nagu reisile läheks, sest midagi ei tohi ju maha unustada. Täna oleks peaaegu kindad maha jäänud. Kohalesõit ja kohalejõudmine on eriline fiiling. 1000 eesrindlikumat ja tublimat Eestimaa mehepoaega ja mõned vapramad naised on üle Eesti just sel ühel hommikupoolikul kokku tulnud, võistlusvalmis seadnund ning autoparklates käib asjatundlik võistlustehnika paikaseadmine ja peenhäälestus. Stardiootus, möödasõidud, riskiga laskumised, piimhape jalas, viimased 10km veel minna. Kõik see on selline emotsionaalselt jõuduandev tunne millest teavad ainult need kes seda ise on kogenud. Rajal olles ootad juba lõppu, lõpus ootad millal saaks jälle rajale. Täiesti veider kuidas selline asi inimestega toimib. Pean siis silmas seda, kuidas viimased 10km on nii rasked, nii valusad, mulle isegi tundub, et võidab see kes kõige rohkem füüsilist valu talub, sest mul on küll igast suuremast mäest üles jõudes jalad nii piimhapet täis, et karju või appi. Ma pole vist ainukene, sest tõusu lõpus tuleb ikka meestel igasugu tugevale pingutusele viitavaid hääli suust välja. Nii kui supp söödud ja sõpradega muljetatud on jälle tunne, et läheks veelkord rajale. Hiljem rattapesu ja "varustuse hooldus" jäävad kui nostalgiliselt meenutama kõiki neid kannatusi ja ärevaid hetki sel raskel rajal kus igaüks on vaid ise enda eest ning annab endast kõik milleks ta hetkel on suuteline.
Fun. Ma ootan juba Haanja etappi, sest see saab olema kuulujuttude järgi ülimalt tappev. Kooli füüsikat ja tagumiku tunnet arvesse võttes ei tohiks mul sinna üldse asja olla, kuna mäest üles vedamiseks on iga üleliigne gramm liiast ja mul neid kilosid ikka jagub mida haanjamaa mägedest üles tirida.

Viide: ELION ESTONIAN CUP 2006 II ETAPP - 9. Tallinna Rattamaraton 52 km tulemused

Kommentaare ei ole: