Performaniac

Ma just avastasin, et mulle on poest koos särgiga kaasa pandud pipett. Juhend oli juures, et sellega tilgutada vett riietele ja siis ise veenduda kui hästi nad vett ära juhivad vms. Tüütu on aind see, et tõenäoliselt olen ma ise selle pool plastikust tilguti kinni maksnud ja peale selle on see täiesti useless-crap mille ma niikuinii kohe minema viskan. Saastab mõtetult loodust.

Muidu oleme sellised poisid, kes lähevad hommikul kella 8ks tööle, õhtul peale tööd metsa ning jõuavad napilt keskööks metsast välja ja koju tagasi. Pikapäevarühm. Maraton on jälle tulemas. Vaja enne natuke trenni ka teha. Päeval unistasin sellest, et saaks juba metsa ja mägede vahele. 10km enne raja lõppu oli tunne, et see on nagu Lord of the Ringsi kolmas osa, lõppeks nagu juba ära, aga samas kestab ikka edasi. Ei ole treenimata kehal ikka sadulasse asja. Tundsin end kui rase elevant kes on karistuseks saepurule jalgrattaga sõitma pandud. Üldse ei liigu. Esimene tund (0-60min) aega on naerulnägu. Teine tund (61-120min) hakkab juba tüütuks muutuma ja kolmas (120min +) on juba see, millega organism veel harjunud ei ole.
Üldiselt on Tallinna rattamaratoni rada kerge. Selline paras rahuliku tempoga kolme tunnise pühapäeva kogupere matkarada. Enne lõppu 52 kilomeetril on üks natukene järsem tõus, aga muidu ikka suhteliselt lame ja kohati üle juurikate raputav.

Mulle hirmsasti meeldiks metsas ringi kolistada, aga tüütu on see, et ma pole peale Mulgi maratoni praktiliselt kordagi sadulasse saanud/jõudnud. Naeruväärne on lihtsalt, et hobidega tegelemiseks ja hobide kinni maksmiseks peab nii palju tööd tegema, et hobidega tegelemiseks lihtsalt aega ei jäägi. Kahju, et mul pole veel male vastu sügavat huvi tärganud.



Viide: Elion Estonian Cup 2006 » 9. Tallinna Rattamaraton