Internetis levivad kulutulena kuulujutud, et ma olevat Kreetal käinud.
Ei olnud pikalt ja hoolikalt valitud sihtkoht. Võtsin mõttesse, et kui varem pole kusagil käinud, siis pole ka vahet kuhu minna. Igalpool on uus ja huvitav. Isiklik reisikorraldaja leidis, et sel puhul on kindlasti suurepärane selle suve sihtkoht Kreeta. Ei osanud väga vastu vaielda. Kui nii, siis nii.
Väga trendikana võtsin reisibüroost Lonely Planeti raamatu ja lugesin ta ühe suure hingetõmbega läbi. Raske on lugeda võõrastest nimedest ja kohtadest. Mingeid seoseid esialgu ei teki. Kohapeal oli küll hea. Pidevalt oli "Ahaa!". Sellest kohast olen ma juba lugenud ja selle kohta natukene juba tean. Pilt hakkab vaikselt kokku minema.
Keda saare ajalugu, geograafilised mõõtmed ja popimad vaatamisväärsused huvitavad, need leiavad selle kohta küllaldaselt materjali nii Googlest kui trip.ee'st.
Viide: Explore Crete
Lühidalt sellest mida ma teistele oma käe peal reisijatele soovitaks ehk valge "ida-saksa" turisti Lonely Planet teistele sinna saare peale esmakordselt minejatele. Asjadest nii nagu mina neid nägin.
Liiklus ja autorent
Väga palju on internetis olnud juttu krediitkaardipettustest. Eriti veel seoses autorendiga. Erinevaid rentijaid on kohapeal tõepoolest palju ning kuuldavasti on nende teenindustase vägagi varieeruv. Enne minemist vaatasin internetist suuremate pakkujate rendihindasid ning tingimusi. Ei hakanud internetist broneerima vaid lootsin, et küll kohapealt saab.
Vähemalt internetis on autorendi hinnad jagatud kahte gruppi Low season ja High season. Juuli-August lähevad High seasoni alla ning hinnad hüppavad supsti kohe 15-20% kõrgemale.
Kuna minek oli High seasoni ajal, siis on eelnevalt väike hirm, et äkki on turiste nii palju, et rendibürood on autodest juba tühjad. Reaalsuses olukord küll nii hull ei olnud. Küll aga kõikusid hinnad erinevate büroode vahel kuni 30%. Seda siis hindadel mida kliendile suurelt välja reklaamiti. Kuid nende soodsate ja soodsamate rendihindade juures on väikesed agad. Mängitakse erinevate kindlustustega. On bürood kes näitavad hinnad välja ilma kindlustuseta, osalise kindlustusega või siis viisakamad kohad kelle rendi hind on peale vaadates oluliselt kõrgem kui teistel, kuid selles hinnas on juba kõikvõimalikud kindlustused sees koos null omavastustusega.
Kõiksugu sekelduste vältimiseks võtsime suhteliselt viisakast kohast kõiksugu õnnetuste ja varguste vastase kaitse ning null omavastutusega Hyundai Getz'i 4'ks päevaks. Praktiliselt sama hinnaga millega teised kahtlasemad nurgapealsed bürood pakkusid sama klassi autot nädalaks. Auto oli praktiliselt uus ja ma olin väga üllatunud kui mõnus ja tragi ta oli. Polnd varem ühegi Hyundai Getz'iga sõitnud, kuid ühtegi halba sõna pole küll selle auto kohta öelda. Väga hea oli sõita. Neljakesi minnes oleks ehk tiba kitsas, aga kahekesi sõites oli ruumi ülearugi. Annaks väga hea hinde sellele autole.
Lageda maa inimesena olin vaid lugenud, et Kreeta saar on natukene mägine. Kohale jõudes jäi mul suu lahti, et mõne saare peale suisa nii suuri mägesid on suudetud paigutada. Minu jaoks olid nad tõsiselt suured.
Sõiduteed iseenesest on väga head. Ma jagasin nad laias laastus kõigepealt asfalt- ja kruusateedeks ning seejärel kategoriseerisin nad esimese käigu teedeks, teise käigu teedeks ja kolmanda käigu teedeks. Vastavalt siis sellele mitmenda käiguga Hyundai Getz jõudis neist üles sõita.
Auto võtsime seetõttu, et ei soovinud maksta iga päev vähemalt 60€ per inimene, selle eest, et meid vaatamisväärsusi vaatma viidaks. Tahtsime ise omaette minna. Omal käel ja oma ajakava järgi. Justkui oleks rohkem vabadust valida mida ja millal vaadata ning rahaliselt tundus natukene soodsam ise käia, kui lasta suure bussiga end kohale vedada.
Loomulikult oleks saanud igaks päevaks ka reisikorraldaja käest mõne väljasõidu tellida kuid ise autoga saare avastamine tundus huvitavam. Ainukene mis nendest päevastest reisikorraldaja poolt pakutavatest kruiisidest natukene ahvatles oli päev merel, ehk Santorini saare külastus, kuid selle hind tundus esialgu tiba soolane. 133€ inimese kohta. Sealhulgas 8 tundi laevasõitu ühe päeva jooksul.
Juba esimesel päeval panime oma autoreisiplaaniga natukene puusse. Vaatad küll kaardi pealt, et mis see siis sõita pole. Umbes 300km saare ühest otsast teise, kuid me unustasime väikese pisiasja. Vaadata kaardilt kui sinkavonkalised teed meie vaatamisväärsuste radadele jäävad. Sinkavonkad kaardil ei tähenda mitte head. Kindlasti ka head, aga eelkõige on see märk sellest, et tegemist on järjekordse mäkke või mäest alla ronimisega. Oi, Oi kuidas see võttis aega. Alguses oli muidugi huvitav. Käänulised teed viivad mööda mäekülge järjest kõrgemale ja kõrgemale. Vaade on hinge mattev. Ületad ühe hirmsuure mäe teise järel. Aega kulub ja kilomeetrid mööduvad, kuid kaardile vaadates pole nagu erilist progressi edasiliikumises olnud.
Esimene päev sõitsimegi hommikul 9st õhtu 9ni autoga ringi ja jõudsime ära käia vaevalt pool sellest mida hommikul plaanisime. Esimene päev alles seljataga ja polnud väga hullu. Ilusaid kohti oli nähtud ja veel rohkem neid mida vaadata.
Kui teine päev samas taktis läks ja juba ligi 1000km mägiteid läbi sõidetud, siis hakkas juba küll vaikselt kõrini saama. Päevad läbi istud autos ja sõidad ja sõidad ja sõidad. Mäest üles ja mäest alla. Lõputult.
Loomulikult me jõudsime selle "road tripi" jooksul uskumatult ilusatesse paikadesse, aga loo moraal on pigem selles, et niimoodi hommikust õhtuni autoroolis ringi kihutamine ei ole väga üldsegi puhkust võimaldav.
Soovitus järgmistele minejatele: Võtke omale reisi jooksul mitu erinevat hotell saare erinevatesse osadesse. Siis vähemalt ei pea õhtuks saare teise otsa hotelli tagasi sõitma. Jubetum aeg kulub. Me vist võtsime iga päev keskmiselt ligi 4 tundi hotelli tagasi sõiduks.
Vähemalt tunnen end nüüd kui mägiteede meister sest kolmandal päeval ajasid juba tee peal rendi autoga ukerdavad turistid närvid krussi, kuna nad enne igat kurvi panid jala pidurile. Kohalikud kihutasid kõikjal mõõduka hooga ning pidurit vajutasid vaid viimases hädas. Turistidel koguaeg mägedes pidurituli põles.
Jalgsi kõndijad. Võtke helkur kaasa. Kell pool 9 õhtul läheb kottpimedaks ja tänavavalgustus ei ole väljaspool suuri linnasid mitte just parima katvusega. Teed kipuvad olema kurvilised ja ise autojuhina oleksin väga rõõmus kui kasvõi kurvi tagant näeks helkuriga jalakäijat tee ääres kõndimas. Jube halb on ikka pimedas ilma helkurita inimest teeääres märgata.
Veel seoses pimeda ajaga. Kui auto rendite, siis proovige mitte pimedaks mägedesse jääda. Teeääres on küll kohati märgistus ja teepostid, aga jube vilets on kurvilisi mägiteid pimedas sõita. Pimedaks läheb ruttu, mitte nii nagu meil, et kell 7 hakkab hämaraks minema ja kell 11 on juba peaaegu pime.
Kui mõni hoiab peast kinni ja räägib ahastusega kui kohutav liiklus ja pealtnäha kaos on tänavatel aset leidmas, siis mulle see üllataval kombel täitsa sobis. Kuna teed on nii kitsad, et euroopalikult poolt meetrit kahe auto vahele ei mahu, siis väga hoolsalt ja täpselt möödutakse üksteisest vaid mõned sentimeetrid külgvahet jättes. Kaherealisel teel mahub vabalt kolmekesi kõrvuti sõitma ning mingit probleemi ei ole. Ristmikule välja sõites vasak pööret sooritada soovides leiad tihtilugu nii oma vasakult kui paremalt küljelt sarnase manöövrisooviga kaasliikleja. Mitte nagu euroopas kombeks, et kõik ootavad ilusasti hanereas esimese manöövri sooritaja järel.
Kütus on tiba kallim kui meil kodus. Keskmiselt 1,1-1,2€/l. Kõikjal tanklates ei ole kaardiga maksmise võimalust. Ka Shell peab keset päeva siestat. Probleemide ja sekelduste vältimiseks tankisin ise BP jaamades. Nägid vähemalt viiskad ja esinduslikud välja.
Kreeka ja Kreetalikult väga luks. Minu jaoks ülemõistuse liialt hea hotell ning kindlasti valge paksu turisti unistus. Kõik söögid ja joogid nädal aega tohutumas valikus nii, et söö ja joo kuis vähegi jaksad. All Inclusive on vist selle nimi kui võid igas hotelli baaris käia ja kõiki meelepäraseid (sh. alkohoolseid) jooke igal hetkel lõputult tellida.
Meeldis hotelli loodusesäästmise püüdlus. Ise olid nad väga ukhed oma EN ISO 9001 - HACCP sertifikaadi üle. Elektrit toodavad ise, vett puhastavad kohapeal, prügi sorteerivad püüdlikult ning öösiti ei tooda väga palju müra. Toas oli laual päris mahukas brošüür selle kohta mida kõike nad looduse säästmiseks oma hotellis ette on võtnud.
Elamine bangalos ehk hoovi peal olevates väikestes ühetoalistes majakestes oli päris lahe. Küll aga läbi akna hoovi peal toimuvat kuuldes jäi kohati tunne nagu oleks venemaale sattunud. Kõikjal oli vaid slaavikeelset jutuajamist kuulda. Põhiliselt olidki seal kas saksa või vene keelt kõnelevad külastajad.
Toidud oli minu jaoks väga maitsvad. Teenindus suurepärane. Hoov puhas ja põrandad läikisid. Kurta küll ei oska millegi üle. Alguses olid vaid tsikaadid natukene harjumatud ega lasknud uinuda, kuid sellega harjus kiirelt. Ohtlik riistapuu toas on konditsioneer. Võib tunduda küll lahedana, et saad kiirelt toa jahedaks jahutada kuid päris tüütu on nädal aega kinnise ninaga 30< kraadises kuumuses ringi kõndida. Sama teema ka konditsioneeritud autodega. Peaks väga ettevaatlik olema nendega.
Rannad
Magusad kohad on üldjuhul ülerahvastatud. Kohalik rannamafia on paremad platsid juba hõivanud ning küsivad maha istumise eest 8€. Tundub suisa röövimisena, kuid uskumatu kui paljud on vabatahtlikult päikese käes lebamise eest nii palju nõus maksma. Vaba rannatooli heas rannapiirkonnas polegi nii kerge leida.
Eks meil oli ka alguses helesinine unistus leida mõni väikene ilus ülerahvastamata liivane rand, kuid nende mõne päevaga me päris sellist kohta leida ei suutnud.
Kivine saar, kivised rannad.
Mitte, et see ujumist takistaks, aga silme ees oli ikka telekas ja reklaamibrosüüril kuvatud lõputu liivarand läbipaistva vee veerel.
Kogu selle nädala jooksul jäi päikese käes vedelemiseks vaevalt mõni tund, kuid sellest täitsa piisas, et tagasihoidlik printeripaberist tumedam jume peale saada.
Pildistamine
Kuna ma endiselt ei ole suutnud omale fotoaparaati soetada, siis seekord õnnestus Riinalt üks vana Canon G6 laenata ning seda ajutiselt pildi tegemiseks kasutada. On ju seegi kunagine digikompaktide seas silmapaistev mudel olnud.
Päike on sel laiuskraadil nii saadanama hele, et avaprioriteediga (Av) kõige kinnisema avaga (F8), kõige väiksema ISO'ga (50), kasutades ND (Neutral density) filtrit kippusid ikkagi pildid kohati ülevalgustatud olema. Särikompensatsiooni (EV) pidi pidevalt ligi 1 Stop'i võrra maha keerama, et taevast natukenegi reaalsusega võrreldavalt sinakaks saada. Samas proovi sa väikese LCD ekraani pealt aru saada mis need "õiged" värvid pildi peal ja tegelikuses on.
Autoga ringi sõites on aga see jama, et vaated on küll ilusad, aga lõputult ka peatusi teha ega klõpsida ei jõua. Linnas ja külavahel jälle pole ilma tele'ta julgust kohalikele nina alla ronida.
Turiste vaadates ei tohiks vist küll Kreetal ühtegi kohta olla mida videole või fotole jäädvustatud ei oleks. Kõik käisid ringi fotokad süüdimatult kõike pildistamas ning videokaamerad kaelas kõike liikuvat ja liikumatut jäädvustamas.
Reisi suurim "tüng" ja Knossos
Tundsin end tohutult petetuna ning samas uskumatult õnnelikuna kui kohalikud "ärimehed" suutsid minult naiivitarilt 4 eurot välja petta auto parkimise eest.
Kreetal käies on ju igal endast lugupidaval turistil vaja ilmtingimata ka Knossose varemed üle vaadata. Nii seadsime meiegi oma pühapäeva hommikuse teekonna Knossose poole ning me polnud ainukesed. Väikesed värvilised rendiautod sõitsid kõikjalt üle Kreeta sel hommikul vanu varemeid vaatama ning seetõttu polnud ka kohalejõudmine väga keerukas. Tuli vaid järgida kuhu see varahommikune rendiautode rodu suundub. Knossose lähedusse jõudes olid kohalikud ettevõtjad oma liiklusereguleerijad osavad teele paigutanud. Eks minagi arvasin, et ju see Knossos on nii popp värk ja eks seal ikka peab liiklust kohapeal reguleerima ja turistidele parkimist korraldama.
Üks mees seisis keset sõiduteed risti ees ning vehkis käega, et saabuvad autod kõik teeääres olevasse parklasse suunduksid. Kõrval muidugi suur silt, et Knossos ja Parking jne. Enamus muidugi ka kohe vabatahtlikult sinna parklasse keerasid. Kohe oli ka muidugi auto juures järgmine mees kes peale auto parkimist 4 eurot kasseeris ja näitas, et parkla nurgas olevatest väravatest läbi minnes jääb 150 meetrit kuulsate Knossose arheoloogilistele väljakaevamistele.
Need olid küll elu kõige pikemad 150m vaatamisväärsustele. Reaalsus oli see, et tegelikult oli varemeteni vast ligi alla kilomeetri jalgsi astuda ning mingid tüübid olid ettevõtlikud ja suunasid naiivsed turistid põllule 4 euro eest parkima, sest selle Knossoseni viiva "150 meetri" sisse mahtus veel teisigi samasuguseid tasulisi parklaid mis seisid praktiliselt tühjana kuna ühed aktivistid kilomeeter enne turistide sihtkohta korjasid kõik turistid tee pealt ära ning lähedamal asuvatele parklatele ei jäetud enam midagi.
Kõige parem oli aga muidugi see, et otse varemete pääsla kõrval oli ametlik tasuta korralik asfalteeritud parkla mis seisis samuti praktiliselt tühjana kuna ükski turisti ei jõudnud oma autoga üldse nii kaugele sest selleks oleks vaja olnud mööda pääseda mitmetest omaalgatuslikest parklakorraldajatest.
Knossoses sain ka vist oma kõige suurema ISIC kaardi soodustuse. Muidu oleks pilet maksnud kas 6 või 8€ aga ISIC kaardiga õnnestus oma õpilasstaatust tõestada ning tasuta sisse pääaseda.
Seitse päeva on selgelt vähe, et isegi Kreeta sugusele väikesele saarele korralikult tiiru jõuaks peale teha. Kindlasti osavamad jõuavad, aga eks ma pean vahepeal harjutama ja teinekord ehk uuesti proovima ning käimata jäänud kohad veel käima ja üle vaatama.
Viide: Trip.ee - Kreeta
Viide: Chrissi Amoudia Hotell
Viide: Novatours - Kreeta
Viide: Turisitipildid Picasa pildialbumis
Mägimatkamise trenni tahaks minna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar