INNOenthusiastic

Eesti Innovatsiooni Aastakonverentsil INNOESTONIA teise päeva viimases paneeldiskussioonis osalejad arutasid, mida annaks Eestil Silicon Valleyst õppida.

Vahetult enne paneeldiskussiooni proovis Jüri Riives leida vastust küsimusele, mis võiks olla Silicon Valley fenomen? Ajalooliselt on Silicon Valley edu taga olnud osalt geograafiliselt soodne asukoht San Francisco lähistel. San Francisco, mis on olnud tuntud kui kunagise hipiliikumise sünnikohana. Väga soodne pinnas kui võtta suur hulk vabalt mõtlevad noori, paar ülikooli ning lasta neil oma häid ideid omavahel jagada.

INNOestonial räägiti 2 päeva hommikust õhtuni innovatsioonist ja teisiti mõtlemisest. Pea igas ettekandes mainiti korraks ära innovatiivne Apple ning mul peas kohe turgatas hüüdlause "think different". Nii mitmedki kohalolijad kes olid ise Silicon Valleys kohal käinud, teadsid rääkida, et sealne õhkkond on see mis neid särama paneb. See on koht kus käia energiat ammutamas.

- Mille järgi tunneb ära inimese kes on käinud Silicon Valleys?

- Peale saabumist räägib ta kõigile kaks kuud põlevate silmade ja ülima õhinaga sellest kui lahedaid ideid tal viimasel reisil tekkis. Teda küll vaadatakse natukene kui hullu, kuid üldjuhul paari kuu jooksul meie hallis kliimas ja reegleid järgivas keskkonnas rahuneb ta maha kuni järgmise Silicon Valley külastuseni.

Sealne keskkond ja kultuur olevat lihtsalt nii vaba ja julge, et see on inspireeriv. Mitte see asukoht Silicon Valley vaid need inimesed ja kultuur mis on sinna aja jooksul kokku kogunenud. Teoreetiliselt muidugi ei tohiks tänapäeval oluliselt vahet olla kus maailmapaigas sa asud. Heade inimestega heada ideede puhul saab alati kokku, kuid kasvõi INNOestonia üritus meie väikeses Eestis oli vähemalt minu jaoks väikene "Silicon Valley" mis andis põgusa külastatud aja jooksul väga palju uusi ideid just uute ja huvitavate inimestega kohtudes. Seal olid head energiat ja ideid jagavad inimesed koos.

Meil on natukene kultuuriline erinevus ideede jagamisel, kuid lõppude lõpuks on kõik ikka ise endas kinni. Jagan 100% arvamust, et "Sharing is good" ja rohkem peaks olema sellised kohti kus alustuseks kasvõi meie ise, erinevatest sektoritest saame kokku ja räägime mis teoksil. Tihtilugu vist palju ei teatagi mis kõrvaltänavas toimub või kuidas me kasvõi omavahel saaks asju koos paremini teha.

Praegu oma märkmepaberit vaadates meenus kõnelustest tõsiasi, et meil näiteks koolis on ikka ülivähe koostöö õpet. Õpet mis praktilise läbimängimisega õpetaks lastele oma ideede grupiviisilist jagamist ja üksteisele presenteerimist. Häid mõtteid on kõigil, aga kui neist keegi teine ei tea, siis on ka väga vähe tõenäoline, et neist kunagi midagi asja võiks saada. Varajasest koostööst sünniks kindlasti märgatavalt rohkem uusi ja lennukaid innovaatilisi projekte.

Meil räägitakse palju edulugudest. Sellest kuidas kellegil hästi läks. Sportlased tõid järjekordse kuldmedali. Kuid kui alati ei pruugi minna nii hästi.  Kui paneks samuti rõhku eduloo vastaspoolele. Edulugusid on üldjuhul vähe, kuid seetõttu just peaks meil olema väga palju neid lugusid millest õppida kuidas järgmine kord edukam olla.

Rääkima sellest "miks ma kukkusin" ja seda kogemust jagama. Kõik kukuvad omamoodi. Kui seda kogemust jagada, siis ehk saaks neid edasisi kukkumisi oluliselt vähendada?  Rohkem julgust kukkuda ning  uuesti püsti tõusta ja seda kogemust jagada.  Kindlasti on hea oma kogemustest õppida, sest need jäävad hästi meelde, kuid oma kogemusi enda teada hoides ei pruugi väga kaugele jõuda. Varem või hiljem läheb vaja koostööd, ning nukker oleks kui su koostööpartner kukub täpselt sama moodi kui sina oled seda teinud. Jagamine on hea, seetõttu peakski rääkima rohkem oma kukkumistest, et su partner sinu kõrval seda sama moodi teaks ega komistaks nagu sina oled juba teinud.

Palju on olnud juttu kõiksugustest ettevõtlus klastrite loomisest ja inkubaatoritest jne, kuid neist on vähe abi kui inimesed ise ei ole õppinud end ja oma kogemusti teistega jagama. Kõik saab alguse ikka inimesest endast ning kui ta on valmis end teiste ideedele avama ja enda omi jagama, siis võib rääkida edasi uute väärtuste loomisest ja innovatsioonist.

Eesti puhul on muidugi mugav, et siin peaaegu kõik teavad kõiki ning networking on seetõttu suhteliselt lihtne. Ikka oled ju natukene kursis millega sõber tegeleb. Ja kui ei olegi, siis saab selle väga kiirelt ja lihtsalt välja uurida.
Isegi kui sul on ettevõtlusklaster loodud ja kõik innovaatilisemad ettevõtted on tehnopolidesse ja teadus citydesse kokku kolitud, siis ikkagi on see töötajate endi kultuur mis paneb neid inimesi oma ideid teistega jagama ja katsetama. Kui seda aga koolis ja kodus piisavalt ei õpetata, siis vähetõenäoline, et see ka kohe inkubaatoris tekkima hakkab. Kuigi soodsad tingimused selleks on loodud.

IBM Lotus müügijuht Kalle Immato mainis oma ettekandes arvutikasutamise kahte erinevat rassi. On Digitaalsed pärismaalased ning digitaalsed immigrandid. Pärismaalased on siis need kes on sündinud arvuti taga ega kujuta elu ilma selleta ette ning on immigrandid kelle ellu on alles arvutid hiljem tulnud. Pikalt peale lapsepõlve.
See digitaalsete rasside ja põlvkondade erinevus annab päris oluliselt tunda tema näite puhul ka kasvõi kontoritarkvara kasutamisel. Või üldse selles kuidas inimesed arvutit kasutavad. Ilmekas näide oli kasvõi see, et Digitaalsed immigrandid, vanemad inimesed kelle ellu tulid arvutid hiljem, saadavad igapäevasuhtluses väga palju e-maile. Uuringud näitavad, et digitaalsed pärismaalased aga ei kasuta e-maili praktiliselt üldse. Nende jaoks on kiirsuhtlustarkvara ehk messengerid. Immigrant oli harjunud paber kirja kirjutama ja hakkas  seda paberi ja pliiatsi asemel kirjutama oma e-maili programmiga. Digitaalne pärismaalane kes polnud paberkirja näinudki, leidis kohe, et selline kirjutamine on jama ja ta meeledi saadab just kiirsuhtlustarkvaraga lühisõnumieid ja ootab sama kiirelt vastuseid.

Kusjuures endale meeldis INNOestonial Kalev Kase poolt tsiteeritud lause: "NO is the second best answer" ehk maakeeli öeldes on EI paremuselt teine hea vastus. Küsid küsimuse, saad teada, et vastus on EI, ning saad kohe kiirelt järgmise asjaga edasi liikuda.

Kogu kahe konverentsipäeva jooksul sai vist ikka mitmeid ja mitmeid lehekülgi erinevaid märksõnu ja noolekesi kritseldatud. Häid ideid ja mõtteid ning seoseid tekkis küllaga ning just see ongi see mis paneb silmad särama. Maailm läks jälle natukene laiemaks.

Kui ma nüüd kahe päeva märkmeid vaadates proovin neis midagi ühtset leida mis selle kogu jutu taga oli, siis tundus, et prooviti rääkida eelkõige sellest, et kallid kuulajad, saage oma hirmudest üle ja tundke end vabalt. Alles siis saavad head asjad juhtuma hakata.

Tehke seda mis teid õnnelikuks teeb ning jagage seda tunnet.

Peeter Fisk, Greative Genius asutaja ja CEO oma ettekande alustuseks hüppas lavalt rahva sekka ja küsis väga valjuhäälselt publikult "How do you feel today!?" Esmapilgul tundus selline action ja küsimus natukene ehmatavalt ameerikalikuna. Nagu Peep Vain Saku suurhallis rahvast üles kütmas.  Hullunud pilguga energiline mees jookseb inimeste vahel mikrofoniga ringi ning küsib seejärel kõigilt personaalselt Kuidas sa end täna tunned?

Õhtuks ma olin juba nii sooda, et mulle tunduski, et kõige olulisem on tunda ja mõista seda mida sa tunned. Proovida enda tunnetest aru saada ja püüda mõista/aru saada/teada saada seda mida sinu kaaskondlased tunnevad. Teha asju nii nagu sa tunned, et on õige. Teha omamoodi, oma tunde ja äranägemise järgi.

Innovatsioon saab teoks vaid tänu usule. Sa tunned midagi. Sa tunned, et see on õige ja hea. Sa usud sellesse. Sa usud sellesse nii palju, et sa paned oma head ideed juhtuma.
Head ideed on taastuv loodusvara ja need ei maksa suurt midagi. Neid on kõigil ja neid tuleb pidevalt juurde.
Innovatsioon saab juhtuma vaid väga tugeva usu ning heade ideede koosmõjul.
Meil on usuvabadus. Jaga oma usku ja ideid. Isegi kui neile esmapilgul võibolla viltu vaadatakse. Usu ise endasse, sest kõik saab alguse sinust endast.

Viide: Indrek Martin - INNO: i'm enlightened!
Viide: ap3 -> InnoEstonia: äri põhjalaskmisele vaadatakse Eestis viltu
Viide: INNOeurope