Töökoht, ehk peamiselt tool on kõigil reguleeritav. Kui aga sülearvuti asub ilusasti laual, siis kipub pilk ikka rohkem kui 20' kraadi silmapiirist allapoole vaatama. Sealt ka need pinged kaelas on alguse saamas.
Töökeskonnatervise inspktor tegi soovituse hankida sülearvutikasutajatele sülearvutialus, mis tõstaks sülearvuti ekraani lauapinnalt kõrgemale.
Toodigi siis kuskilt kontoritöö ergonoomikale keskenduvast ettevõttest paar näidis sülearvutialust.
Kõik need alused olid väga toredad ja head. Iseenesest oma funktsiooni küllaltki hästi täitvad. Kõik nad tõstsid sülearvuti ekraani silmadele ja kaelale sobivamale kõrgusele.
Silmi pani natukene pööritama vaid nende plastikust valatud monstrumite müügihind. Lihtsamad ja odavamad näidised maksid ligi nelisada krooni. Selle raha eest suutis siis tükk mitte üldsegi loodusesõbraliku plastikut minu sülearvuti ekraani mõnikümmend sentimeetrit kõrgemale tõsta. See hinna ja funktsionaalsuse suhe tundus ikka väga tugevalt paigast olevat.
See tõukas tegudele. Avaldasin arvamust, et nii keskkonna ja rahavaenuliku sülearvutialust ei ole ma ühiskkonna huve esile tõstes küll nõus kasutusele võtma.
Lubasin, et teen täpselt sama hea funktsionaalsusega toote valmis vähem kui 15 minutiga. Nii oligi. Järgnev on jõukohane igale sülearvutikasutajale kes natukenegi lisaks töökoha ergonoomikale mõtleb keskkonnasäästlikuse peale.
Jalutasin natukene korruse peal ringi ja leidsin ühe papist pappkastikaane. Kolleegilt laenasin nuga ja vähem kui 15 minutiga oli mul samaväärse funktsionaalsusega, 0.- kroonise omahinnaga, reguleeritava kõrgusega sülearvutialus olemas.
Vaja läks vaid natukene kartongi, kaks klammerdaja klambrit ja nuga. Minu sülearvutialus tuli laiem kui arvuti ise, sest üks kolleeg avaldas arvamust, et ta tahaks omale sellist alust, kuhu saaks ka telefoni toetada. Jätsin telefoni jaoks natukene ruumi. Igaüks võib vastavalt oma soovile teha kas kitsama või laiema aluse. Nii kuidas meeldib. Lisaks on siis veel võimalus, kus tänu sisselõigetele alumisel papiribal õnnestub sülearvuti kaldenurka alusel muuta. Seeläbi tõstes sülearvuti ekraani üles või langetades allapoole.
Pealegi tegemist on vist kõige väiksema ökoloogilise jalajäljega sülearvutialusega mida tean. Looduses täiesti hävinev. Ei mingit plastikut ja hirmkallist ostuhinda.
4 kommentaari:
...välja arvatud muidugi kaks klambrit, mis jäävad aastateks roostetama, et kellegi paljast jalga varitsedes teetanust tekitada.
Jah, nende klambritega on tõesti jama. Ma loodan, et kuna need klambrid on läbi papi kokku pigistatud, siis vähemalt looduses need klambri teravad otsad on kokkupoole pigistatud ja seeläbi kellegi jalga ei vigasta.
Tegelikult on võimalik see alus valmis teha väiksema papikulu ja pldse ilma täiendavate kinnitusvahenditeta, kui ohverdada reguleerimisvõimalus ja valmistada ta kohe sobiva suurusega. Saab teha ka reguleeritava, aga siis muutub kontruktsioon ebakindlaks ...
Väärt toode ei muud. Kujutan juba ette, kuidas sellist kartongitükki poes võiks 50.- tk müüa. Kodus/tööl lükkad papist paar pisikest tükki välja ning voldid õpetuse järgi kokku ja valmis ta ongi.
Võibolla on tegu uue ja asjakohase tootega, millele oleks vaja turustust?!
Kuidas need tootmiskulude jms arvutamine käis....
Postita kommentaar