Jaan Tätte ja Udupasun Viljandi lossivaremetes

Tädi Mallet kohtasime seal. Tädi Malle kurtis, et ma ei kirjuta siia  blogi enam midagi. Ainult mingit telefoni jura vahepeal. Nüüd siis tagantjärgi mõned üritused siia kirjapandult.

Jaani kontsert oli üllatav. Minu jaoks mitte niivõrd muusikalise poole pealt, kui sellest, kui palju inimesi oli sinna kohale voorinud. Need huvilised kes end ligi tund enne kontsertit kontserdipaika sättisid, ei saanud enam istekohta. Populaarsus oli üüratu. Kontserdipaiga valik võrreldes müüdud piletite  arvuga oli küsitav.

Natukene oli kahju nendest kontserdikuulajatest, et pidid istuma seal, kust see ülalolev pilt on võetud. Midagi oli kuulda, aga mitte just kõige paremini. Kõrval on laluväljak, mis oleks mahutanud oluliselt rokhem kuulajaid. Praegusel hetkel paljud, kes olid samuti täishinnaga ostnud kontserdipileti, olid sunnitud üritust jälgima osaliselt lavaküljelt. Lavaesine oli juba niigi ääreni rahvast täis. Jäime Tartust tulemisega natukene hilja peale ning seega olime sunnitud autoga kontserdipaiga lähedusse sõitma. See ei olnud üllatus, kuid siiski olid kõikvõimalikud lähikonna suuremad parklad ääreni autosid täis. Kõik kohad oli autosid täis. Ilm oli iseenesest ilus. 

Mitte ühtegi inimest ei näinud saabumas jalgrattal. Seal polnud sellist võimalustki, et oleks jalgrattaparkla, kuhu oma ratast kontserdi ajaks jätta. Inimesed jorisesid enne kontserti omavahel teemal, et kuhugi polnud autot parkida. Viimased tulijad proovisid väevõimuga oma mootirsõidukeid haljasaladele mururibadele pressida.

Sellise ilusa ilmaga oleks ideaalis näinud, kuidas nendest mõnest tuhandest inimesest mõnisadagi rattal soodsalt ja moodsalt oleks kohale veerenud. Kui ma olekski rattaga tulnud, siis poleks olnud võimalust ratast kuhugi turvaliselt jätta. Kiirel inspektsioonil vähemalt ei tuvastanud sellist hoiukohta.

Järgmine kord võiksime selle asja juba paremini teha. Pakkudes jalgrattaga tulijatele vabaõhuüritustel võimalust jalgrattaid ürituse toimumise ajal turvaliselt hoiustada.
Kontsert oli nagu Jaan ikka. Uued lood tõid natukene värskust ja Udupasun oli huvitav. Uut plaati pole veel ise lõpuni kuulanud. Vanad lood on klassika. Inimesed laulsid kaasa.
Kontserdi lõpus oli päris lahe vaade, kui paluti kuulajatel mobiiltelefonid tagasi sisse lülitada ning telefoniekraanidel taustavalgustus põlema panna ning viimase loo ajal telefone peakohal õõtsutada. Kaugemalt ja kõrgemalt (lavalt) oli vaade kindlasti päris huvitav.

Viide: Tätte ja Udupasun tõid Kaevumäe pilgeni täis