Nokia Booklet 3G näpuvahel

 

Nüüdseks juba ligi pool aastat tagasi välja hõigatud Nokia pressiteade on lõpuks maisema vormi võtnud. Peale pikka pikkisilmi ootamist on jõudnud meie kodumaa pinnale esimene käega katsutav Nokia Booklet 3G mini sülearvuti.

Konservatiivsemad kodanikud kohe küsiksid, et miks peaks mõnd pisikest sülearvutit niiväga ootama või sellest niipalju rääkima? Asjahuvilistes tekitas Nokia toonane pressiteade oma välja käidud vekslitega väikese ärevuse. Lubati võimalusi , mis sel ajal teistele pisiarvuti tootjatele olid vägagi väljakutset esitavad. Pool aastat hiljem võib öelda, et tõesti, see mida lubati on suuremas osas tarnitud.
Allpool vaatan seda, kuidas Nokia lubadused on Booklet 3G näol kliendini toodud. Kõigepealt pressiteated teadvustatud säravamad lubadused ja näitajad, mis tahavad ise järele proovimist.

· The Nokia Booklet 3G delivers impressive performance with up to 12 hours of battery life
· Full-function PC inside an ultra-portable aluminum chassis
· The new mini-laptop weighs 1.25 kilograms, measures slightly more than two centimeters thin
· A broad range of connectivity options - including 3G/ HSPA and Wi-Fi - gives consumers high speed access to the Internet.
Allikas: Nokia Booklet 3G brings all day mobility to the PC world

Aku kestvus

Kuuldes numbrit kaksteist ja seda väikese sülearvuti akukestvusena, tundus see lubadus tollal muljetavaldavalt ulmelisena. Teised samalaadsed pisikesed sülerid kestsid samal ajal kuni 8 tundi ja seegi eeldas lisa aku paigaldamist, mis tihtilugu jäi inetult korpusest välja punnitama. Nokia Bookleti aku on konstrueeritud korpusesse selliselt, et füüsiliselt suuremat akut samasse pessa ei ole võimalik pista. Tihtilugu kogenumad kasutajad juba kõhutundest tahaks sellistele pressis valjult välja hüütud akukestvuse numbritele käega lüüa. Niikuinii on sellised tulemused saavutatud labori tingimustes, minimaalse ekraani heleduse juures, kus arvuti on lihtsalt seisnud ja oodanud, millal aku lõplikult tühjaks saab. Reaalse kasutuse juures on üldjuhul aku kestvus hoopis midagi muud.
Hakkas minulgi hinges närima, et kuidas on võimalik sellist kestvust saavutada? Miks teised tootjad midagi sellist ei luba? Mitte, et ma sellest midagi väga teaks, aga targemad on kunagi öelnud, et ekraani järel on pöörlev kõvaketas ning ventilaator need vidinad, mis pöörlevate osade ringiajamiseks omajagu energiat tarbivad. Loomulikult võtavad oma osa ka traadita andmeside moodulid. Peale pressiteate avalikustamist jõudsid internetti kuulujutud, et sellel sülearvutil puudub ventilaator sootuks. See on arvuti mis ei unda.
Üks küllalt tüütu nüanss sülearvuti kasutamise juures on see, kui ta vaikses toas võtab ventilaatori pöörded üles nagu hakkaks lendu tõusma. Seda kohtab kahjuks küllaltki tihti just odavama otsa kodusülearvutite juures. Lähevad kuumaks ja siis puhisevad nii mis hirmus.
Kuskilt on meelde jäänud, et alumiinium on väga hea soojusjuht. Sülearvuti korpuse materjalina on alumiinium vägagi tervitatav. Seni on vist vaid Apple oma MacBook Pro seeria unibody sülearvutid raatsinud ilusasse hõbedasse rüüsse pista. Alumiiniumist korpus ventilaatori asemel soojust juhtima panna on kindlasti üks moodne võimalus soojaprobleemidega võitlemisel.
Kahepäevase kasutuse järel olen üllatunud. Isegi arvuti põhi ei lähe kuumaks. Ometigi olen proovinud arvutile küllaga kasutust anda, et tunnetada, milleks ta vajadusel võiks võimeline olla. Ta läheb põhja alt õrnalt soojaks, kuid ei midagi sellist, mille üle Apple MacBooki kasutajad kurdavad. Neil pidavat see soojuse eraldumine ikka eriti intensiivne olema.
Korpus ei saa olla ainus vahend tekkiva soojuse vähendamisel. Mõistlik oleks vaadata algallikate poole. Õige pea ilmutas Nokia oma Bookleti tehniliste näitajate pealiskaudse spetsifikatsiooni, kust võis välja lugeda, et peamine soojuse tekitaja, protsessor on midagi huvitavat. Südameks Intel® Atom™ Z530, 1.6 GHz ning toetavaks juhtüksuseks (SCH) Intel® Poulsbo US15W. Just see viimane tundus olevat niipalju huvitava nimega, et tahtis lisaks lugemist.

The Intel® System Controller Hub (Intel® SCH) US15W is a low-power, highly integrated chipset that addresses key requirements of thermally constrained and fanless embedded applications.

Võimalik, et see on üks koht, mille kasutuselevõtu tulemusena tarbitakse ülivähe energiat ning enam ei tegeleta nii massiivselt soojuse tootmisega. Eks iga uuem protsessoriperekond proovib olla nii väiksema energiatarbimise kui soojuseraldusega. Samuti on teada, et Inteli Z5xx seeria protsessorid on oma N2xx seeria ametivendadest oluliselt jahedamad.
Mulle igaljuhul sobib, et uuemad sülearvutid tarbivad vähem energiat ja eraldavad vähem soojust. Peale esimest karbist võtmist ja aku ääreni täis laadimist kestis aku 9 tundi ja 1 minutit, enne kui ta 3% akutäituvuse juures arvuti magama pani.
See üheksa tundi oli arvuti pidevalt vaheldumisi sissehitatud 3G modemiga ja WiFi adapteriga internetti ühendatud. Mingil hetkel paaritasin üle Bluetoothi ka oma mobiiltelefoni sülearvutiga. Kõik ühendused olid aktiivsed. Esimene päev kulus peamiselt Windows 7 Home Premium tarkvarauuenduste allalaadimisele ning nende paigaldamisele.
Igati tubli tulemus igaljuhul. Eks seda saab veel proovida, aga kui jätta arvuti täis laetud akuga lauale lebama ja tal uinumine ära keelata, siis ehk ta lubatud 12 tundi seisab isegi ärkvel, enne kui aku päris tühjaks saab.

Jõudlus ja liidesed

Paljuski oskusliku turundustegevuse tulemusena on inimesele tänavalt jäänud kuidagi mulje, et mini sülearvuti/netbook on midagi sellist, mis on nagu väiksemates mõõtudes sülearvuti, kuid sama võimas ja kiire kui „suur“ sülearvuti. Selles osas ma ei kipub päris täielikult nõustuma. Mõned kodanikud, kes nägid Bookleti reklaami, arvasid et kui nad selle omale saaksid, siis neil poleks oma vana ja suurt sülearvutit enam vajagi. Ühendad muudkui välise klaviatuuri ja suure monitori Bookleti külge ja ega kontorist kaasa võtmiseks on ju väike arvuti ideaalne. Justkui ideaalne lahendus. Teoorias ongi.

Nüüd on juba kasutaja eelistus, kas talle piisab Bookleti jõudlusest või mitte. Käisin natukene mööda tänavat ringi ja küsisin inimeste käest, et mille jaoks nad sülearvutit kasutavad. Vastuste tulemusest tegin laias laastus kokkuvõtte, et booklet sobib enamikele inimestele tänavalt. Veebis surfamine, muusika kuulamine ja messenger suhtlusvahendina peab arvutisse ära mahtuma. Kui see on olemas, siis suurem osa kasutajatest on õnnelikud. Bookleti see kõik peaaegu, et mahubki.
Ei hakanud spets Benchmarki teste läbi viima, et välja selgitada kõvaketta lugemise- ja kirjutamise kiirust või protsessori jõunäitajaid raske koormuse all. Seda teevad tõenäoliselt oluliselt paremini mõned teised tublid asjahuvlised. Natukene tegi mind ettevaatlikuks sülearvuti operatiivmälu maht. Peale esmakordselt arvuti käivitamist kiirustasin kohe uurima, kui palju operatiivmälu jääb kasutaja aplikatsioonide teenindamiseks. Seda ei jäänud palju. Ligi 600MB võtab operatsioonisüsteem kohe ära. Kasutajale jääb 400MB aplikatsioonide tarbeks. Pane veel Skype käima ning Mozilla Firefoxi või Google Chrome ning peale mõningast veebis toimetamist on mälu kasutusel juba 800MB kanti. Siinkohal peab kasutaja ise hoolas olema. Soovituslikult võibolla mitte niipalju veebilehitseja sakke/tab’e lahti hoidma ja võimalused mittevajalikud programmid sulgema. Kaks gigabaiti operatiivmälu annaks siinkohal rohkem mänguruumi ja ehk nii kiirelt ei teki olukorda, kus operatiivmälust asutakse infot kõvakettale kirjutama ja sellega arvuti tööd märgatavalt aeglustama. Igapäevase suhtlusvahendina ei ole veel sellest 1GB mälumoodulist väheks jäänud. Küll aga on see olnud küllalt piiripealselt ääreni kasutusel olnud.
Mobiilse kaasaskantava pisiarvutina peamiselt mobiilseks suhtluseks ja tekstitöötluseks on võhma piisavalt. Ainult Skype oli kohati pretensioonikas ja soovitas kõne ajal osad rakendused sulgeda, et jõudlust juurde saada. Mul olid juba kõik rakendused suletud.

Ühenduvus

Selle arvuti kõiksugu ühendusvõimalused on moodsad. Alustades HDMI liidesest digitaalselt HD videopildi edastmisel kuni CAT5 LAN pistiku puudumiseni.
Kui sul on kontoris või kodus mõne aasta vanune videoprojektor, mis veel ei toetanud HDMI sisendit, siis sul on tarvis Nokia Bookletile lisaadapterit.
Neil, kes mingitel usulistel põhjustel veel võrgukaablit sülearvuti internetti ühendamisel kasutavad, ka neil tuleks vaadata lisaadapteri poole, mille saab ühest otsast pista USB pessa ning teisest otsast tavapärase võrgukaabliga ühendada. Tavapärase võrgukaabli pistik on juba nii suur, et see hästi ei mahkus arvuti õhukesse korpusesse. Neile kes palju mälukaartidega sehkendavad ning eelistavad SD kaarti fotokast välja võtta ja niiviisi pilte arvutisse laadida, siis neile on SD mälukaardi pesa olemas.
Lisaks WiFile ja Bluetoothile on natukene lisa elevust tekitav 3G mobiilse andmeside liides. Pesa, kuhu saad pisata SIM kaardi ning kasutada internetti kõikjal seal, kuhu enam WiFi ei ulatu. Praktiliselt selle arvutiga on internet kõikjal olemas, kus on vähegi mobiililevi. Üllatavalt ei ole Nokia panud kaasa eraldi tarkvara, mis tegeleks mobiilse andmesidemodemi abil ühenduse loomisega ning on lubanud Windowsil endal selle ülesande oma õlgadele võtta. Mobiilse interneti igapäevase kasutajana tunnen end vaid natukene ebakindlana, kuna mul puudub hea ülevaade sellest, kui palju ma päeva lõikes olen internetti tarbinud.
Eraldi USB 3G andmesidemodemitega tuli tavaliselt modemitootja tarkvara kaasa, mis pidas arvet kasutatud megabaitide üle. Eks nüüdki sai eraldi tarkvara selleks paigaldatud, kuid mugavam oleks, kui Windows või Nokia poolt kaasa pandud tarkvara suudaks andmemahtude üle arvet pidada. Ei peaks ise netist vastavat tarkvara eraldi juurde otsima hakkama.
Lahe on see, et kõik töötab märkamatult. Saad Windowsile öelda, et kui WiFit ei leia, siis kasuta 3G’d. Kasutaja ei pruugi teadagi, kas ta on WiFi võrgus või 3G võrgus. Iseenesest väga mugav. Muidugi saab alati ka öelda, et ära mine 3G või WiFi võrku ilma kasutaja teadmata ning iga kord peab siis eraldi arvutile võrku ühenduseks luba andma.
Audio pistik on huvitav. Ei ole enam eraldi kõvaklapi pistikut ja selle kõrval mikrofoni oma. On üks 3,5mm pistik nagu telefoni handsfreel. Mikrofon ja kõrvaklapid toimivad ühest august. Arvutiga tuleb karbis kohe kaasa Nokia handsfree, mis on mõeldud just selle sülearvutiga kasutamiseks.

Välimus ja kasutusmugavus

Korpus

See on isiklik eelistus aga alumiiniumist korpus materjalina on mõnus. Seda on raske kirjeldada, aga matt hõbedane alumiinium tundub igati soliidsem ja väärikam, kui läikivast plastist korpus. Ei mingeid niginaid ega naginaid arvutit klaviatuuri nurgast tõstes või pigstades. Korpus on konkreetne. Küll aga tunduvad ekraani hinged olevat küllalt nõrgalt reguleeritud. 

Mitte, et ekraan laual seistes pikali vajuks, kuid arvuti kätte võttes ja natukene kiiremini teda liigutades, vajub ekraan kiirelt alla. Hinged ei hoia teda eriti tugevalt. Tõenäoliselt, kui hinged teda kõvemini hoiaks, siis tekiks teistpidi jälle probleem ekraani ehk arvuti kaane avamisega. Bookletil puudub eraldi kaane kinnitus ning samuti ei ole tal kaane avamiseks eraldi süvendit nagu MacBookidel.

Ekraan

Siinkohal jällegi kiidusõnad. 1280x720 punkti suudavad 10’1 tollisele läikivale ekraanile päris omajagu infot kuvada. Võrdluseks võib tuua, et paljud konkureerivad netbookid kuvavad samale pindalale horisontaalis vaid 1024 punkti. Vertikaal suunas peamiselt kuni 600 punkti. 
Ekraan on läikiv ja see on kasutaja isiklik eelistus, kas talle see sobib või mitte. Otseses päikesevalguses ei ole teda testinud, kuid seda tekstki kirjutades peegelduvad vastu mulle mu enda käed ning ekraani suurema kaldenurga puhul näen ekraanilt seljataga laes asuvaid päevavalguslampe. Ausaltöeldes, ega ma neid lampe oma ekraanilt nüüd niiväga ka vaadata ei tahaks.
 
Kontori tubastes tingimustes piisab täiesti, kui hoida ekraani taustavalgustust keskmises asendis. Ekraani ümber olev küllalt lai must äär on see, mis teatud nurga all vaadates annab detailset informatsiooni sülearvutikasutaja kohta. Iga detektiivi ja sõrmejäljeuurija unistus.

Klaviatuur

Kogenumad kasutajad vaidlevad kõvasti klaviatuuride kasutusmugavuse üle. Jällegi paljuski taandub see isiklikule eelistusele. Ei olnud ise varem sedatüüpi suurte vahedega klahvistiku kasutanud. Ta ei ole väga laisale trükkijale. Suured tühimikud klahvide vahel eeldavad, et sa pead tõstma näpu ühelt klahvilt teisele. Oma suure töösüleavuti klaviatuuri klahvid on disainitud selliselt, et sa saad libistada sõrmi üle klahvide. Alumistelt täheridadelt niimoodi ülemistele ridadele liikumine tundus varasemalt päris mugav.
Nüüd sama tehnikat Bookleti klaviatuuril kasutades sai selgeks, et vana harjumuspärast liigutust enam kasutada ei õnnestu. Näppu ühelt klahvilt teisele libistades jääb ta ülemise rea klahvi ääre taha korraks kinni. Klahvide ääred on 90 kraadise nurga all.
Kogu see ülevaade on Bookleti taga Bookleti klaviatuuril kirjutatud. Ta on natukene väiksem klaviatuur, kui suurel sülearvutil, kuid see ei muuda teda suuremate vendadega oluliselt vähem mugavamaks. Tahab natukene harjumist ja tekst tuleb sama kiirelt kui varem.
Klahvid on vaiksed, sujuvad. Ei klõbise ega kolise märgatavalt. Kui vaid veel need valged tähed mustal klaviatuuril suudaksid hämaras helendada.

Hiirena on kasutusel Synaptic’si touchpad, mis on tarkvaraliselt edevalt õpetatud pinch-and-zoomi tegema. See on siis see võimalus, kus paned kaks näppu hiire puuteplaadile ja venitad näppe üksteistest eemale. Suurendades sellega näiteks pilti ekraanil. Saad kiirelt ja mugavalt näppudega pilte suumida. Veebis surfates saad teha reegli, kus näiteks asetades kolm sõrme hiire puuteplaadile ja nihutades neid korraga paremalt vasakule, siis minnakse tagasi eelmisele veebilehele. Iseenesest väga mugav. Aastapäevad tagasi oli Apple see, kes neid võimalusi oma MacBookide suurtel puuteplaatidel tutvustas. Hiire tundlikuse osas ei ole samuti vähimatki ette heita. Touchpadi alumised nupud võiks vaid natukene vaiksema klõpsuga klõpsuda. Samas ei ole see midagi hullu.

Tarkvara

Nokia on valinud arvutit jooksutama Microsoft Windows 7 operatsioonisüsteemi Home Premium versiooni. Tavakasutaja jaoks näeb hea välja ning saab igapäevaste ülesannetega vast päris hästi hakkama. Mälukasutus on muidugi väga suur võrreldes Windows XP’ga, kuid eks uuema põlvekonna operatsioonisüsteemil ole seetõttu kasutajale ka mõningaid mugavaid eeliseid pakkuda.
Ei ole võtnud stoperiga aega, kui kaua arvuti käima läheb. Oma pool minutit ikka. Oma laiskusest ja mugavusest kasutan pigem võimalust kaane sulgemisel arvuti magama panna ning kaane avamisel ärkab ta küllalt kiirelt üles. Targu keerasin kõiksugu iluvidinad maha, et mitte arvutit liigselt kasutajaliidese läbipaistvuse ja akende varjude joonstamisega kurnata.
Eelinstalleeritud oli Nokia Social Hub nimeline tarkvara, mis pole väga palju muud, kui hästi lihtne kasutajaliides lühisõnumite saatmiseks. Kasutaja valib ise, kas saata sõnum Twitterisse, Facebooki või hoopis vanamoeliselt SMS’i kasutades.
Kuna Windows 7 toetab ka väikeseid töölauale paigaldatavaid vidinaid ning Nokia Bookletil on sees A-GPS vastuvõtja, siis Nokia on valmis teinud väikese Widgeti , mis peaks Ovi maps kaartidel näitama sinu hetkelist asukohta. Ei hakanud -20’C külmaga õue minema, et seda järgi proovida, kas asukoht tuleb täpne. Siseruumides kahjuks GPS ei suutnud arvutikasutaja asukohta tuvastada.
Lisaks Windowsi turvaparandustele sikutasin esimesel päeval arvutisse ka Nokia OVI Suite ning Nokia PC Suite viimased versioonid, et telefoni ühendamine oleks arvutiga muretu. OVI Suitest võib lausa eraldi loo kirjutada, mida kõike sellega saab teha, kuid minu jaoks läks ta esmalt kasutusse, et pildid kiirelt telefonist arvuti kõvakettale saada.
Väga põhjalikult ei ole jõudnud veel süveneda, kuid esmalt ei leidnud või ei hakanud silma eraldi kõvaketta partitsioon, kust oleks võimalik vajadusel Windowsi uuestipaigaldust alustada. Nende sülearvutitega, millele ei ole enam CD/DVD lugejat sisseehitatud, nendega on natukene keeruline, kui mingil hetkel teadmata põhjusel vajab Windowsi operatsioonisüsteem uuesti paigaldust. Tõenäoliselt tuleb siis juba mõne teadjama arvutikasutaja poole pöörduda, kes hädast välja aitab. Samas mõned sülearvutitootjad on sellise situatsiooni tarbeks loonud tehases kõvakettale eraldi piirkonna, kus hoitakse neid faile, mida läheb tarvis siis, kui peaks olema vajadus kõike algusest ja otsast peale arvutisse paigaldama asuda.

Kokkuvõtteks

Vähese kogemuse juures parim väike minisülearvuti/netbook mida olen seni kasutanud. Näeb suhteliselt hea välja. On mõnusatest materjalidest koostatud. Aku kestab tänapäeva mõistes piisavalt kaua. Internet on praktiliselt alati olemas. Kerge, õhuke kaasaskandmiseks. Vaikne! Midagi negatiivset ei oska otseselt välja tuuagi. Natukene vaid häirisid läikiv ekraan ja pehmed ekraanihinged, aga need on ka rohkem maitseasi.

Nokia Booklet 3Gv2

Peatükk unistamisest. Milline võiks olla ideaalilähedasem Booklet, ehk Nokia Booklet versioon 2. 
 
Hetkel on 10’1 tollise ekraani ümber tohutult musta läikivat pinda. Saaks vaid selle samuti ekraaniks muuta. 12 tolli oleks juba oluliselt mõnusam vaadata. Klaviatuuril nuppude vahelisi tühimike võiks natukene väiksemaks teha ja omakorda nuppe endid suurendada. Ehk oleks hästi natukene mugavam. Hetkel kohati tundub, et kohatin vajutan klahvide äärtele, mitte täpselt keskosale. Klaviatuurivalgustus õrnalt klahvidest läbi kuvama panna ning ekraani heleduse reguleerimine automaatseks teha, nii nagu on seda tehtud juba ammu Nokia mobiiltelefonidel. Jõudlust võiks alati loomulikult rohkem olla. Pöörleva kõvaketta kergema ja täiesti hääletu SSD kettaga asendada.

Nokia reklaam materjalidest on näha olnud, et Booklet tuleb mitmes erinevas  värvitoonis. Muudetakse vaid ekraani kaanel olevat plastikust katet. Seekord sattus minu kätte vaatamiseks valget värvi kaanega Booklet.

Kogu arvuti karp ongi sama suur, kui see sinine Nokia kast arvuti all. Karbis lisaks arvutile vooluadapter, handsfree ning natukene välismaakeelset juriidilise sisuga paberit.
Viide: Nokia Booklet 3G