Minu keeruline fotoaparaadi valimise teekond.
Idee/põhjus: Tahan nädalavahetustel metsas kolades nähtut tsivilisatsiooni kaasa tuua. Eestis ja ka kõikjal mujal on minu arvates meeletult ilusaid kohtasid millest hiljem pilte vaadates tekib kohe eriliselt hea meeleolu ning natukene tunne nagu oleks jälle samas kohas kus pildid said võetud. Tore oleks kui kunagi jõuaks ka niikaugele, et suudaks mõnda metslooma pildistada. Natukene kisub sportlikut huvist Veretu Jahi teema poole. Saada oma pildikogusse võimalikult erinevaid loomi võimalikult hea tehnilise kvaliteediga. Ka midagi analoogset Remo Savisaare fotobloogi teemaga. Inimese poolt loodud keskkonnas ringi liikudes meeldib kõiksugu tekkinud mustreid leida. Huvitavaid segmente arhitektuurist. Inimesi ja loomi linnakeskkonnast. Inimese loodu ja päris looduse kokkupuutepunkte. Ühesõnaga mingit kindlat suunda ei ole suutnud enese jaoks veel välja mõelda millele sooviks enim keskenduda. Kui, siis loodusele. Kunagi oleks idee oma pildipank ka kaardistada (GPS, geoblogging) ning kasvõi ise enda jaoks Google Earthi peale eraldi layerina panna käidud kohtadest ning nähtud hetkedest. Helge unistus oleks vanaduspäevil keerutada gloobust ning märgitud kohtadele klikkides näha kuidas oli elu-olu seal siis kui mina seal käisin. Analoogne Woophy pildipangale.
Taustast: Pole eluseeski mitte ühtegi fotoaparaati omanud. Seega puudub igasugune praktiline pildistamise kogemus. Korraks olen katsuda saanud sõbra Canon G6’te, kuigi seda ka vaid nii korraks, et ei jõudnud kõikidesse pakutavatesse võimalustesse süüvida. Mingil määral olen lugenud fotograafia alast kirjandust ning proovinud põhiterminid enese jaoks selgeks teha.
Eelarvamused: Nähes igapäevaselt meeletult tehniliselt koledaid digiseepidega tehtud pilte ning kuulnud legende automaat režiimide ebakompetentsusest valgusolude hindamisel, sooviksin omale täiesti manuaalselt kontrollitavat fotoaparaati. Kuna ma aga pole oma oskustes veel väga kindel ning ka vilumus puudub, siis pealgan filmile pildistava kere soetamist. Põhjuseks eelkõige hirm oma teadmatusest terve matka/reisi jäädvustused kogu filmi ulatuses tuksi keerata, sest ma võibolla kogemata unustasin mingi vale seade aparaadile peale ning olude muutudes unustasin selle hiljem maha võtta ning seega kõik järgnevad pildid metsa keerata. Puudub tulemuse üle kiire kontroll, et enamvähemgi aru saada kas kõik läks nii nagu soovitud.
Võimalused/finants: Kesine nagu alati. Ühest küljest leian, et kui ma korra suudaks läbi mõelda ja selgeks teha mida ma vajan, ning seejärel sobiva varustuse seotada, siis peaks sellega antud teemas esialgu minu vajadused rahuldatud saama ning pildistamise rõõmu aastateks jätkuma. Hetkel ei oska veel oma võhikluses näha, mis võiks digipeegelkaamerate juures nii kardinaalselt uueneda, mis märgatavalt minu piltide tehnilist kvaliteeti veelgi parandaks. Esialgse vaatluse alla seadsin digipeegelkaamerad erinevate tootjate kõige odavamast otsast, ehk kõigi suuremate tootjate hetkel letis olevatest kaameratest kõige odavamad. Hinnaklass eesti poodide letihindade järgi 9000-13000 krooni.
Erinõudmised: Algselt poodi minnes proovisin ka natukene välja mõelda, millised võiksid olla minu jaoks erinõudmised millele kaamerat valides tähelepanu pöörata, kuid nagu poemüüjaga konsulteerides selgus siis nendele tingimustele vastavad kered algavad alles hinnast 30 tuhat ja üles. Pidasin siis eelkõige silmas paremat töökindlust just niiskemates oludes. Juhuks kui ma peaksin ööseks telkima jääma ning kuidas siis see rõskus tehnikale mõjub? Kas ja kuidas on võimalik kaamerat kasutada miinus kraadidega ning lumistes/tuulistes oludes? Kui lihtsalt kondents kaamera sisse tekib ehk kui hästi on objektiivi kinnitus ning nupud tihendatud? Mis juhtub, kui natukene vihma tibutab või lund peale sajab ja ma fotoka kotti panen nii, et kogemata kere külge jäänud lumi fotokotis hiljem sulama hakkab? Kas vesi jookseb kohe kuskile nuppude vahele ning elektroonika peale?
Valikuvariandid:
Pentax *ist DL + 18-55mm KIT (must) Hind: 8990.00
Olympus E-500 kere + ZUIKO DIGITAL 14-45mm F3,5-5,6 suumobjektiiv + ZUIKO DIGITAL 40-150mm F3,5-4,5 suumobjektiiv. Hind: 12990.00
Canon EOS 350D kere + Canon EF S 18-55mm F3,5-5,6 zoomobjektiiv. Hind: 13750.00
Nikon D50 kere (must)+ Nikkor 18-55mm F3,5-5,6G ED AF-S DX suumobjektiiv. Hind: 11990.00
Lugesin kõikide kaamerate kohta põhjalike interneti ülevaateid. Konsulteerisin PhotoPointi müüjaga tunnikese ning lõpuks jõudsin ikka selleni välja, et võta see mis kõige paremini kätte istub. Kered on kõik tänapäeval selles hinnaklassis tavakasutajale piisavalt head. Valik tuleb vaid teha selle suhtes, kelle parteisse astuda, ehk millisele soetatud kerele hiljem kõige lihtsam, mugavam ja odavam on minu jaoks sobivaid objektiive soetada.
Hetkel kätte istumise järgi tundub Nikon D50 kõige mugavam antud valikust. Interneti ülevaated ülistavad kaamerat taevani. Ei oskagi kohe seisukohta võtta. Oleks mõne vilunuma kasutaja nõuannet vaja, et mida veel peaks/võiks silmas pidada, enne kui mingi otsus vastu võtta. Poemüüjate jutt tundub natukene liialt müügimehejutu maiguline.
Hind Eestis letis ja Ameerikas internetipoes on ka märgatavalt erinevad. Hinnavahe tundub olevat ligi 20-30% ehk siis Nikoni puhul Eestis 11900 ja Ameerikas 600*14=8400EEK.
Viide: Nikon D50 Review Test and User Guide© 2005 KenRockwell.com
Viide: Digital Photography Review: Nikon D50, Canon EOS 350D, Pentax *ist DS
4 kommentaari:
Ma ei tea...Kui sa ÜLDSE pole varem pildistanud...
Ehk oleks hea mõned kursused läbi käia. Neid korraldatakse, eriti looduspiltnike poolt.
Mina olen aastaid pildistanud, kuid olen käinud ainult kunagises kooli fotoringis.Seega diletant.
Arvan, et sinu esmane pettumine digiseepide masstoodangus on just lahja kaadri valik. Vanasti öeldi, et kui filmist said 3-4 head kaadrit, siis tasus film end ära.
Nägin üht filmi noorest mehest, kes sai Pullitseri auhinna sõjateemaliste fotode eest. Ühel ainsal komandeeringul kulutas ta ära esimese raksuga 64 filmi.
Sa võid ju saada ülikvaliteetseid kaadreid, mis aga kellelegi huvi ei paku. Nii et minu soovitus: algul aina klõpsuta. Silmad "lainurk" lahti, et märgata ja kiiresti reageerida, et kaadrisse püüda see, mida teised veel pole suutnud, mis tundub sulle unikaalsena.
Testin just järgmisesse DIGIsse selle klassi kaameraid, D50 on mulle väga hea mulje jätnud. Parema, kui teised, aga lõplik otsus selgub alles nädala pärast, et kes testivõitjaks kuulutada.
Vastuseks netihulgusele. Eneseharimine on kindlasti positiivne, kuid kohe alguses kursutele joosta ka nagu päris ei raatsiks. Üks asi muidugi selles, et ega need kursusedki väga odavad ei ole, kuid täiesti algajana võibolla ei ole päris seda tunnetust ja kogemust, mille põhjalt veel targemate käest saaks midagi küsida. Aabitsatõed tuleks vast endale ise alguses selgeks teha ja kui siis veel jääb millegist puudu või aru ei saa, võiks pöörduda asjatundjate poole ning nende näpunäidete eest maksta.
Viimasel ajal külapeale sattudes ja olles sunnitud pererahva uue digikaga tehtud sadu ja sadu pilte vaatama, tekib küll vahel "Karju Appi" tunne, sest tõesti, digiga ju ainult tulista ja on järgitud hoolsasti sinu nõuannet lasta nii palju kui torust tuleb. Küll pärast millegile ikka pihta sai. Seda kõike siis kahjuks täiesti mõtlematult. Ma millegipärast tahaks vähemalt ideaalis selles suunal liikuda, et kõigepealt tuleb idee mida tulistada, siis mõelda kas päästikuvajutusest sünniks ka täpselt see mida ma soovin näha ja seejärel tuld anda. Muidugi hetke ei tohiks mööda lasta, kuid nö. puusa pealt laskmise tulemused on kaduvväikese tõenäosusega ka tulemuslikud.
Selle ülikvaliteetse kaadri teema koha pealt niipalju, et üks osa pildistamisest oleks ka natukene pildistamise kui protsessi nautimine. Võibolla tõesti ei paku paljudele pinget näha rebast keset heinamaad, kuid minu jaoks jääb see rohkem meenutama vast seda kuidas ma pidin selle pildi jäädvustamiseks vaikselt mööda metsaäärt hiilima, et mitte looma hirmutada ning seda suurem on rõõm kui minu meeletu pingutus hea kaadri nimel kannab vilja ka võimalikult hea teostuse näol. Kui juba nii palju on vaeva nähtud ning sihtmärgile lähedale jõutud, siis enam ei tahaks lubada halvast tehnikast tulenevat möödalasku. Enese vigadest saab alati õppida, kuid kasvõi tobedat digiseebi lillakat halo ei võlu kuidagi kontrastsete pindade üleminekutelt ära. Või noh, kindlasti võlub, aga seda hiljem meeletu järeltöötlusele kuluva ajaga.
Minu rahakott on pisut lahjem. Ostsin äsja Canon S2IS (vt.http://www.dpreview.com/)
See on muidugi kõvasti madalama klassi aparaat, sest objektiivide vahetust seal pole. Praegu alles tutvun aparaadiga, sest ise olen pildistanud seni filmiaparaatidega.
Selle Nikoni kohta tean, et Nikoni firma lõpetab fotoaparaatide tootmise. Praegu jääb tootmisse viimane, uusim mudel.
Eks anna teada kui aparaadi ostsid, et millise siis.
Jõudu sulle veretus jahis!
Mul oleks omakorda küsimus, et kuidas blogis profiili näitajasse pilti panna saab? Mingi URL lahter seal on, aga ma ei oska sellega midagi peale hakata.
Postita kommentaar