Seoses minu pealinnas jalgrattaga liikumise üritusele tahtsin veel seda öelda, et inimesed võiksid sõbralikumad olla. Mina näiteks alati lehvitan/viipan/"viskan käppa" autojuhtidele kes mind üle tee lasevad. Autojuhid kes üldse suvatsevad ülekäiguraja juures peatuda, peavad juba ise natukene positiivsemad inimesed olema. See et nad üldse peatuvad on tore ja topelt tore on kui sinu tänulehvitusele ka vastu lehvitatakse ja naeratatakse. Tänasest kogemusest võiksin teha järelduse, et kõik kellel on jalgrattaraamid auto katusel, peatavad ka alati, et jalgratturit üle tee lasta.
Teistele jalgratturitele lehvitan ka, kui nad peaksid metsas või maanteel vastu tulema. Paljud teevad väga üllatunud nägu ning kindlasti pärast kuni koduni mõtlevad kes see küll olla võis?
Ilma kiivrita sõitjatele põhimõtteliselt ei lehvita, sest ma ei saa neist veel lihtsalt aru. Meil olid sõjaväes ka "Rangerid". Need kes hoidsid ühe käega automaati ja sisimas uskusid, et nad on kuulikindlad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar