Koht: 483
Stardinumber: 603
Lõpuaeg: 2:26:23.8
Vanuseklass: M21
Koht vanuseklassis: 328
Punkte: 511
Piinlik lugu end jälle korrata aga ülivõrdes üritus.
See aasta päris esimene sõit vihmaga. Natukene vaheldus meeletule tolmule ja lõõskavale päikesele. Muidugi riiete vahetamine vihmas, lageda taeva all pole just kõige mugavam. Soojategemine on ka nagu on, kananahk ihul.
Kui kronoloogilises järejestuses mingeid emotsioone meelde tuletada, siis Otepää mehed olid oma nutikust näidanud stardinumbrite jagamisel. Seal oli ikka paras kaos. Inimesed tunglesid ja keegi ei saanud aru mismoodi ja mille järgi neid numbreid jagatakse ning ega ju keegi ei mäletanud ega teadnud mis numbri all ta üldse stardib. Kõigepealt pidid nimekirjast välja vaatama mis su stardinumber on, ning seejärel seda kastidest otsima minema. Ei toiminud see värk neil eriti. Vähemalt seekord. Alfabeetiliselt nime järgi on kuidagi harjumuspärasem. Probleemiks võis olla ka stardiprotokollide vähesus, sest mina nägin vaid ühte otsast kokku köidetud paberipakki, kust kõik kannatlikult proovisid oma perekonnanime järgi oma stardinumbrit otsida.
Peale start pandi grupis ajama nagu alati, kuid seekord küündisid grupisõidu kiirused küll selliseks mida ma pole varem oma spidomeetril näinud. Ma küll hiljem top speedi ei vaadanud, aga mingil hetkel oli Otepäält välja sõites 63km/h rauas. Seda on vist maastikuratta jaoks päris palju.
Grupis õnnestus seekord üldse päris palju sõita ja täitsa mõistlikud kaasvõistlejad sattusid. Hästi viisakad olid kõik. Kui keegi kellegile natuke pihta läks siis vabandati ette ja taha. Praktiliselt algusest kuni lõpuni sai ühe ja sama seltskonnaga koos sõidetud.
Kuna vihma oli juba öösel sadanud ja metsa-singlid kõik libedaks ja tatiseks muutnud, siis oma silmaga nägin vähemalt kolme, kui mitte rohkemat effektset kukkumist. Kiirused on suured ja metsas on libe. Palju pole vajagi, et üle pea käia. Kogu sõidu jooksul sai ikka küllaldaselt "üks külg üleni porine" vendasid rajal kohatud.
Otepää rada tahtis mulle hirmsasti Haanjat meenutada, sest meenusid vaid pidevalt meeletud tõusud. Tundus nagu haanjaski poleks neid nii palju olnud.
Tõusused jällegi omast laiskusest puhkasin teiste taga, sest ma ei tea miks, aga inimesed kerivad end mägedest hirmus aeglaselt üles. Ma justkui keriks kiiremini. Ju mul on miski füsioloogiline eripära aga singli tõusudel pidi pidevalt kellegi tagarattas sõitma. Mööda ka ei mahtunud.
Enne lõppu ma niimoodi lasingi oma grupi käest ära, kellega päris pikalt sai koos sõidetud, sest mingi tüüp sõitis enne mägedesse minekut napilt minu ette ja siis hakkas puterdama tõusudel ja loomulikult läks kogu eesolev grupp minema. Ei olnud just väga fun üksi neile jälle järgi minema hakata. Õnneks sain nad vahetult enne Väike-Munamäe slaalomimäge kätte ja seal oli juba tõeline viimase verepiisani andmine. Paar kilomeetrit oli lõpuni jäänud. Kõik olid nii tihedalt koos, et oleks keegi natukene mingi rumalusega hakkama saanud, oleks kogu grupp külili maas olnud, kuna hirmsasti oli kõigil vaja tuulevarjus olla.
Lõpp läks nagu ikka, hasardist hambad ristis. Mis sest, et enne meid on finisheerunud pea 500 tervisesportlast, kuid ei saa ju lasta inimest enne üle finishijoone, kui ta on sust viimased pool kilomeetrit vaid 2 meetri kaugusel olnud. Väike võistlusmoment peab ka rahvaspordiüritustel olema.
400+ koha peal lõpetades on veel see lukusus, et saab veel nii suppi sööma minna, et järjekorras ei pea ootama ning vabalt leiab laua ääres istekoha. Mõni hetk hiljem kui ma olin juba söödud ja ka riided vahetatud ning diplomi järgi läksin, siis olid kõik lauad rahvast täis ja ka tohutult pikka supisaba toitu ootamas.
Võitjate autasustamine toodi 15 minutit varasemaks, kuna vihmapilved olid ikka väga ähvardavad ega paistnud üldse sõbralikud olevat. Koju jõudes mõtlesin kohe ratta ära pesta, aga nii kui veevoolikut tooma läksin, hakkas jälle sadama. Rattapesu otse taevast.
Rattamaratoni kohta võiks öelda, et need on üritused mille nimel tasub elada. Hiljem, kui kõik kole on möödas, on tohtult hea tunne. INXS ja Incubus rokkisid ka kojusõites täiega. See on mõnus. Teistmoodi mõnus.
Viide: Elion Estonian Cup 2006 » 7. Otepää Rattamaraton
Viide: Lõpuprotokoll, 55km, Exceli fail.
Viide: Otepää rattamaratoni rajakaart
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar