Loodi Looduspark asub Sakala kõrgustiku keskosas, mis reljeefselt on ürgorgudest läbitud moreentasandik. Pindala 3480 ha ja raja pikkus on 18,3 km. Liikumiseks on kõige sobilikum jalgratas, talvel aga suusad.
Kõigi muude toimetuste kõrval võtsin täna 2 tundi ja sõitsin risti-rästi mööda Loodi looduspargi metsaradasid. Tutvusin piirkondlike tarbimisharjumistega. Kõige populaarsem jook on hõbedases plekk purgis Saku Rock. Kõige paremini aitab rasestumist välitda Durex ning soolase suutäie eest kannab hoolt selles piirkonnas kõige paremini Lays kartulikrõpsud.
Natuke vingumise teema, aga kõik vähegi looduspargi vaatamisväärsused olid ilusasti kaunistatud värvilise olmeprügiga. Mul lihtasalt on see metsa ja prügi teema hetkel hingelähedane. Võibolla ma nüüd sellepärast märkangi seda soga kõikjal.
Kui nüüd vaatamisväärsustest natukene eelmaduda ja suunduda Mulgi rattamaratoni radadele, siis täitsa uskumatu kuidas kõik tollased rajad on üleni heina sisse kasvanud. Ma tean küll, et enne rattamaratoni käisid korraldajad rajaäärest heina niitmas jne, aga praegu kui otseselt ei teaks, et seal kunagi marataonirada on läinud, ega siis heina seest seda eriti üles ka ei leiaks. Kohati oli päris piin ligi lenksuni heinas sumbata ja omale põlvedega teed teha.
Mõned kilomeetrid viis mu tee ka mööda 1930ndatel loodud kitsarööpmelist raudteed. Õigemini seda kutsutakse vist rohkem raudteetammina. Ehk see tee kust kunagi jooksis raudtee. No see oli täiesti kinni kasvanud. Internetist uurisin siis selle kunagise raudtee ehitamise kohta ja leidsin vägagi huvitavad pildid suisa eelmise sajandi algusest kui seda tänaseks täiesti kinni kasvanud teed rajati.
Loodusparki hoitakse nii looduslikuna, et isegi mahalangenud puid ei koristata ära. Seega jalgrattaga suht raskesti läbitav. Siitkohalt tekkis mul ka idee, kaasates mingit turismiasutust, et võiks olla/teha piirkondliku kaardi "maasikatega" maastikujalgratturitele.
Idee on selles, et kui ma lähen nädalavahetusel näiteks Viljandimaale ja mul on ratas katusel. Varem aga pole juhuslikult Viljandimaa metsadesse sattunud. Turismiinfo keskuses võiks olla koostöös kohalike maastikujalgratturitega valminud kaart, kuhu oleks peale märgitud huvitavamad metsarajad. Umbes nii nagu suusakeskustes on kogu mäestikus erinevad nõlvad tähistatud erinevate värvidega. Ohtlikumad laskumised oleks samuti kaardil punased või mustad ning pühapäeva harrastajale mõeldud rajad vabalt sinisega. Samuti miks mitte tähistada rada kohati värviliste lintidega, et paremini orienteeruda. Ma arvan, et paljud ei lähe siinkandis rattaga ilusaid kohti vaatama, kuna nad ei taha suure tee ääres sõita ja mööda metsa ei oska või ei saa minna, kuna metsarajad leiavad nii vähe kasutust, et need kasvavad lihtsalt kinni kui keegi seal ei sõita.
Viide: Sinialliku kitsarööpmeline raudtee
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar