teisipäev, 3. juuni 2014

Mai alguse motomatk 2014

Vastuseks Raki küsimusele, et kuidas Prantsusmaa elu-olu oli? Ehk on abiks neile, kes plaanivad samuti kaherattarisel Lõuna-Prantsusmaa reisi ette võtta. Mõni sõna ka sel aastal kasutusel olnud värskematest tehnikavidinatest, mida veel eelmisel aastal ei kasutanud, kuid sellel reisil sai kasutusele võetud.


Teekond: Tallinn -> Stockholm -> Kopenhagen -> Lübeck -> Hamburg -> Dortmund -> Aachen -> Luxemburg -> Lyon -> Avignon -> Aix-en-Provence -> Beaumont-de-Ventoux -> Saint-Tropez -> Cannes -> Nice -> Menton -> Monaco -> Grasse -> Chamonix Mt. Blanc -> Switzerland -> Germany -> Poland -> Lihtuania -> Latvia -> Estonia ~6500km

Esimesed 4 päeva ja umbes 2000 km tuli läbida tihedas paduvihmas. Sadas hommikust õhtuni. Sisuliselt Stockholmist Hamburgini sadas. Tallinnast 05. mail 2014 sõitma hakates sadas väljas laia lund. Sooja oli paar plusskraadi. Laevas olime ainsad ratturid. Sõiduvarustus sai vihmas hästi proovile pandud.
Saapad ei pea päev vihma kinni kui hommikust õhtuni sajab. Ööga nahksaapad ei kuiva. Ainus võimalus natukenegi jalgu hommikul kuivana hoida on kilekott saapasse sokiks panna. Paar tundi püsivad jalad vihmas kuivad. 

Miks motomatkata Lõuna-Euroopas mai kuus? 

  1. Putukaid on veel vähe. Visiir püsib kauem puhtana. 
  2. Väljas ei ole veel väga palav. Motovarustuses ei pea niivõrd palju higistama. Linnas saab mugavamalt sõiduriietega ringi jalutada. 
  3. Öösel ei ole palav. Saab mugavamalt telgis magamiskotis magada. Öötemperatuurid sobituvad paremini kokku olemasoleva magamiskoti mugavustemperatuuriga. 
  4. Turismihooaeg pole veel alanud, seega
    1. Majutuse hinnad on soodsamad
    2. Lihtsam on leida vaba tuba või kämpingu kohta
    3. Teedel on vähem matka vagunelamuid ja järelveetavaid 80 km/h liikuvaid suvekodusid. 
    4. Linnades on vähem turiste. Mahub paremini parkima, jalgsi liikuma, vaatamisväärsusi vaatama. Järjekorrad piletikassades on lühemad. 
  5. Eestlase jaoks Euroopa +20'C on juba keskpärane suvekuumus ning sellega saab olemasolevat Eesti üürikest suvesoojust pikendada. 
  6. Suvel tahavad kõik Eestis puhata. Tööjuures hea öelda, et lähed enne teisi ja enne suve puhkama, et teised osakonnas saaksid kõige magusamal ja soojemal Eesti suvel puhata. Win-win. 

Miks mootorrattaga Lõuna-Euroopas matkata?

  1. Linnade ümbruses on tohutud kilomeetreid pikad ummikud. Üritades linnast mööda sõita, kuid ümbersõidu kohalik 2x laiem ja pikem "Järvevana tee" on hommikuti kella 7-9 paiku täiesti umbes. Sama kordub kella 16-18 vahel. Autoga oleks lõputult ummikus ja mööda ei pääseks. Mootorratas võimaldab "lane-splittingut" teha ja vaikselt ummikutest läbi/mööda veereda. 
  2. Mägistel ja kurvilistel teedel oleks väga raske sõiduautoga 50-70km/h tunnis sõitvatest (turistide) autodest mööduda. Mootorratas annab mõninga eelise lubatud sõidukiiruste piirimail sõitmiseks. Möödumised on alati kiiremad, sujuvamad, ohutumad. 
  3. Prantsuse Alpid on puhas nauding sõitmiseks (isegi kohvritega). 
  4. Laevadele, praamidele lastakse mootorratad kõige esimesena peale ja maha. Mootorrattad suunatakse VIP rajale. 
  5. Linnades ei ole parkimiskohti lihtne leida. Tänavatel on kõik autode parkimiskohad paksult autosid täis. Mootorratta peale mõningast otsimist ikka kuskile ära mahutab. Jäi mulje, et mootorratastele on tasuta parkimine, sest kellegile parkimisraha tänaval maksta ei õnnestunud ja keegi parkimistrahvi ka ei jätnud kahe ja poole nädala jooksul. 

Kämpingud

Natukene "mütsiga lööma minnes" pidime tõdema, et Saksamaal, Prantsusmaal ei õnnestunud üldse nii lihsalt kämpingute leidmine, kui Norras aasta varem. Kohati olime päris hädas, et soodsat öömaja leida. Üks probleem oli see, et teede ääres ei olnud ootuspäraselt tihedalt viiteid/silte kämpingutele. Sõltub muidugi piirkonnast. Juhtus korduvalt, et kui päeval nägid tervet hulka kämpingute silte ning õhtuks mõnisada km eemal olles ei suutnud enam ühegi leida. Päris mitu korda pidime Navi tarkvara poole pöörduma, et ta meile POI'de seast läbima kämpingu välja otsiks, sest tunde ei näinud ühtegi teemakohast viita teeääres. Enamikel juhtudel tuligi Navi juhiste järgi 40-50km sõita, et kämping üles leida. 

Telkimise maksumus oli läbivalt 15-20 eurot öö eest 1 telgile ja kahele inimesele. Osades kohtades oli sooja dužživett juurde osta. 4 minutit sooja vett 1 euro vms. Piisas täiesti. Võrdluseks tanklas WC's käimine olid valdavalt kõikjalt 70 eurosenti. 

Suur üllatus oli kämpingute sulgemise kellaaeg. Kämpingud suletakse valdavalt õhtul kell 18-19 ja peale seda enam uusi tulijaid sisse ei lasta. Väravad/tõkkepuud kinni. Receptionis tuled kustu. Omavolilisi territooriumil registreerimata ööbijaid ähvardatakse trahvida. Kämpingus ööbimiseks varu sularaha ja ole valmis, et receptionis olev töötaja ei pruugi inglise keelt rääkida.
Kämpingu Receptioni lahtioleku ajad Saksamaal


Kopenhagenis ei õnnestunud kämpingusse sisse saada, sest kämping oli kell 8 õhtul suletud. Olime sunnitud kohaliku äärelinna muruplatsile pimedas telgi üles panema. Hommikul äratus päikesetõusuga. Keegi midagi ütlema ei tulnud.
Õhtul pimedas sai telk püstitaud ning alles hommikul päikeseõtusu ajal nägi paremini, kus ööbitud sai


Kaardimaksed

Üks suurimaid Lõuna-Euroopa üllatajaid oli kaardimaksed. Õigemini nende mitte toimimine. Kaasas olid kolme erineva panga pangakaardid SEB (Visa), Swedbank (Maestro), LHV (MasterCard). Kõigi nendega oli probleeme. Maksed lihtsalt ei lähe läbi. 

Teine asi, mida peab arvestama on see, et kaupmehed on seadnud piirangud kaardimaksete miinimumsummale. Saksamaa tanklates 5.-, alla mille tuleb sulas tasuda ning kaupmehed olid limiite pannud kuni 15 euroni, alla mille nad pangakaardiga üldse tegelema ei hakkagi. Alati eelistatakse sularaha kasutada. 

Korduvalt olime olukorras, kus pidime kaardimakse võimaluse puudumise või mittetoimimise tulemusena viimaseid eurosente kokku lugema, sest sularaha kulus oodatus rohkem. Eeldasin, et 2014 aastal kaardimaksetega niivõrd suuri probleeme enam ei esine.

Tasulised teed

Tasulistele teedele sattudes varu samuti sularaha. SEB kaardiga teemaksu tasumisel oli küll vaid korra probleeme, kuid Swedbanki kaart oli seekord ebastabiilsem ning korduvalt tuli taskutest sente otsida, et teemaks tasuda. Teemaksu tasumisel automaat PIN koodi ei küsi. Piisab vaid korra kaardi sisestamisest. Mootorratastele on üldjuhul autodest erinev "pääsla/sõidurida". Alguses sai korduvalt autodega samasse ritta võetud ning sellega kohalikele segadust tekitatud. Kiirelt aeti autode reast minema ja viidati eraldi "ebastandartsete" sõidukite rajale.

Tasulistel kiirteedel tanklad vähemalt korra 100km jooksul. Keskmiselt justkui 50-70km vahemaa tagant. 

Internet ja Wi-Fi

Ei ole veel Euroopas inimõigus. Shelli ja Totali tanklates õnnestus aeg-ajalt tasuta Wi-Fi't kohata. Teeääres olid sel juhul tankla sildi kõrval ka @ märgiga WiFi sildid. Tasub vaadata McDonaldsi kiirtoidu restoranide juurde. Paar korda õnnestus McDonaldsis internetti ühenduda. Nii tanklate kui McDonaldsi puhul ei ole see reegel, et igas tanklas või restoranis on tasuta nett olemas. Osades isegi kui ühendus justkui oleks, siis andmed ei liigu üldse. Paranoilised teevad muidugi esimese asjana avalikus Wi-Fi võrgus VPN'i koduvõrku, kuid ka see alati ei õnnestunud. 

Kuna meie eelistus oli eelkõige telgiga kämpingutes ööbida, siis Wi-Fi võimalust pakuti vahel sealgi. Levis Receptioni majas ning oli tasuline. 1 tund maksis keskmiselt 4 eurot. 2 tundi 5 eurot, hommikuni 8 eurot vms. Tundus liialt kallis ning ei ostnud kunagi. Ühes kämpingus anti tasuta WiFi paroolid, sest külastajaid oli vähe ja hooaeg polnud alanud. Complimentary. 

Hotellides tõenäoliselt olukord parem. Tihtilugu Wi-Fi hotellitoa hinnas. 

3G andmeside pre-paid ettemaksu kaarte tanklates väga ei kohanud, kuigi alati otsisin. Eesmärk oli leida kohaliku mobiilioperaatori netikaart ning seda ajutiselt kasutada. Prantsusmaal isegi mingid kaardid olid, aga nende ettemaks oli 15 eurot ja tundus päris suur summa. Kasutusjuhend paistis ka ainult kohalikus keeles olema. Ei hakanud eksperimenteerima. Mobiililevi oli kõikjal olemas. Vähem asustatud kohtades näitas telefoni GPRS/EDGE kirja 3G asemel. 

Toit

Toit on maitse asi. Soodsamad päevapakkumised tänaval 6.50-8 eur ning koosnevad saiast ja 0,33 karastusjoogist.
Tüüpiline päevapakkumine 8 EUR


Uhkemad päevapraed/pastad 12-15 eur. Säästukam matkaja teeb peatuse toidupoe juures, laob pool kohvrit mitte kiiresti riknevaid toiduaineid täis ja saab päevaprae hinna eest nii lõuna, õhtu ja hommikusöögi kämpingus ise valmistada. Omad noad-kahvlid ja toidunõud alati kaasas. Poe hinnad võrdväärsed Eesti omadele.
Toiduained, mis kohvris kiirelt ei rikne.


Varustusest võrreldes eelmise aasta motomatkaga Nordkappi.

Sel aastal sai investeeritud intercom seadmetesse. Raki ülevaatest ajendatuna sai valik Sena SMH-5 Dual Packi kasuks tehtud. Teisel või kolmandal sõidupäeval paduvihmas suri üks Sena seadmetest. Aku sai tühjaks ja Sena seade õhtul laadima enam ei hakanud. Sai teda kuivatatud, poputatud ja palvetatud. Laadima ikka ei hakanud. Saksamaalt tuli uus Sena seade osta. Mitmed kohalikud polnud Sena brändist midagi kuulnud. Teati vaid Cardot ja Midlandi. Sena edasimüüja leidmine võttis pool päeva. FC-Moto Aachenis aitas hädast välja.
Sena SMH-5 intercom seade

Sena SMH-5'st

Kuuldavus on suurepärane lubatud sõidukiirustel ~100km/h. 140-150 km/h sõites peab juba tähelepanelikum olema, et aru saada, mida teine pool teisel rattal räägib. Mida vaiksem kiiver ja mida vähem tuulemüra kiivrisse jõuab, seda mugavam rääkida/kuulda. Chin curtain kiivril tõenäoliselt aitab kaasa, et vähem tuulemüra mikrofonini jõuaks. Kasutasin kõrvus vahtkummist kõrvatroppe ning kuuldavus nendega samuti suurepärane. 

Kiivris olev Sena SMH-5 oli ühenduses Android telefoni Sygic GPS'iga üle bluetooth ühenduse. Ei tea kas tegemist on Androidi või Navi tarkvara või Sena probleemiga või halva kokkusattumusega, aga Navi teated ei jõudnud alati Senasse täielikult kohale. Kui navi tahaks justkui öelda "100 meetri pärast paremale" siis kiivrisse jõuab " ... ärast paremale" ehk voice prompti algus kaob kuhugi ära. Telefon ei suuda üle bluetooti tervet fraasi kohe algusest Senale edastada või siis Sena seda fraasi kohe vastu võtta ja esitada. Tihti juhtus seda, et Navi tahab öelda "Võta ringteelt teine mahasõit" ning kiivrisse jõuab " ... mahasõit". Pidevalt tekib küsimus, et mitmes mahasõit ning pilk tuleb GPS seadmele suunata või hoolikamalt märke jälgida.
Sygic navi tarkvara Android telefoni ekraanil

Leviulatus

Sena SMH-5 toimib tõenäoliselt hästi kui "seljakotiga" reisida. Kahe rattaga nagu me sõitsime jättis natukene seadme töövõime soovida. Õigemini toimis nii nagu spec. ette nägi. Leviulatus paarsada meetrit, mis tähendas seda, et kohe kui teise ratturi silmist kaotasid oli ka side kadunud. Seega rääkida sai sisuliselt vaid siis kui oli teise ratturiga 100-200 meetrit otsenähtavust. Tihti juhtus seda, et mitmerealisel teel rekkade vahel möödasõite tehes kaotasid kaassõitja silmist, sest ta jäi kuskile autode vahele "karpi kinni" ning küsida ka ei saanud, et kuhu ta jäi ja kas kõik on OK, sest otsenähtavust polnud ja levi samuti enam mitte. 

Või teine probleemne igapäevane situatsioon, mida hoolikusega saab ravida oli see, et kui linnas on palju ringteid ning üks ratast saab üle ringitee ja teine jääb ootama pealesõitu ehk jääb maha ning tahaks maha jäänud rattale öelda, et kui järgmisele ringile jõuad, siis võta kolmas mahasõit, siis tihti Sena leviulatusest enam ei piisanud ning pidi peale ringtee mahasõitu kaasõitjat tee ääres ootama jääma. Parem leviulatus oleks antud situatsioonis mugavam olnud.

Sena aku kestvus


Sena akust jätkus päevaks. Teadlikult väga palju ei lobisenud, et aku õhtuni kestaks. Päeval ei olnud laadimisvõimalust ning õhtul ratastel majutust otsides oli väga mugav arutada erinevaid võimalusi majutuskoha leidmiseks. Seega ei tahtnud akut enne õhtut päris tühjaks rääkida. Korra sai katsetatud aku kestvust ning teise päeva lõunast hakkas suht tihti kõne "hakkima". Ööseks sai Sena laadima pandud läbi USB kaabli ning hommikuks oli laetud. Sena võimaldab ka sõidu/rääkimise ajal laadimist, kuid antud reisil ei olnud see tehniliselt võimalik. Polnud vaba 12V pesa rattal. Olemasolevat kasutas Android telefoni GPS. 

GPS Navi telefonis

Vidin, ilma milleta läksin julgelt matkale, sest möödunud aasta Nordkapi reisil Navi vajadust ei tunnetanud. Sai ilusasti paberkaardi ja liiklusmärkide järgi sõidetud ilma suuremate esimusteta. 
Kopenhageni ümbrus oli esimest korda selline, kus massiivsed "Järvevana teed" hakkasid pead segadusse ajama, sest õnnestus tihedas vihmas ja autodevoos õigest mahasõidust mööda sõita. Järgmine võimalus tagasi pööramiseks mitmekümne km pärast. Saksamaal hakkas sarnaseid ja veelgi suuremaid segadust tekitavaid peale-maha-ja-ümbersõite teele jääma järjest enam. Keerutad mitmetasandilistel teedel ja märkidest ikka hästi aru ei saa, millise maha või pealesõidu kohta nad parasjagu käivad. 

Teel olles ostsin tagavaraks kaasa võetud vanasse Android telefoni Sygic nimelise GPS Navi tarkvara ning ühendasin telefoni bluetoothi vahendusel Sena kiivri intercomiga. Enamvähem toimiv lahendus. 

Telefonihoidik rattal oli hädapärane ning 12V sigaretisüütajast ei piisanud alati sõidu ajal telefoni laadimiseks kui Navi tarkvara töötas. Telefon teatas korduvalt, et ta tühjeneb kiiremini kui uut energiat peale suudab laadida. Korraliku telefonihoidja puudumisel oli probleemiks telefoni nägemine paagikoti tagant, niiskus telefonihoidjas ning telefoni ja laadimiskaabli paigaldamine hoidjasse ja sealt eemaldamine iga kord kui peatus sai tehtud. Ei julenud telefoni ratta peale jätta, kui ise rattast eemal. Vargaid peljates. 

Kuumema ilmaga, ehk kui päike keset päeva sõidu ajal rattale paistis siis sai telefon korduvalt päikesepiste, mille tulemusena ta end korduvalt välja lülitas. Telefoni hoidikust välja võttes oli telefon tulikuum. Vähe õhku hoidikus ja otsene päikesevalgus tegid liiga. 

Mingil põhjusel esines veel anomaalia, kus rattal süüde välja keerates (näiteks tankima minnes) ning hiljem süüde uuesti sisse keerates ja tsikkel käivitades, kaotas Navi tarkvara/telefon ühenduse kiivri Sena intercomiga. Telefoni bluetooth näitas seadetes justkui Telefon ja Sena oleks ühendatud, kuid heli läbi ei tulnud. Aitas Sena seadme välja lülitamine ja uuesti sisse lülitamine. Tihtilugu märkasin seda häälkäskluste mitte toimimist alles peale tankimist uuesti teele asudes, kui GPS juba väga pikka aega vait oli olnud. 

See on tõenäoliselt osaliselt halva hoidiku ja läikiva ekraaniga telefoni probleem, aga mootorrattal sõites päikesepaistes ei ole võimalik suurt midagi telefoni ekraanilt näha, sest päike on niivõrd ere. Pidevalt tuli sõidu ajal kindaga päikest varjata, et midagigi telefoni ekraanilt näha. 

Ohutus ennekõike kuid mahutundliku ekraaniga nutitelefonid ei tööta motokindaga katsudes. Tähendas see seda, et kui tahtsid navi tarkvaras teekonda muuta või POI'sid otsida/vaadata, siis selleks tuli alati tee ääres seisma jääda, kindad käest võtta ning hakata Navi tarkvara uurima ning sihtkohti sisestama/otsima.

Paberkaardid

Kohapeal ehk maakonna piires ringi sõitmiseks ja vaatamisväärsustega tutvumiseks kasutasin kohalike paberkaarte. Saab küsida kämpingu/hotelli receptionist. Hea meelega näitavad ja joonistavad ise kaardile kohe juurde kuhu tasuks minna ja mida vaadata. Antud soovitused olid vägagi adekvaatsed. Vildikad kaasa, et ise kaarti illustreerida, sest sõidu ajal on oluliselt mugavam, kui olulised kohad kaardil on neoon vildikaga ära märgitud. Silm hakkab paremini peale.
Paberkaart ja kompass. Neid saab usaldada. 


Ketiõli

Vett, leiba ja ketiõli läheb motomatkal kõvasti. Igas tanklas vaatasin, kas ja millist valikut pakutakse. Väga ei pakutud suurt midagi nagu Norraski käies. Kui tanklast küsisin, et kas ja kust võiks mootorratta ketiõli leida, siis soovitati korduvalt linnas olevate motopoodide poole pöörduda ja sealt otsida. WD-40 oli samas igast tanklast saada. Järgmine kord võtan kodust suurema varu kaasa. On muretum ja ei pea kohe hakkama pead vaevama ketiõli otsimisega.
Paak kütust ja ketiõlitus iga 400km järel


Kiivrilukk

Uus vidin, mille soetasin reisilt. Märkasin, et mitte ükski kohalik ei jäta kiivrit linnas rattale lenksu külge. Mitte ühegi ratta peal ei olnud mitte kuskil mitte ühtegi kiivrit. Kas ei ole kombeks või neid varastatakse palju, sest pole lihtsamat kui lenksu pealt korralik kiiver kaenlasse haarata ja mööda tänavat edasi jalutada. Selleks, et mitte mööda linna või vaatamisväärsusi kiiver kaenlas ringi jalutada sai ostetud keskpärane kiivri (jalgratta) lukk, millega kiiver mootorratta külge lukustada. Paljud kohalikud käisid kiiver käeotsas linnas ringi. 

Poola ummikud

Poola ja Baltikum jäid sellel reisil transiitmaadeks, kust sai kahe päevaga läbi sõidetud. Kuuldused Poola rekkaummikutest vastasid tõele. "Kaherealine Pärnu mnt" oli suvel remonti pandud ja sajad ning tuhanded rekkad olid suunatud läbi Keila ja Saku, kust nad ei tahtnud üldse läbi mahtuda. Kilomeetreid peamiselt rekkadest koosnevaid lõputuid seisvaid ummikuid. Teed ei ole ka niivõrd laiad, et kahe rekka vahelt läbi mahtuda. Ühe lane-splittingu mõõtsin odomeetri pealt ära. Tuli 2km seisvatest autodest möödasõitu ühes sõidusuunas.


Poola, Leedu ja Läti rekkameeste viisakus

Poolas hakkasime kohtama ka ülimat viisakust autojuhtide poolt ratturite ja tõenäoliselt ka autode vastu. Nii kui nähti peeglist, et rattur on tagantpoolt tulemas, tõmmati kahele poole teeäärde ning tekitati vabatahtlikult nö. kolmas sõidurada keset teed. Mootorrattaga oli sealt väga mugav vahelt läbi sõita. Kohati oli isegi natukene piinlik/ebameeldiv, sest nii kui mõnele autole hakkasid selja tagant järele jõudma ning mõtlesid, et võtad kohaliku auto "jäneseks" ette, siis nad justkui väga püüdlikult sõitsid peaaegu kraavi, et sulle tee peal ruumi teha.

Kütusehinnad 2014 mais

Saksamaa

JET, 1,589 EUR/l
TRA, 1,614 EUR/l
Aral, 1,619 EUR/l
Autogrill, 1,668 EUR/l
Shell 1,709 EUR/l

Prantsusmaa

Total, 1,61 EUR/l
Shell 1,614 EUR/l

Šhveits

Socar, 1,790 EUR/l

Pildigalerii mai alguse motomatkast


1 kommentaar:

Ragnar ütles ...

Väga hea ülevaade reisist. Tuleb tunnistada, et ilma vihmata ei ole ka mina oma lühikese motokarjääri jooksul saanud.